50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heleene123
Õppematerjali autor
õietolmu. ....................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus Siin tuleb juttu mesilaste korjebaasist kust saab teada seda,et kust nad omale nektarit ja õietolmu korjavad, nende korjetüüpidest ja ka nektarist on siin lähemalt kirjas. 3 Mesilaste korjemaa Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Korjeobjektid.
................................................................................................................. 2 Õietolm................................................................................................................... 3 Suir......................................................................................................................... 3 Õietolmu tähtsus mesilastele................................................................................. 4 Õietolmu kasulikkus inimestele.............................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 2 Õietolm Õietolmuterad on botaaniliselt paljas- ja katteseemnetaimede tolmukais valmivad isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained
Mis mõjutab mee kristalliseerumist? Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C. Millisel temperatuuril võib mett sulatada, et kasulikud ained ei laguneks? Alla +40°C. Mis on õietolm? Õietolm on mikroskoopiliselt väiksed moodustised (terakesed) mis kujutavad endast taimseid meessugurakkusid. Milliseid elutegevuseks vajalikke aineid saavad mesilased õietolmust? Vitamiinid, mineraalsoolad, valgud, rasvad. Mis vahe on õietolmul ja suiral? Suir on läbi teinud piimhappekäärimise, õietolm pole. Suir happelisem kui õietolm. Suir sisaldab suhkruid ja piimhapet rohkem ning valke, rasva ja tuhke vähem kui õietolm. Millised mesilased tarus eritavad vaha
Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti. Kärjekannud suureks sirgunud vakladega kaanetatakse vaha abil kinni. Seal muutuvad need vaglad nukkudeks, seejärel valmikuteks. Pärast kärjekannust lahkumist toidavad noort mesilast pidevalt vanemad mesilased, kuid ta hakkab juba ka tööle (kärjekanne puhastama). Seejärel hakkab ta toitma valmikuid ning veidi hiljem vaklu. Umbes 6. elupäeval suundub ta
Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida putukas aeg-ajalt jalgadega kokku pühib ja tagajalgade külge paigutab. Sealt edasi paigutatakse õietolm kärjekannudesse ning segavad sellesse mett. Nii tekib suir. Nende suised on kohastunud õitest nektari imemiseks. Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba,
Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja
Mee liigitus käitlemisviisi järgi: vurrimesi, pressitud mesi, nõrutatud mesi, kärjemesi, kärjetükkidega mesi, kreemjas mesi, filtreeritud mesi. Mee värvus varieerub peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Mee konsistents võib olla vedel või viskoosne ning osaliselt või täielikult kristalliseerunud. Veel eristatakse erinevate taimede mett (100% üht liiki taimede mett Eestis pole võimalik toota, meepurgi sildil viide mõnele taimele näitab selle taime õietolmu ülekaalu mees ...) Naturaalne kuumutamata mesi seismisel kristalliseerub sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul (kõige kiiremini 1314° juures). Meekristalli struktuur hakkab lagunema ja mee kvaliteet langema 40° juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas olekus seista pikka aega.) 60° juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest aktiivsusest 4,5 tunni jooksul. Mett saab vajadusel sulatada 40° veega täidetud nõus. Vedeldumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid