Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias,
Kui tihane jätkab mesilaste rahu häirimist ja nende söömist, siis mesilaspere võib kevadeks niivõrd nõrgaks jääda, et hukkub. 4. Nimeta 2 suvel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Aedvaarikas õitseb juuni esimeses pooles. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. Valge mesikas õitseb juulis. Meeproduktiivsus on 200 kg/ha. 5. Mida arvate Eesti mesindusest. Arvan, et Eesti mesindus on heal järjel ning antud ala köidab ka inimesi rohkem ning kutsub sellega tutvuma ja tegelema. Samas on murekoht ehk see, et noori mesinikke ei tule nii palju peale kui võiks. Seega võiks rohkem noorte seas mesindust propageerida. 6. Palju tarbite mett aastas (kilogramm). Julgen arvata, et tarbin aastas mett nii umbes 500 g 1kg. 7. Mida oleks vaja kursusel muuta, et asi oleks parem?
NIMI ERIALA Mesilaste rassid Mesilastel on palju rasse, kuid kõige tavalisemad mesilased, keda kasvab keskmine mesinik on loetletud allpool. Keskpärane mesinik saab tavaliselt osta mesilasi internetist ning seejärel toimetatakse need talle. Mesilased on inimestele sarnased teatud mõttes, täpsemalt siis mitmekesiste rasside suhtes, mis moodustavad iga mesilaspere. Igal mesilasperel on oma isikupära. Aafrika mesilased See konkreetne liik mesilasi on pärit 1900. aastast Ida-Aafrikast. Brasiilia mesinikud hakkasid importima Aafrika mesilasi 1950ndal aastal põhja. Praegu leidub neid mesilasi üle maailma koos paljude ristanditega. See konkreetne liik mesilasi on palju kaitsvamad ja nad sülemlevad rohkem kui teised mesilasliigid. Esimene Aafrika mesilaspere avastati Ameerika Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased Buckfasti mesilased on ristandliik, mis aretati Saksamaal, Karl Kehrle poo...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lü...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid...................................
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aa...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast. Kuid kõige suuremat tulu toovad mesilased siiski taimede tolmeldamisega, mida kahjuks meil veel hästi ei mõisteta. Sageli tekitavad talunikud mesinikele kahju (umbrohutõrje, niitmine taimede ...
aastaseks. Töömesilased on pere põhiliikmed, kes teevad kõiki töid: koristavad, söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks. Peres on 200-500 leske. Elueaks on neil poolteidt kuud ning nõela neil pole. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg Toit Mesilased toituvad nektarist ja õietolmust, mida töömesilased koguvad taimede õitest. Õietolmu säilitatakse kärgedes ning nektarist valmistavad töömesilased seda kääritades mett.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus
Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina Loomakasvatuse ülesanne oli tagada tööloomad ja sõnnik Karpidamineandis olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem 60 000 Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus
Mesindus Kontakt MESI OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Tammiku 9, Põlva, Põlvamaa, 55444 Tegevuskoha aadress: Tammiku 55, Põlva, Põlvamaa, 55333 Kontaktisik: Mari Murakas Telefon: 5555 4444 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Ettevõtte MESI OÜ on 2022. aastal Põlva maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusaladeks on omatoodangu tootmine, pakendamine ning turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen klientidega, arendan ennast mesinduse alaselt ning kontrollin mee kvaliteeti. Firma pakub naturaalset Kagu-Eesti loodusest pärit kvaliteetset mett. Swot-analüüs TUGEVUSED VÕIMALUSED o Eestimaine, Kagu-Eestit pärit mesi o Uue ostjagrupi tekkimine o Kompetentne töötaja o Võidakse toodet osta ka o Avatud uutele pakkumistele implus...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte...........................
pidevalt, sest üllatusi jagub mesinduses küllaga''. (Sildnik, 2006). Erialane kompetentsus aitab näiteks vältida mesilaste haigusi või siis avastada haigeid mesilasperesid juba varakult ning määrata kindlaks haigestumise põhjus. Mesiniku teadmisi oleks veel vaja näiteks mee töötlemisel, hoiustamisel ja turustamisel. 1.3. Emotsionaalne kompetentsus Emotsionaalset pädevust on eelkõige vaja stressi jaoks. Mesindus on hooajaline tegevus ja kohustused panga ees jäävad tihtipeale hiljaks, võibki juhtuda, et raha ei jätku mõnikord lõunakohvikski kuna vahendusfirma on pankrotti läinud ja sinna kadunud ka mesiniku tähtis sissetulek. Seega stressija riskitaluvus peab olema üsna kõrge. Seda kõike suudavad tegelikult 4 positiivselt mõjutada perekonnaliikmed, mistõttu on mesinduses pereettevõtted edukamad. (Sildnik, 2006). 1.4. Sotsiaalne kompetentsus
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Eva-Mai Männiste MEE TARBIMINE Referaat Keskkonnakaitse õppekava Tartu 2018 SISUKORD 1. MESI JA MESINDUS......................................................................................................3 1.1. Mis on mesi?............................................................................................................3 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev...............................................................3 1. 3. Mesindus Euroopas................................................................................................4 2. MEE TARBIMINE..........
Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, sademed, Kasvuperioodi pikkus. Reljeef :nõlvakalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA
1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle Raamtarude kasutuselevõtt VanaKuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 18341839 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960
· Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid seoseid. · Haridustööks soodsad võimalused. · Eksisteerib seminariruum. Koostööpartnerid · Eraisikutest turismiettevõtjad (turismitalud)
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
Liplapi kooli asutas Marie Sapas Kooli asutas legendaarne preili Marie Sapas, kellele Liplapi oli sünnitalu ja kes elas seal ka pärast õppeasutuse sulgemist.Marie Sapas oli kuulus ja haritud daam. Koduõpetaja kutse sai ta Tartust, kasvatuskursuse võttis Moskvast. Edasi õppis ta Soomes Järvenlinna aiatöö ja majapidamiskoolis ning täiendas end Saksamaal. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Teada on, et Liplapi koolis õppis noil aastail kokku 568 õpilast. Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20—24 tüdrukut. Oskar Mölder ei oska seletada, mil kombel on Liplapi tüdrukute vihik Olustvere muuseumi sortimata paberite hulka sattunud. Tegelikult ei ole selles midagi imestamisväärset, sest Lip...
1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvuperiood taimedel) Sademed
Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma- majanduses väheneb. (XX saj. töötas 50% inimesi) Maailmas hõivatud 1,1 mld inimest. Austraalia (+ Okeaania), Brasiilia, India, Hiina ja
Mesi, taruvaik ja õietolm Tartu Kunstikool Helen Lepiku 2011 Mesi · Mesi on meeldiva lõhnaga veniv vedelik, mida toodavad mesilased õite nektarist või mesikastest · Eristatakse kaht tüüpi mett: naturaalne ja mittenaturaalne mesi · Aja möödudes mesi kristalliseerub ja muutub kõvaks · Mee kvaliteeti hinnatakse värvuse, maitse ja lõhna järgi Mee keemiline koostis · Enam kui 300 ainet - süsivesikud, orgaanilised happed ja nende soolad, lämmastikuühendid (aminohapped, valgud jne), mineraalained, vitamiinid, hormoonid, fermente, eeterlikud õlid, värvaineid, tärpentiniühendeid, steroide, fosfatiide ja lipiide Mee eelised teiste suhkrutoodete ees · Ei ärrita seedetrakti limaskesta · Organism omandab selle kiirelt ja kergelt · Vallandab organism energia lühikese aja jooksul · Võimaldab aktiivse eluviisiga inimestel taastada energiat kiirelt · Läbib paremini neerusi...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Jana Raudsepp PROBLEEMID MESINDUSES Referaat õppeaines Mesindus Juhendaja: lektor Priit Pihlik Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID...........................................................................4 2. MESILASHAIGUSED.....................
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
Kontakt MEEKÄRG OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Kalevi 91, Tartu, Tartumaa, 51504 Tegevuskoha aadress: Puhja, Puhja vald, Tartu maakond, 63608 Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti loodusest pärit puhast mett. Swot-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eestimaine, Lõuna-Eestist pärit mesi Mesinduse alal võhik Idee oleks pakkuda tootena rosinaid Vajalik on läbida koolitusi sisaldavat mett Madal krediidivõime Kompetentne töötaja VÕIMALUSED ...
Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on norma...
Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum. 8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli? Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus. 9.Kus kohas kasutatakse a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx'i generaatorid b)püsimagneteid kõlarid, alalisvoolumootorid c)elektromagneteid uste lukustamine, kõlarid d)trahvosi mesindus, mootorid mähiseid takistustraat, induktiivpoolid 10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip? Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Selle kohaselt kõik E-vektorid tuleb liita. 11. Vasakukäereegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 12
maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osa SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis;põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus). Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid : 1. Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus
Ajaloo suuremaid murranguid toimus siis, kui mindi üle koriluselt ja jahipidamiselt paiksele taime- ja loomakasvatusele. Inimene muutus tootjaks. Esimsed paiksed põllud tekkisid Ees-Aasias 10 000 aastat tagasi. Põllumajandusrevolutsiooni kestvus oli mitu tuhat aastat. Põllumajandus jaguneb: · Taimekasvatus · Loomakasvatus Laiemas tähenduses kuulub siia veel mesindus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatamine, kalakasvatus. Maailmas pole riiki, kus ei tegelda põllumajandusega. See esineb kahes vormis: kaubatootmisele orienteeritud ja elatusmajanduse põllumajandus. Vaatamata sellele, et põllumajandustoodangu maht kasvab, jääb selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks, sest teised majandusharud arenevad kiiremini. 20
,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(?) ;ei anna täpset teavet selle kohta. 3
Mõnukultuurid Kohv,tee,koka,kakao Karusloomad Polaarrebased,naaritsad,küülikud Söödakultuurid Juurviljad,põldhein Muud loomad Hobused,kaamelid,kitsed Kiukultuurid Puuvill,lina,kanep Siidiussikasvatus Köögiviljad Tomat,kurk,kapsas,salat Mesindus Puuviljad,marjad Apelsin,õun,viinamari
Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha järele vähenes · õlu tõrjus mõdu kõrvale · Tegeldi ka kalapüügiga. Eriti kalarikas oli Peipsi järv. Kalapüügitehnikast võib nimetada: · kivist ja puust kalatõkkeid · noota
seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karusloonmad Sead Muud loomad Lambad Siidiussikasvatus Linnud Mesindus Agraarkliimavöötmed: Vööde: Klimaatilised tingimused: Põllumajanduslikud tegurid: Polaarne Aastaringselt külm. Aasta läbi külm, seega sellega tegelemine võimatu. Lähispolaarne: Väike soojushulk, üsna külm. Lühike vegetatsiooni periood ja kasin soojushulk võimaldab kasvatada
on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e- põhi, f- lennuavad (Talts 1977) 5 2. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus" 163 lk. 2. Talts, H. Tegelik mesindus, 1977. "Valgus", Tallinn, 247 lk. 6
e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus. Korintlased leiutasid VII saj. lõpul uue laevatüübi
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-E...
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
palju . Tal oli suur unistus , et temal on palgist saun . See ka paar aastat tagasi valmis sai, mille üle oli ta väga õnnelik . Minu isa poolsed vanavanemad aga elavad lahus. Vanaisa elab Muhus ja tegeles veel mõned aastad tagasi angerja püügiga , aga enam angerjat ei ole ja ega tervis enam luba merelgi käia . Ta on noorest saadik merd sõitnud . Nooremana käis ta ookeani peal kala püüdmas ja hiljem Eestis vetes . Praegu hobi on tema jaoks mesindus , mille kohta ta teab väga palju . Tema juures me väga tihti ei jõua, kuna lihtsalt ei ole aega Muhus käia . Suve jooksul paar korda ja sünnipäevadel . Isa poolne vanaema aga elab Kuressaares . Ka tema on pensionär . Tema juures ma käin nädala sees päris tihti , teen tema juures autokooli jaoks aega parajaks . Iga kord kui ma sinna lähen, on tal juba sõõk valmis , kuigi mul võib-olla igakord ei olegi isu, siis käib ta ikka peale , et ma sõõks , ja kui ma siiski ei taha
miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju,
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmle...
põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud, või vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas Vabar, Mart. Mesiniku maguse elu ehk harrastusmesila rajamine ja rentaable majandamine Alles, P. 1968. Mesinduse käsiraamat 6
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kaitse-ja hoolduse 1.kursus Sotsiaalsed suhted loomadel Referaat Nimi: Juhendaja: Tartu 2011 Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastase...
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
Taluhooned on enamasti möödunud sajandi alguse tüüpilised palkehitised. Pärandmaastike ilme määrab maaharimiseks sobiva maa paigutus: metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või niit. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud. Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandusega, tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. (Keskkonnaamet) Hinnang piirkonna loodus- ja/või maastikuväärtustele Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala geoloogiliselt väga mitmekülgne. Seal on hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalisi küngasmõhnu ja umbes 60 järve ning teisi väiksemaid märgalasid, mis muudavad maastiku vaheldusrikkaks ja pakuvad erinevaid elupaiku ning huvitavaid rekreatiivseid võimalusi
Mais kasvatakse kõige rohkem USAs ja Hiinas Riis suurim osa riisist saadakse Hiinast ja Indiast kuid seda kasvatatakse ka Egiptuses, indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias Puuvill suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid 3. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puupõõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatsu ja vesiviljelus. Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5