Ladina juriidiline terminoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle, mille seast ?
  • Kellele? millele? kellel ?
  • Millega? kus? millal ?
  • Mil viisil? mille pärast ?
  • Millesimus tertius decimus (ordinalia) (mitmes aasta ?
  • Kes kelle asemel ?
  • Kes on sellele asjale tunnistajaks ?
  • Kelle huvides, kelle kasuks ?
  • Kellele see oli kasulik ?
  • Millise õiguse järgi ?
 
Säutsu twitteris
Ladina juriidiline  terminoloogia
Ajalooline traditsioon
• Latiumi maakond, latiinid (Latini
• Latiini maakonna keskus oli  Rooma  linn.
• Ladina keel –  lingua Latina
• 753 eKr Rooma rajamine
• 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp
• 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine
• Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia  piire  peale 3.sajandit pKr
• Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta
• Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk  case  law õigussüsteem, veidi teistsugune 
terminoloogia
Ladina kirjakeele areng
1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. 
•  Roomlased  kõnelesid sel ajal kreeka keeles. 
• Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger
• Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr  Leges  duodecim tabularum 
(12 tahvli seadused)
2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab 
võtma kultuurkeele ilmet. 
•  Cato  Vanem
3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse  ladina keele aeg) 81 eKr – 14 
pKr
• õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, 
Ceasar , Livius, Horatius , Vergilius, Catullus , Õitsev aeg Roomas.

4. Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr

• Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas. 
•  Senat , magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek 
Keisririigile. Esimene  keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert – 
nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid  Roomast  ära minna, tegi 
ettepanekuid   enesetappu  teha.
• Imeraator Hadrianus  tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk.  Edictum  
perpetuum ( Igavene   edikt )
• 161 pKr Gaius  Institutiones ( Institutsioonid , sisult  eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes 
esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema 
metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide 
õpetamine.

5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr

• Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks.
• 527-533 pKr Justinianus  Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi 
valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab 
väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse 
keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast:
 Institutiones (533)
  Digesta seu pandectae (530-533) ( Digestid  ehk pandetid - korrastatud materjalid, 
seadused, kommentaarid)
  Codex  Iustinianus (529)
• Vulgaarladina keelest (vulgus - lihtrahvas) kujunesid praegused romaani keeled 
(prantsuse, hispaania , itaalia, rumeenia, portugali)
• Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, 
õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides 
õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina 
keeles üksteisele.
• 19.sajandil hakatakse  koostama  korralikke seadusi. Napoleoni  koodeks  1804 –  Code  
Napoléon

• Codex Iuris Canonici – 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku 
õigust.
• Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide  kommunikatsioonivahend .
• Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse 
rahvusvaheliselt mõistetavaks.
• Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris 
Ladina juriidilised terminid
• Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica)
• Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel)
Ladina kiri
• Bustrophedon – kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. 
Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama.
• Jõudnud roomlasteni  etruskite  vahendusel. Tuleneb kreeklastelt. 
• 4.sajandil eKr kinnistus  vasakult paremale kirjutamine
• Gaius – Caius  – C. Julius  Ceasar
• U ja V küsimus

Populus  – popvlvs

Ius – ivs

Vulgus – wlgus, vvlgvs
Häälduspõhimõtted
• Klassikaline hääldus (räägiti enne meie aja arvamist) Loetakse nagu on kirjutatud.
• Traditsiooniline hääldus:
Vokaalid : a, e, i, o, u
y = ü: hypotheca
i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul
vokaali ees: ius, iungo, adiungo
i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior
(Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major)
Diftongid: ae, oe, au, eu
ae = ää: aedilis, praesidium
oe = öö: proelium
Konsonandid :
x = ks:            Xerxes
z = dz:            Zenon
c = k a, o, u ja konsonandi ees:           casus , fructus
c = ts e, i, y, ae, oe ees:            Caesar , Cicero
ch = hh:          pulcher, schola
ph = f:           philosophus
th = t:             theatrum
rh = r:             rhetor
qu = kv:          aqua, quis
ngu vokaali ees = ngv:          lingua, sanguis
sua = sva:       suavis
sue = sve:         consuetudo
ti vokaali ees = tsi:          actio, restitutio
Esse (olema)
Sg                                      Pl
1. (ego) sum (mina)          1. (nōs) sumus
2. (tu) es   (sina)                2. (vōs) estis
3. - est      (tema)               3. - sunt
• Eitamisel nōn:      nōn sum, nōn est
• studiōsus (pl studiōsi) (ms õpilane)                                        
• studiōsa (pl studiōsae) (ns)
• Salve! Salvēte!       (tere, ainsus , mitmus)                      
• Vale! Valēte!            (head aega, ainsus, mitmus)
•  Quid  tibi nōmen est?       (mis on su nimi?)                
• Mihi nōmen est ...         (minu nimi on...)
• et/atque/-que      (ja)
• Grātiās agō!      (aitäh)
• Ius et lex, ius atque lex, ius lexque   (õigus ja seadus)
• Vel/-ve   (või)
• Ius vel lex, ius lexve   (õigus või seadus)
Käändsõnad (noomenid)
• Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva)
• Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva)
• Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia)
• Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina)
Käänded (cāsūs)
Nominatiiv (cāsūs nōminātīvus) − kes? mis?
Genitiiv  (cāsūs genitīvus) − kelle? mille?, kuid ka
kelle, mille seast?
Daativ (cāsūs datīvus) − kellele? millele? kellel?
millel?
Akusatiiv  (cāsūs accūsātīvus) − sihitise kääne,
keda? mida?
Ablatiiv (cāsūs ablātīvus) − määruse kääne, kellega?
millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
Vokatiiv (cāsūs vocātīvus) − ütte kääne, kes? mis?
Et tu, Brute ! – Ka sina, Brutus !
Vältus ( kvantiteet )
Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse 
tähega.
Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk:
• pikad vokaalid – nōn, senātus
• lühikesed vokaalid ˘ : măre, sĕrvus
Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest:
• pŏpulus - rahvas, kuid: pōpulus - pappel
• lĭber - raamat, kuid: līber – vaba
Rõhk
• Viimasel  silbil  rõhku ei ole
• 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil
mā_ter,  meus
• 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk
natū_ra
• kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil
imperĭum, corpŏra
Põhivormid
Culpa  – süü, hooletus  (nom)   Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp)   f (sugu)
Käänamise reeglid
• Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon.
• Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis 
nominatiivi lõpu eraldamisel.  Nt culp/a – a on käändelõpp. 
o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel.
• Liita tüvele käändelõpud. 
I (nom)               II(gen lõpp)   III (sugu)  (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust 
tüves.
Iūdex( kohtunik )     dicis                 m             iudic/is
āctio( hagi )             onis                   f             āction/is 
Mīles(sõdur)             litis                   m           mīlit/is (militaarne)
Opus(töö)               peris                 n                oper/is
Lēx(seadus)             lēgis                f             lēg/is ( legaalne )
Iūs(õigus)              iūris                  n             iūr/is  (juriidiline)
N  iudex
G  iudicis
D  iudici
Acc  iudicem
Abl  iudice
Voc  iudex
Õpik lk 19 ja 20, tekstis 1 ja 2. Kommentaarid 176. 
Sõna järg
Ladina keeles paikneb täiend põhisõna järel. 
Lēx, lēgis  f
Populus, i  m           RAHVA (täiend gen) SEADUS (põhisõna nom)    =   Lēx populi
Tekstid
I

1.
Õiguse rajaja. 
2.

Päranduse omandamine;  ajavahemik isiku surma ja pärandi kättesaamise vahel; 
päranduse asendamine (asepärija määramine juhuks, kui esialgne pärija ei soovi või ei 
saa mingil põhjusel pärandit vastu võtta). 

3.
Pereisa ; pereema; perepoeg/tütar. 
4.
Ost-müük; müümisseadus. 

5.
Raiskaja mure; hullumeelse mure; alla 25-aastase isiku mure.

6.
Testamendijärgne orja vabastamine. Vastavalt testamendi lepingule.
7.

Hagi pettus;  kostja  vastuväite pettus.

8.
Hagi, mis põhjustab hirmu; vastuväide, mis põhjutab hirmu.
9.

Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste;  autoriteedi  eestkoste.

10.
Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim 

piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt.

11.
Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga.
12.

Lepingu  objektiks  oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga.

13.

Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk  koloonid ; talupoegade maa 
külge  kinnistamine .

14.
Töö järgmine või loom.
15.

Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord.

16.
Kohtus ( preetori  ees); kohtus (kohtuniku ees).
17.

Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem;  kantselei  ülem.

18.
Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... 

tunnistajaks kutsumine.

19.
Kokkuleppetrahv; vee ja tule 

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ladina juriidiline terminoloogia #1 Ladina juriidiline terminoloogia #2 Ladina juriidiline terminoloogia #3 Ladina juriidiline terminoloogia #4 Ladina juriidiline terminoloogia #5 Ladina juriidiline terminoloogia #6 Ladina juriidiline terminoloogia #7 Ladina juriidiline terminoloogia #8 Ladina juriidiline terminoloogia #9 Ladina juriidiline terminoloogia #10 Ladina juriidiline terminoloogia #11 Ladina juriidiline terminoloogia #12 Ladina juriidiline terminoloogia #13 Ladina juriidiline terminoloogia #14 Ladina juriidiline terminoloogia #15 Ladina juriidiline terminoloogia #16 Ladina juriidiline terminoloogia #17 Ladina juriidiline terminoloogia #18 Ladina juriidiline terminoloogia #19 Ladina juriidiline terminoloogia #20 Ladina juriidiline terminoloogia #21 Ladina juriidiline terminoloogia #22 Ladina juriidiline terminoloogia #23 Ladina juriidiline terminoloogia #24 Ladina juriidiline terminoloogia #25 Ladina juriidiline terminoloogia #26 Ladina juriidiline terminoloogia #27 Ladina juriidiline terminoloogia #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ris Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Ladina juriidiline terminoloogia
  • Ajalooline traditsioon
  • Ladina kirjakeele areng
  • Ladina juriidilised terminid
  • Ladina kiri
  • Häälduspõhimõtted
  • Konsonandid
  • Salve! Salvēte!
  • Vale! Valēte!
  • Quid tibi nōmen est?
  • Mihi nōmen est
  • Grātiās agō
  • Vel/-ve
  • Käändsõnad (noomenid)
  • Käänded (
  • Nominatiiv
  • Genitiiv
  • Daativ
  • Akusatiiv
  • Ablatiiv
  • Vokatiiv
  • Et tu, Brute!
  • Vältus (kvantiteet)
  • Rõhk
  • Põhivormid
  • Käänamise reeglid
  • Sõna järg
  • Tekstid
  • Tutela, ae f – eestkoste
  • ADJEKTIIVID (omadussõnad)
  • I-II adj
  • III adj
  • singularis
  • Pluralis
  • Singularis
  • Pluralis
  • III adj. 1-lõpulised
  • ADJEKTIIVIDE KOMPAREERIMINE
  • ROOMA NIMED
  • ASESÕNAD
  • Isikulised asesõnad
  • Enesekohased asesõnad
  • Näitavad asesõnad
  • Omastavad asesõnad
  • Eitavad asesõnad
  • ARVSÕNAD (
  • VERBID
  • Verbi põhivormid
  • Inf. lõpud
  • Verbi pööramine
  • Süntaks
  • Halvad peremehed
  • Alus nom
  • Süntaks 2
  • Perf. Ind. pass
  • XVIII
  • Tekst 22
  • Verbi käändelised vormid

Teemad

  • Latini
  • lingua Latina
  • case law
  • Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr
  • lapis niger
  • Leges duodecim tabularum
  • Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab
  • võtma kultuurkeele ilmet
  • Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr – 14
  • Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr
  • Edictum
  • perpetuum
  • Institutiones
  • Hilisladina ajajärk 180-600 pKr
  • Corpus iuris civilis
  • Digesta seu pandectae
  • Codex Iustinianus
  • vulgus
  • Code
  • Napoléon
  • Codex Iuris Canonici
  • fumus boni iuris
  • Bustrophedon
  • Populus – popvlvs
  • Ius – ivs
  • Vulgus – wlgus, vvlgvs
  • hypotheca
  • ius, iungo, adiungo
  • maior
  • jus, adjungo, major
  • aedilis, praesidium
  • proelium
  • Konsonandid
  • Xerxes
  • Zenon
  • casus, fructus
  • Caesar, Cicero
  • pulcher, schola
  • philosophus
  • theatrum
  • rhetor
  • aqua, quis
  • lingua, sanguis
  • suavis
  • consuetudo
  • actio, restitutio
  • olema)
  • Sg Pl
  • studiōsus
  • studiōsa
  • et/atque/-que
  • substantiva)
  • adiectiva)
  • numeralia)
  • pronomina)
  • cāsūs)
  • kes? mis?
  • kelle? mille?
  • kelle, mille seast?
  • kellele? millele? kellel?
  • millel?
  • cāsūs accūsātīvus
  • keda? mida?
  • kellega?
  • millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
  • nōn, senātus
  • măre, sĕrvus
  • pōpulus
  • līber
  • mā_ter, meus
  • natū_ra
  • imperĭum, corpŏra
  • kõik 3. Deklinatisoon)
  • onis f – obligatsioon, kohustus
  • obligaties
  • obligatium
  • obligatibus
  • obligationes
  • obligatibus
  • Publicus
  • ius publicum
  • libera, liberum
  • populus liber
  • persona libera
  • civile
  • ius civile
  • obligatio civilis
  • singularis
  • Fides
  • Bonus
  • bona fides
  • contractus bonae fidei
  • fidei bonae
  • fidem bonam
  • bona fide
  • fides bona
  • Pluralis
  • Contractus
  • Innominatus
  • contractus innominati
  • contractuum innominatorum
  • contractibus innominatis
  • contractus innominatos
  • Singularis
  • Crimen
  • Gravis
  • crimen grave
  • criminis gravis
  • crimini gravi
  • crimine gravi
  • Pluralis
  • Poena
  • Levis
  • poena leves
  • poenarum levium
  • poenis levibus
  • poenas leves
  • poenae leves
  • Sapiens
  • sapientis
  • Prudent
  • Responsa prudentium
  • Simplex
  • Vetus
  • Ius vetus
  • Mos vetus
  • Comparativus
  • Levior, levius
  • Poena levior
  • Crimen levius
  • Superlativus
  • Levissimus, levissima, levissimum
  • Culpa levissima
  • Magnus, maior/maius, maximus
  • maiores
  • Parvus, minor/minus, minimus
  • minores
  • Capitis deminutio – maxima (status libertatis)
  • media/minor (status civitatis)
  • minima (status familiae)
  • C. Julius Caesar
  • Marcus Tullius Cicero
  • Julia, Tullia
  • Julia Maior
  • Marcus
  • Tullius
  • Cicero
  • Marci Tullii Ciceronis
  • Marco Tullio Ciceroni
  • Marcum Tullium Ciceronem
  • Marco Tullio Cicerone
  • Marce Tullie Cicero
  • Julius
  • Caesar, Augustus
  • PRONOMINA)
  • Pronomina personalia
  • Pronomen reflexivum
  • Pronomina demnstrativa)
  • Hic, haec, hoc
  • Is, ea, id
  • Idem, eadem, idem (is, ea, id + dem)
  • Ille, illa, illud
  • Adjektiivselt
  • haec lex
  • Illa lex
  • hoc tempus
  • Hoc tempore
  • Illud tempus
  • Ea lex
  • Eadem lex
  • Substantiivselt
  • Hic accusat
  • Illa scribit
  • Is accusat
  • Idem accusat
  • Pronomina possessiva
  • Rea mea est
  • Fundus meus est
  • ex iure Quiritium
  • Pronomina negativa
  • Nihil
  • Illius vicini
  • Ei actori
  • Horum imperatorum
  • Hoc edictum
  • Illi mores
  • NUMERALIA
  • Duo milia tredecim (cardinalia)
  • Annus bis millesimus tertius decimus (ordinalia)
  • Annus
  • Anno (Domini) (a.D.) bis millesimo tertio decimo
  • ius non scriptum
  • Sg
  • res mobilis
  • rei mobilis
  • rei mobili
  • rem mobilem
  • re mobili
  • res mobiles
  • rerum mobilium
  • rebus mobilibus
  • iurisperitus = iurisconsultus
  • Paulus
  • Ulpinianus
  • Ex fide bona
  • Actio in personam
  • Status familiae
  • Alter ego
  • Pars prō tōtō
  • Inter alia
  • Doctor iūris utrīsque (cīvīlis et canonicī)
  • Rēs nūllīus
  • Nūllum crīmen, nūlla poena sine lēge
  • Nūlla rēgula sine exceptiōne
  • Nūlla dies sine lineā
  • Rēs Publica nihil aliud quam māgna familia est
  • Scientia nihil aliud est quam vērtitās
  • Nihil cōnsēnsuī tam contrārium est quam vīs et metus
  • Nūlla lēx satis commoda omnibus est
  • Nūlla vīs est māior populi voluntāte
  • Nēmō iūdex in causā suā
  • Ex nihilō nihil
  • Nihil sub sōle novum
  • Īgnōrantia iūris nēminem excūsat
  • Cuius regiō, eius religiō
  • Condiciō, sine quā nōn
  • Status quō
  • Status quō ante
  • Quī prō quō
  • Quis huic reī testis est?
  • Cui bonō
  • Cui prōdest?
  • Quō iūre?
  • Nūllum malum sine aliquō bonō
  • Iūs est Norma rēctī; et quicquid est contrā nōrmam rēcti est iniūria
  • Contractus est quasi actus contra actum
  • Manus manum lavat
  • Est modus in rebus
  • Lapsus linguae
  • Casus belli
  • Ad litem
  • Ad rem
  • Casus foederis
  • Ex lege
  • Ex contractu
  • Per capita
  • Per annum
  • Per diem
  • Ab ūsū
  • In crāsum
  • In r
  • In sp
  • Iūs foederum et tractātuum
  • Locus regit āctum
  • Nuptiās cōnsēnsus facit
  • Superficiēs solō crēdit
  • Sumus
  • Estis
  • Vinco, vici, victum, ere
  • Vinco
  • Victum
  • Veni, vidi, vici
  • Conjugation I (prima)
  • Accuso, avi, atum, are
  • Accuso, accusavi, accusatum, accusare
  • Conjugation II (secunda)
  • Video, vidi, visum
  • Videre
  • Habeo, bui, bitum, ére
  • Habui, habitum, habere
  • Respondeo, spondi, sponsum, ére
  • respondi, responsum, respondere
  • Possideo, sedi, sessum, ére
  • posedi, posessum, possidere
  • Conjugation III (tertia)
  • vincere)
  • facere)
  • agere)
  • fugere)
  • Conjugation IV (quarta)
  • Servio, ivi, itum, ire
  • Servivi, servitum, servire
  • Praesens ind. act
  • mus
  • tis
  • nt
  • Accuso, avi, atum, are
  • Accuso
  • Accusas
  • Accusat
  • Accusamus
  • Accusatis
  • Accusant
  • kaitsma
  • Defendo
  • Defendis
  • Defendit
  • Defendimus
  • Defenditis
  • Defendunt
  • käskima
  • Iubeo
  • Iubes
  • Iubet
  • Iubemus
  • Iubetis
  • Iubent
  • II põhivorm!
  • i
  • isti
  • it
  • imus
  • istis
  • erunt
  • accusavi
  • accusavisti
  • accusavit
  • accusavimus
  • accusavistis
  • accusaverunt
  • õigeks mõistma, vabaks mõistma
  • absolvi
  • absolvisti
  • absolvit
  • absolvimus
  • absolvistis
  • absolverunt
  • olema
  • fui
  • fuisti
  • fuit
  • fuimus
  • fuistis
  • fuerunt
  • Domini mali servos novos saepe puniverunt
  • Punio, ivi, itum, ire
  • De magistratus
  • Praesens ind. pass
  • or
  • ris
  • tur
  • mur
  • mini
  • ntur
  • Praes. act.
  • Praes. pass.
  • accusor
  • accusaris
  • accusatur
  • accusamur
  • accusamini
  • accusantur
  • karistama
  • punior
  • puniris
  • punitur
  • punimur
  • punimini
  • puniuntur
  • hagema
  • agor
  • ageris
  • agitur
  • agimur
  • agimini
  • aguntur
  • Actor reum accusat.(act)
  • Reus ab actore accusatur. (pass)
  • excuso, excusavi, excusatum, excusare
  • scribo, scripsi, scriptum, scribere
  • agnosco, agnovi, agnitum, agnoscere
  • obligo, obligavi,obligatum, obligare
  • demonstro
  • demonstavi,demonstratum,demonstrare
  • vincio, vinxi, vinctum,vincire
  • decerno, decrevi, decretum,decernere
  • permitto, permisi,permissum,permittere
  • firmo, firmavi,firmatum, firmare
  • Defendo, fendi, fensum, ere
  • derendor, defenderis, defenditur, defendimur, defendimini, defenduntur
  • Apello, avi, atum, are
  • apellor, apellaris, apellatur, apellamur, apellamini, apellantur
  • Punio, ivi, itum, ire
  • punitus, punita, punitum sum/es/est
  • puniti, punitae, punita sumus/estis/sunt
  • Iubeo, iussi, iussum, ére
  • iussus, iussa, iussum sum/es/est
  • iussi, iussae, iussa sumus/estis/sunt
  • Advocatus reum defendit
  • Reus advocato defenditur
  • aut re contrahitur obligatio aut verbis aut litteris aut consensu
  • lege XII tabularum prodigo interdicitur suorum bonorum administratio
  • Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes
  • homines aequales sunt
  • singularum rerum dominium acquiritur mancipatione, traditione, usucapione, in iure
  • cessione, adiucatione, lege
  • tertium non datur
  • amicus cognoscitur amore, more, ore, re
  • tempora mutantur, nos et mutamur in illis
  • in maleficiis voluntas spectatur
  • nemo punitur pro alieno delicto
  • senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur
  • si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor
  • omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones
  • condemno, condemnavi, condemnatum, condemnare) condemnata
  • condemnatum sum / es / est; condemnati sumus, condemnatae sumus, consemnata sumus /
  • estis / sunt. Perf.ind.pass. Sg1
  • muto, mutavi, mutatum, mutare. Praesens ind. pass. Pl1
  • Praes. ind. pass. Sg3
  • punio, punivi, punitum, punire. Praes. ind. pass Pl3
  • ( defendo, defendi, defensum, defenere) Defensus, defensa, defensum
  • sum/es/est. Defensi, defensae, defensa sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass Pl2
  • promitto, promisi, promissum, promittere. Praes. ind. pass. Sg3
  • ( comprobo, compravi, compratum, comprare) comprobatus
  • comprobata, comprobatum sum/es/est. Comprobati, comprobatae, comprobata
  • sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass pl3
  • ùtor, ùsus, sum, uti
  • dominor, atus, sum, ari
  • Indicativus
  • Imperativus
  • Coniunctivus
  • a võidaksin / praes. coni. pass.
  • I –e
  • II-IV –a
  • praes.coni.act.
  • Vivam, vivas, vivat, vivamus, vivatis, vivant (
  • praes.coni.pass.
  • Veter, veteris, vetetur, vetemur, vetemini, vetentur (
  • Coniunctivus hortativus
  • Praes.coni
  • ! / sit
  • / simus
  • / sint
  • Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus!
  • Post iucundam iuventutem
  • Post molestam senectutem
  • Nos habebit humus
  • Vivat Academia, vivant professores!
  • Vivat membrum quodlibet
  • Vivant membra quaelibet
  • Semper sint in flore
  • Vivat et res publica et qui illam regit!
  • Vivat nostra civitas
  • Maencenatum caritas
  • Quae nos hic protegit
  • Do ut des. Do ut facias
  • Facio ut des. Facio ut facias
  • Actus non facit reum, nisi mens sit rea
  • Si quidem in nomine, cognomine, praenomine legatarii testator erraverit, cum de persona
  • constat, nihilominus valet lagetum
  • Si pecuniam do, ut rem accipiam, emptio-venditio est; sin autem rem do, ut rem accipiam
  • permutatio est
  • Quidam lege impediuntur, ne iudices sint
  • Quod dubitas, ne feceris
  • Fiat iustitia, pereat mundus
  • audiatur et altera pars
  • caveat emptor
  • vivat, crescat, floreat!
  • Gaudeamus igitur
  • videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat
  • quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus
  • transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis fecerit, bona rapuerit
  • damnum dederit, iniuriam comserit
  • lk 130)
  • Sum, fui, esse
  • Possum, potui, posse
  • Fero, tuli, latum, ferre
  • cf = confer
  • Transfero, transtuli, translatum, transferre
  • Eo, ii, utum, ire
  • fit
  • volunt
  • Nemo plus iuris ad alium transferre potest quam ipse haberet.
  • Nihil fieri sine causa potest
  • Consensu fiunt obligationes: in emptionibus-venditionibus, locationibus-conductionibus
  • societatibus, mandatis
  • Partic. Praes. act. –ns
  • Accusans, antis
  • Praedium dominans/serviend
  • Gerundivum -ndus, nda, ndum
  • Accusandus, a, um
  • süüdistatud) -us, a, um
  • Accusatus, a, um
  • Factum accusatum
  • Gerundium -ndi
  • Accusandi
  • Ius, iuris n
  • Animus, i m
  • Ius accusandi
  • Animus accusandi
  • Fero, fuli, latum, ferre
  • Legem ferre
  • Gerundivum – ferendus, a, um
  • Lex ferunda
  • De lege ferenda
  • Part. Perf. Pass – latus, a, um
  • Lex lata
  • De lege lata

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
doc
Ladina juriidiline terminoloogia
19
docx
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
94
doc
Rooma eraõiguse konspekt 2014
13
doc
Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !