Füüsika
arvestuseks kordamine
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katre Liis Kallas
Õppematerjali autor
.......................................................................................................18 Endainduktsioon.......................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 Sissejuhatus Magnetid saavad oma magnetv�ljade t�ttu �ksteist eemalt l�bi ruumi k�lge t�mmata ja eemale t�ugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi j�rgi antiikaja linnast Magnesiast. �le 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi t�kid t�mbavad k�lge m�ningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis k�itub samal moel nagu magnetiit.M�ned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad n�rgalt magnetiliseks, kui l�heduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli � koobalt, raud ja
F��sika KT-kordamis k�s. 1) Kust tulevad s�nad elekter ja magnet - S�na "elekter" tuleneb vanakreeka s�nast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik h��rdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. S�na magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime j�rgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) M�isted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu j��vuse seadus. Elementaarlaeng � v�ikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes v�hem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivne ioon - Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Laeng - Laeng on f��sikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikm�jus. Elektrilaengut kannavad k�ik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioo
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline n
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. ja neg. laeng korrag
http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrap�rast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool v�ib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool m�jutab j�uga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus n�itab kui suur laeng l�bib aja�hikus juhi ristl�iget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja s�ilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja s�ilitamiseks peab neile m�juma kindlasuunaline j�ud ELEKTRILAENGU J��VUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus � elektriliselt isoleeritud s�steemi kogulaeng on j��v suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus � kaks punktlaengut m�jutavad teineteist j�uga, mis on v�rdeline nende laeng
Elekter ja magnetism �ppimapp Oskar Ohakas �ks Rakvere G�mnaasium 2011 ELEKTER 1. Elekterilaeng S�na "elektrilaeng" on f��sikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes t�henduses. Need t�hendused on omavahel tihedas seoses. See, millises t�henduses s�na "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda elektromagnetilises vastastikm�jus, samuti osakese v�i makroskoopilise keha omadust tekitada elektromagnetv�lja ja alluda selle toimele. Seda omadust
F��sika referaat Elekter Elekter on n�htuste kompleks, mis p�hineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse v�i negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetv�lja ja alluvad selle toimele. S�na "elekter" tuleneb vanakreeka s�nast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik h��rdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. S�na "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina
4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid