Näiteks männimetsas. 2) Must muld- ainult huumuskiht terve meetri ulatuses (kõrrelised annavad palju huumust). Näiteks rohtlas. 3) Gleimuld- seda tekitab liigniiskus, tekib eriti jõelammidel. Mullas on hapnikuvaegus, sinakashallid savilaigud. Esineb palju tundras, sest seal esineb igikelts, maapind talvel külmunud, suvel sulab ainult peamine kiht, niiskus jääb igikeltsa peale, peamistesse kihtidesse. Mullaprofiil: huumus, väljauhtekiht, ja allpool on lähtekivimis savilaigud. 4) Ferraliitmuld- esineb porsunud piirkondades, vihmametsades. Need on puna- ja kollamullad. Seal on hästi kiire ainevahetus, soe niiske, kiire lagundamine.
GEOGRAAFIA ÜLESANDED on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ning nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus,olevikus ja tulevikus. GEOGRAAFILISE UURIMUSTÖÖ ETAPID 1)ülesande püstitamine 2)andmete kogumine 3)andmete töötlemine ja vormistamine 4)andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine KUS? Vastamiseks kasutatakse meetodeid,mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis.Abivahendiks on peamiselt klassikaline kartograafia. MILLINE? Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist,milleks rakendatakse klimatoloogilisi,geoloogilisi,hüdroloogilisi,maastikulisi ja muid meetodeid. MILLAL? Vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia,mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. KUIDAS? Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. ASUKOHA MÄÄRAMINE KAARDI ABIL Koordinaatide abil saab määrata oma asukohta kaardil.Ka...
1. µ µ µ. µ µ µ , µ µ µ µµ µ µ µ . µ: ( 45%), (5%), (25%), (25%). 2. . (µ) µ. µ µµ. µ µ : µ, µµ µ µ µ; µ; µ; ; ; µ 3. , , . µ µ µµ µ. µ µµµ, µµµ. (µ) µ µ , µ µ µ. µ -, -, µ- . 4. , . µ µµ µ µ µ. 1. , µ µ µ () 2. µ ( , , µ µµ; ) 3. µµ µ (, - µ) 4. (, , ) 5. (, , , ) 6. µ µ µ µ µ µ µ -µ . µ µµ µ µ µ (. µ, , , ), µ (µ, ) (µ) . 5. µ . µ µ µµ µ µ . : µ- µ µµ µ µ (µ) µ (µ). µ . , , µ, , . µ- , µ µ µµ , µ µ µ. µ ( , µ), µ(, ) (, , ). µ - µ µ µ, µ µ. , , µµ 6. µ µ µµ. µ µ µ, µµ µ. µ µ µ µ µµ µ µµ. µµ µ- µ µ µ µ µ µµ . µ µ µ. µ µ µ. µ µ µ µ µ µ µ. µ µµ . µ- µ µ µ µµ (2, 2, 2) µ, µ µ. µ µµ µ µµ : µ [434+2=623 (µ....µ)] µ- µ , . - µ µ (µ---µ) - µ µ . µ µ µ . µ- µ. , , µ, . µ . µµ- µ µ- µµ µ. µ µµ µ µ µµ. µ µ µµ , ...
Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Teine kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 2. Teise kaeve asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bmt-C. Määratud muld oli KI ehk leetjas muld (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks sinilinne, sest mullaprofiilis on eluviaalne ja savikumulatiivne Bt horisont ning gleistumine puudus, aga mulla veehoiuvõime oli piisav, et taimi varustada. Huumusprofiil värske moder mull. . Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Kolmas kaeve Joonis 3. Kolmanda kaeve asukoht (asukoht ristiga).
surevad ning kõdunevad 3) tekib huumus Vesi mullas Vett leidub mullas jää, vee või veeauru kujul Vett vajavad mullas elavad organismid oma elutegevuseks Ka väga kuivas mullas on alati vett, sel juhul on vesi üliõhukese kilena mullasõmerate ümber. Sellist vett taimed kätte ei saa Kui vett on mullas liiga palju, ei Vesi mullasõmerate saa taimed toitaineid kätte vahel Mullahorisondid ja mullaprofiil Kõdu Mullahorisont maapinnaga Huumus horisontaalne eri Väljauhte- värvuse, koostise, kiht paksusega mullakiht Mullaprofiil Sisseuhte- näitab kiht mullahorisontide paiknemist Lähtekivim Mullahorisondid
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
20. Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ? · Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest
esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused
[3] Koreserikka rähkmulla lõimisevalem vls18-23/v-kr, näitab, et tugevasti verise ja rähkset liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga. 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille siffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on tugevasti korbonaatsed(keemine kõrgemal kuni 30cm) , kuid mullaprofiil on õhke ja vähe arenenud.Rähkmulla kui tüüpilise rähkmuldade esindaja kores on karbonaatne teravaservaline materjal (teisaldatud ja sorteeritud,kihiline) ning klibimulla kores ümardunud ja lapik (rannavallid). [6] Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga.Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu.Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-,veeris-,klibumuldade,mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku
keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada
Rähkmuld: Levivad peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad. Millest koosneb muld? Muld koosneb liivast, veest, savist, õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid moodustavad 5%, Õhk 20%, Vesi 20%, Orgaaniline aine 10% ja Mineraalne aine 45% Mis on mullaprofiil? Mullaprofiil on mullahorisontide läbilõige. Taimeliikide arv Eestis. Eestis on ligikaudu 1200-1500 taimeliiki. Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb mullastiku mitmekesisusest, kliimatingimuste suurest muutuslikkusest, pikast rannajoonest ning asendist ida- ja läänepoolsete taimeliikide levikuteede ristumiskohal. Eesti peamised taimkattetüübid. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
organismid ja inimtegevus) · Huumus maismaal toimuva · Mulla mineraalne osa mulla orgaanilise aine lagunemise tahke eluta osa, tekib lähtekivimi saadus maapinna lähedase mure-nemisel liivaks, kruusaks, kõdukihi alla moodus-tunud saviks, kivikesteks jne pruuni kuni musta värvusega moodustunud amorfne aine Mõisted · Mullaprofiil mulla- · Mullahorisont mulla horisontide püstläbilõige vertikaalläbilõikes maapinnast kuni lähtekivimi (mullaprofiilis) silmaga ülemise osani. Mullaprofiil eristatav maapinnaga kujuneb järk-järgult, horisontaalne sõltudes klimaatilistest, erivärvusega (koostise), litoloogilis-test ja bioloogilistest tingimustest. läbimõõdu, tiheduse ja
· Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe
mineraalne 45%) ja elus osa (mikroorganismid ja suuremad loomad). Mullatekke tegurid Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
(edafon (sh mikroorganismid ja suuremad loomad). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus
Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile on iseloomulikud(2) Paepealsed mullad(randsiinad)levivad põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on väga õhukesed kõrge huumuse- ja toiteainesisaldusega,kuid väga kivised ja põuatunflikud.Sp
savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Kogu mullaprofiil on haaratud aktiivse mullaelustikuga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Leostunud muldi pole vaja enamasti lupjata. Mulla miinusteks on: peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel, vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, põhjavesi kohati halvasti kaitstud (Pandivere) (Penu. 2006). Koreserikkad rähkmullad on kujunenud valjkashallil rähkmoreenil
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole atmosfääritingimustes stabiilsed. Lähtekivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega por...
Seejärel valmistati mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis (liimmonoliit). Selleks joonistati papile pliiatsiga raam ja tähistati sellel mullaprofiilide tüsedused. Liimi ja vee segu segati mullaga ja kanti papile vastava horisondi ulatuses. Mullaprofiilide liimmonoliidid, äigejoonised ja proovitükkide asukohad ordinatsiooniskeemil on töö lisades. 2 MULLAKAEVE KIRJELDUS 2.1 Mullaprofiil arumetsas Kaeve sügavuseks sai 75 cm, sügavkaeve tegemine ei olnud võimalik. Alates 30 cm sügavusest oli pinnases palju üle 20 cm läbimõõduga kive, kaevamine oli võimalik ainult maakirve abiga. Kaeve asukoht oli tasasel, ülejäänud alast veidi kõrgemal kohal. Ala on kevadel kohati liigniiske, suvel aga kuiv. Metsakõdu horisont puudub. Huumushorisondi tüsedus on 30 cm, horisondi alumises kolmandikus esineb hulgaliselt kuni 10 cm läbimõõduga teravaservalisi kive. Horisont on
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülev...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks. 2.5 Selgitage kahe näite abil murenemise rolli looduses 1. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. 2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont ,
60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60553445290 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Sügav madalsoomuld (M''') Profiil: T-Turba sügavus üle 100 cm ja mullaprofiil koosneb ainult T-horisondist. Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg; liivmuldadel aga A-Bg-BCg- Cg. Võib esineda ka katkendlik El- horisont või selle pesad. Kihisemine 30-60(70)cm sügavusel. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30% mulla tahke faasi mahust. Väga õhuke-, õhuke madalsoomuld (M';M'') Profiil: T-G Turba sügavus30-50cm; 50- 100cm. Sügav madalsoomuld (M''') t_2100 keskmiselt lagunenud turvas, turbahorisondi tüsedus 100cm.
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
PEDOSFÄÄR Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte Mullahorisondid mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. · A huumushorisont - A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud ...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
esineb toitainete puudust. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud gleimullad sobivad paremini heinamaaks ning gleistunud leetjas mullad sobivad erinevate põllukultuuride kasvatamiseks peale kuivendust. 4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Go boniteet 55
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus) Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
Tiik rajati rabakraavi ülespaisutamise tulemusena(paistiik), et veetase tõuseks. Tiigi sügavuseks on kolm meetrit ning seal on rabavesi, millele on andnud pruuni värvuse humiinhapped. Maja-äärne viljapõld Viljapõld asub raba juures ning on 0,5 hektari suurune. Mullatüübiks on leede- gleimullad(alaliselt liigniisked mullad) ning mulla lõimis on Ls(sl) 22-45/s. Künnimaa mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3 Põldu on kasutatud nii kartulipõlluna (aastal 2005-2007) ning juba varasemal ajal oli selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud
raske harida. Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks. Hinnang kasutussobivusele Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet Kr – boniteet on 53-58 Ko - boniteet on 55-60 K - boniteet on 50-55 KI - boniteet on 56-61 Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted
tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. SOOLDUMINE- SOOSTUMINE- 17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; MULLATÜÜBID- muldade jagunemine vastavalt neis esinevatele horisontidele ning omadustele Mullahorisont- erineva värvuse ja koostisega kihid Loodusvöönd Muld Iseloomustus MULLAPROFIIL Protsessid Ekvatoriaalne puna- ja kolla keemiline murenemine, vihma-mets mullad bioloogiline tegevus (ferra- kõrge temp., suur niiskus- liitmullad) taimejäänused lagunevad kiiresti , organismid kasutavad selle ruttu ära - toitained ei jõua mulda
ainet. Rohttaimestikuga kaetud aladel ladestub taimedest pärit olev orgaaniline aine mulla pinnale või selle ülalossa. b) ainete ärakanne pinnavee, tuulekandega ja põhjaveega c) ainete ümber paigutamine - seostub enamasti vee liikumisega või mulla osakeste segunemisega d) ainete muundumine - seotud org. aine lagunemisega, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. Mullas esinevate protsesside tulemustena tekib mullaprofiil. Mullaprofiil on risti püstiläbilõige maapinnalt kuni mulla tekkest muutumatu lähte-või aluskivimini ja sellest võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mulla horisontideks. Muldade degradatsioon. Selle liigid. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks ning see jaotub: a) erosioon b) deflatsioon c) füüsikaline degradatsioon d) keemiline degradatsioon Atmosfääri mõiste.
mullad tihenevad Muldade hävimise peamised põhjused 56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine 4% füüsikaline degradeerumine Kordamisküsimused Mullatekketegurid, nende mõju mullale Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine, leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine, sooldumine) Erinevate kliimavöötmete mullad Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine Mullaprofiil, mullahorisondid Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist
Pärandab mullale oma mehaanilised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 3.Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas. Kliima mõju võib olla otsene. 4.Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalded) 5.Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. 6.Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne Mullaprofiili ehitus-Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%)
2) Ramsari konventsioon leping veelindude ja märgalade kaitsmiseks 3) Bonni konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsmine 4) Berni konventsioon taime-ja loomaliikide kaitsmine 5) Washingtoni kauba vedamise tõttu ohus olevate liikide kaitsmine. MÕISTED: 1) Mullahorisont erineva paksuse, värvuse, ehituse, koostisega kiht mulla püstläbilõikes 2) Mullalõimis mulla mehaaniline koostis (liiv, savi, liivatükid) 3) Mullaprofiil mullahorisontide püstläbilõige kõik kokku. 4) Lähtekivim murenenud kivim, kuhu asuvad taimed ja millele muld tekib (huumus taimedest muld) 5) Muld maakoore pindmine kobe kiht. 6) Niit puudeta ala, mille taimkatte mood. Enamasti mitmeaastased rohttaimed. Puisniite peab kaitsma seal elavate liikide kaitsmiseks.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - ...
keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Organismid, eriti lagundajad, omakorda etendavad tähtsat osa mullatekkes. Nad toodavad huumust ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest. Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1-1,5 m sügavuseni. 5. Mullatekketegurid: Lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus 6. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, mis aitab mulda uurida, iseloomustada ja klassifitseerida. 7. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Leetumine- mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille
R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
