Füüsika - elekter ja magnetism (0)

Füüsika arvestuseks kordamine

1.Mis asi on elekter ?

Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks . Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele.

2.Mis asi on magnetism ?

Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale.

3.Mida seletab Coulumbe’i seadus?

Coulombi (kulooni) seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

4.Ampere’i seaduspärasused

1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne
2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju.
Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud.
Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub.

5.Millest on tingitud staatiline elekter?

Staatiline elekter tekib kahe materjali hõõrdumise tagajärjel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada (näiteks kahte plastkilet või kui tõmmata rullist plastlinti)

6.Millest on tingitud magnetilised omadused?

Ainete magnetilised omadused on tingitud aine magnetilisest läbitavusest. Mida suurem on aine magnetiline läbitavus, seda paremini suudab magnetiline vastastikmõju ainet läbida. Seda tugevamad on aines magnetjõud. Magnetilised omadused on tingitud ka magnetvälja tugevusest.

7. Mõisted

Positiivne ioon - aatom , mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni. Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga
Negatiivne ioon - aatom, mis on saanud juurde 1 või rohkem elektroni. Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele.
Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng . Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e.
Elektriväli - Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis . Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli.
Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine.
Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged
Väljavektor – väljatugevuse näitaja
Mähis - mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum.

8. Kuidas on seotud elektriväli ja magnetväli?

Elektriväli tekitab magnetvälja ja vastupidi. Magnetväli on elektrivälja pöördväärtus.

9.Kus kohas kasutatakse

a)staatilist elektrit - Van der Graaff'i generaatorid, Marx ’i generaatorid
b)püsimagneteid – kõlarid, alalisvoolumootorid
c)elektromagneteid – uste lukustamine, kõlarid
d)trahvosi – mesindus , mootorid
mähiseid – takistustraat, induktiivpoolid

10. Mida kirjeldab superpositsiooniprintsiip?

Laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga . Selle kohaselt kõik E- vektorid tuleb liita.

11. Vasakukäereegel

Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda.

12. Kruvireegel

Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda