Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon k...
PÄEVA 1815 Waterloo lahing Napoleoni vägede lõplik purustamine Napoleon loobus lõplikult troonist ja ta saadeti Saint Helena saarele 1821 Napoleon suri Saint Helena saarel Napoleoni 100 päeva Kordaminekud: Feodaalkorra nõrgenemine Tsiviilkoodeks Riiklik koolikorraldus Möödalaskmised: Kontinentaalblokaad Okupeeriti palju maid Suur arv sõjaohvreid Napoleoni tähtsus Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema. Ära kunagi sega vaenlast, kui ta on viga tegemas. Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud. Peab tahtma elada ja oskama surra. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle.
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi formaalloogilistele ainetele (ladina k,matemaatika) ning raken...
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I)
ülemerekolooniatega, kaaperdati Prantsuse ja liitlaste laevu. Blokaad mõjutas ka Prantsusmaad: seal tõusid hinnad 300%,kuna nõudlus oli suur kasvas salakaubandus tohutult. Napoleoni kaotuse põhjused: Napoleon oli Tilsti rahu suhtes liiga kergeusklik Ta arvestas,et suudab põhijõud koheselt purustada Ei arvestatud talve Põlev Moskva Hinnang Napoleonile + Tsiviilkoodeks + Mõõtühikud + Eelisõiguste kaotamine, võrdsus - Kontinentaalblokaad - Mitte väga arukas sõjategevus, kergeusklikkus - Sunniviisiline usuvabastamine Ta ei olnud sõdade kordineerimises hea, aga tema reformid olid õiged , arukad ja õnneks püsivad Monarhistliku reaktsiooni tähendus (tagurlus,Metternichi süsteem,Viini süsteem) Eesmärk oli recolutsioonilise korra taastamine ja kaitse. Oluliseks peeti: monarhiat,seisuslikku ühiskonda ja kristlikku kirikut. Takistati rahvuslikke ja liberalistlikke mõtted (levimist). Püha liit oli vahend, selle kaitsmiseks
· Kohaliku halduse muutmine parandatakse kohalikul tasandil valitsemine · Kehtestab tsiviilkoodeksi seadused, mis panevad aluse tänapäevastele seadustele · Minnakse üle vabale turumajandusele Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema · Kasutusele võetakse tööraamat märgib ära eluaegse karjääri ja võimaldab in-st paremini jälgida 13.Miks puhkesid rev. sõjad? Kui edukad need olid? Kuidas mõjutas Pr-d kontinentaalblokaad? Põhjused: 1)teised kuningriigid organiseerisid ühistegevust et Pr rev lämmatada 2)Pr. Rev aegsed tegelased soovisid oma ideid levitada mujal Euroopas Suurbritannia vastu väljakuulutatud kontinentaalblokaad küll soodustas tööstuse arengut, kuid põhjustas raskusi teistele riikidele. Pr tööstusharud aga vajasid ka välismaist toorainet. Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonite vastu
Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography.com/people/napoleon94 http://www.annaabi.com/download.php?matid= Tänan, et kuulasite minu imelist tööd!
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele
Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ...
Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ...
Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle. Sada päeva Napoleon nägi enda jaoks uut võimalus ning ta lahkus Elba saarlelt ja maabus 1815
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807); Hispaania sõjakäik (18081809); veelkordne Austria armee purustamine AspernEsslingi ja Wagrami lahingus(1909); Venemaa sõjakäik ja Borodino lahing (1812); sõjakäik Saksimaale, toimusid Lützeni, Bautzeni, Dresdeni ja Leipzigi lahing (1813), kus viimases saadi lüüa ja selle tagajärjel saadeti Napoleon Elba saarele asumisele
Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. See leidis Euroopas laiald...
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgn...
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutu...
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale ...
terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita. Küsimused: 1. Generaalstaadid ehk 1789 kogunes Prantsusmaal rahvaesinduskogu 2. 14. Juuli 1789 Bastilles'i vallutamine 3. Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal 4. Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid. 11. 1799 sai Pr. riigivorm- konsulaat, vabariik 12. Koalitsiooni sõjad:Nap. võim , rev. pidurdamine, kuningriigi taasatmine, Pr. vallutusretked Eur
karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe. · 1805 Trafalgari merelahing inglased (Horatio Nelson) purustasid Prantsusmaa laevastiku. · 1806 kontinentaalblokaad majanduslik sõda Inglismaaga, millega Prantsusmaa keelas sõltlasriikidel kauplemise Inglismaaga. · 1806 purustati Preisi väed · 1807 Vene vägede purustamine Ida-Preisimaal · 1807 Tilsiti rahu Venemaa ja Prantsusmaa jagasid mõjusfäärid Euroopas (Ida- ja Põhja-Euroopa Venemaale, Lääne-Euroopa Prantsusmaale) 1809 Vene-Rootsi sõjaga vallutas Venemaa Soome. e) 1810 aastaks sõltus Prantsusmaast enamus Euroopast:
4) Katoliku kirikuga suhete parandamine IV Majandussõda Inglismaa vastu (lk 86) TV 75 Selgitage, miks kuulutas Napoleon Inglismaa vastu välja kontinentaalse blokaadi. Pärast seda, kui Trafalgari merelahingus purustas Inglismaa Prantsusmaa laevastiku, otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda kontinentaalblokaadiga. Uue laevastiku ehitamine oleks olnud liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel:
Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, suhtes, isa ja laste suhtes Georgia, Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Turumajandus pandi alus vabale turumajandusele, Ühendriikidest neist tekkis Ameerika Riikide kehtestati kaitsetollid, kontinentaalblokaad 1806 Konföderatsioon Suurbritannia vastu 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris 1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing saadi lüüa, ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas. Naastes valitseb 100 päeva. Homestead Act 1862 talundiseadus asunikele 18
Lõpuks muutus prantslaste taandumine paaniliseks põgenemine. 1812. aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmsegle: tagasi üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa. · Sai Rahvastelahingus lüüa · Sai Waterloo lahingus lüüa Selgita mõisteid ja isikute ajaloolist tähtsust! Versailles linn Prantsusmaal, kus asub Versailles' loss, mis oli 16821789 Prantsusmaa kuningaloss. Kontinentaalblokaad oli 21. Novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale. Rahvuskogu Rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada Robespierre Prantsuse revolutsiooni üks tuntumaid juhte Bastille 1418 sajandil kindlustusehitis Pariisis Prantsuse park pargikujunduse stiil, mis vastandub inglise vabale pargikujundus stiilile Generaalstaadid olid seisuste esinduskogu Prantsusmaal.
paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad � Napoleon asus rajama bürokraatlikku riiki - tehes rahu vaenlastega, organiseeris ta oma võimu ja lasi ennast keisriks kroonida. � Napoleon võimsuse tipul: Lääne – Saksamaa riikidest moodustati Reini liit, vallutati Preisimaa, purustati vene armee, alistati Hisp. ja Port. ning kuulutati välja kontinentaalblokaad. � Kuna Venemaa ei teostanud kontinentaalblokaadi, tungis Napoleon riiki, kus lahing jäi sisuliselt viiki ent tagasiteel tabas Prant. armeed suured kaotusd ning naasnud Napoleon sai Leipzigi lahingus raskelt lüüa ja sunniti kroonist loobuma ning saadeti Elba saarele. � Otsustamaks Euroopa saatust, kutsuti kokku Viini kongress, Napoleoni naases Elbalt ning tõusis 3 kuuks võimule, selle lõpetas kaotatud Waterloo lahing ja ta saadeti lõplikult Saint Helena saarele.
Napoleoni Koodeks on üle võetud pea kogu Euroopa poolt ja jäänud kehtima ka peale Napoleoni kaotust ja on andnud aluse Saksa konföderatsioonile. Tänapäeval on keskmisest aktuaalsem Napoleoni tegevuse see tahk, mis seostub Euroopa integratsiooniga. Leidub terve koolkond ajaloolasi ja ajalootõlgendajaid, kes peavad Napoleoni impeeriumi Euroopa Liidu eelkäijaks. Nad väidavad, et Napoleon tegi esimese tõsise katse Euroopat ühendada ja et just kontinentaalblokaad andis Mandri- Euroopa majandusele selle impulsi, mida oli tarvis, et mitte langeda võimsa Inglise tööstuse sulase rolli. Ning mõistagi leidub teine koolkond, kelle meelest see sugusi nii polnud Napoleoni isikuomadustest rõhutaks keisri meeletut töökust. Vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt. mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Samas võib see just
Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest
Mingi osa revolutsiooni saavutustest säilib. • Tegelik võim koondub Napoleoni kätte • Napoleon hakkab teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. • Koostati mitmeid seaduste kogusid, 1804 Tsiviilkoodeks ,millel oli suur mõju Euroopa õigusajaloole. Eraomandi puutumatus, kirik lahutatakse riigist. • Taastab monarhia 1804. • Rajab Euroopa võimsaima sõjaväe • Parandab riigi suhteid kirikuga • Kontinentaalblokaad, Reini Liit Suhted • 1794 Napoleon Bonaparte kihlus jõukast Marseille kaupmeheperekonnast pärit Désirée Claryga • Napoleone Buonaparte abiellus 1796. aastal Joséphine de Beauharnais'ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais' (1760–1794) lesk. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. • Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847).
/ Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist / Seitsmeaastane sõda Põhjustud Poola jagamisest (pole kindel) / Jena ülikool Rahvuslikku liikumise koht
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21. Mis oli ja millal loodi Reini Liit? 22. Millal alistati Austria ja Preisimaa? Millal ja miks ning kelle vastu kehtestati kontinentaalblokaad? Millised riigid sellest välja jäid? Miks? 23. Miks, millal ja kelle vahel sõlmiti Tilsiti rahu? Lepingu tingimused? 24. Milles seisnesid reformid Saksamaal? 25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28
UUSAEG Suured maadeavastused I · Eksituste jada · Otsiti maksustamata ühendusteid Idamaadega. · Mereteed Indiasse otsiti nii ida (ümber Aafrika) kui lääne suunas. · India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid e...
parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1802 eluaegne konsul/rahvahääletus. 1804 keisri tiitel/päritav võim. Austria-Vene vägede purustamine Austerlitzi 1805, Preisi purustamine Jena/Auerstedti lahingus. Võidetud tunnistasid N vallutusi, pidid hoidma sees Pr vägesid, liituma kontinentaalblokaadiga. 1805 Trafalgari merelahing, Inglise- Hispaania ühendlaevastik hävitas Prantsuse laevastiku. 1806 kontinentaalblokaad Inglismaale. 1807 sõdis Venemaaga, Tilsiti rahu. Sõda venemaaga 1812: N Suur armee u 500 tuh meest. Barclay de Tolly taganemistaktika Borodino lahing Moskva all. Kutuzov. Moskva mahajätmine, tulekahju. Napoleoni põgenemine Venemaalt. Nälg, külm. Hukkus u 300 tuh meest. Kaotus Lepzigi all 1813. Rahvaste lahing. 1814. vastased marsivad Pariisi. Troonist loobumise akt. Pagendamine Elba saarele. 1815 lahkus ta koos oma lähikondlaste ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815
1.Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prants...
2)säilitada seisuslik kord 3)suruda maha rahvuslik liikumine Nelja Riigi Liit(Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa) pidi vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millises riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Ohtlikuks loeti kõik rahvuslikud liikumised, sest need viisid valitsevate dünastiate kukutamiseni. Eriti aktiivselt tegutses vabadusliikumise mahasurujana Venemaa, kes sai seetõttu hüüdnimeks ,,Euroopa sandarm". 3. Selgita: Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Imperaator - impeeriumi valitseja või võimukandja Vana-Roomas, ,,prantslaste keiser" Restauratsioon varasema poliitilse korra taastamine Legitiimsus - seaduslikkus Nelja Riigi Liit liitu kuulusid Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa, kes pidid vajadusel
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
Austerlitzi lahingus (1805), võit preislaste üle Jena all (1806), võit venelaste üle Friedlandis (1807) jt. Ometi ei suutnud ta lüüa inglasi, kes võitsid 1805. aastal Trafalgari merelahingu admiral Nelsoni juhtimisel. 1809. aastaks hõlmas Napoleoni impeerium enamikku Lääne- Euroopast. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi, keelates teistel Euroopa riikidel inglise kaupu sisse vedada. See nn. kontinentaalblokaad oli küllalt edukas, kuid ebapopulaarne, kuivõrd sellest kaubandusest sõltuvad Euroopa riigi sattusid raskustesse. Kui Vene keiser Aleksander I blokaadist mööda püüdis hiilida, tungis Napoleon 675 000-mehelise nn. Suure armeega Venemaale ja lõi Aleksandri vägesid 1812. aastal Borodino lahingus. Seejärel kiirustas ta Moskvasse, lootes hõivata rikka linna. Selle asemel leidis ta eest peaaegu inimtühja Moskva, mille venelased peagi ise maha põletasid. Kohalejäänud talle ei alistanud
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati juriidiliselt võrdseteks. Võrdsus ei kehtinud siiski mehe ja naise ning isa ja laste suhtes. "Tsiviilkoodeksile" järgnesid "Kommertskoodeks" (1807) ja "Kriminaalkoodeks" (1811). Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kodumaise tootmise edendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohlem soodustas Prantsuse tööstuse arengut 1806 Suurbritannia vastu välja kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Suurema osa sõjaväest moodustasid talupojad, kes olid sinna astunud juba revolutsiooni algusaegadel. Nüüdseks oli isu tööd teha läinud ja nad ei mõelnudki sõjaväest lahkumise peale (ainult lakuks!)
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamis...
1804 võeti vastu Napoleoni "Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe konkordaadi. Sõlmiti rahuleping, mis tunnustas kõiki Napoleoni valutusi ja sõdades võeti see arvesse. Napoleoni peeti usurpaatoriks. Ta oli otsustanud Inglismaa põlvili suruda majanduslike meetmetega. Kuna 1805 hävitas Inglise laevastik admiral H .Nelsoni juhtimisel Prantsuse-Hispaania üldlaevastiku. Kontinentaalblokaad oli küll Inglismaale suureks hoobist, kui viimane sai sellest välja ja see ei andnud tulemusi. Venemaa sai selle rahuga tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas, vallutades sõjas Rootsiga Soome. Nii leppisid Tilsitis kahe suurriigi valitsejad kokku Euroopa jagamises mõjusfäärideks. Prantsuse väed jäid Hispaaniasse ja Napoleon arreteeris senise kuninga ning pani enda venna troonile, kes hakkas kehtestama reforme, mis nõrgestasid feodaalkorra Hispaanias. Rahva
Edutult lõppesid Euroopa riikide III ja neljas koalitsioonisõda Prantsusmaa vastu. 1805.a. 4 detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Napoleoni tabas aga ebaõnn meresõjas. 1805.a. hävitas Inglise-Hispaania ühendlaevastik Nelsoni juhtimisel Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad. Prantsuse liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. 1807.a. sõlmisid Napoleon ja Vene keiser Aleksander I Tilsitis rahu sõpruse ja liidulepingu. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga
(ebaõnnestus). 1804 kuulutas Senat Nap-i keisriks Nap I-e nime all (Rooma paavst kroonis). Sellega lõppes Prantsuse vabariik. Loobuti rahvaesindustest, rõhutati rahvuse ühtsust, arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Kehtestati "Tsiviilkoodeks" (kodanikud üheõiguslikud). Ühiskond. Keisririigi ajal kaotati igasugused maj.piirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kehtestati kaitsetollid ja Srb vastu kuulutati kontinentaalblokaad. Kodanlus tugevnes, uusrikkad olid ühiskonna tipus. Oluline roll oli sõjaväel. Seal oli nii vabatahtlikke kui ka sunniviisiliselt värbatuid (enamik taluopojad). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremaks. Rahvast võõrandus ohvitserkond. Nap I taastas aadlitiitli ja lõi lisaks kesririigi aadli tiitli. Esimene kesririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsiooni vastu. Pr väed said lüüa Rahvastelahingus, Nap loobus troonist, pöördus aasta pärast
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19.saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. Kontinentaalblokaad Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806. aasta lõpus kuulutas ta välja majandusblokaadi. Keelati kauplemine Inglismaaga. Inglismaa suutis, aga sellest üle saada, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatagea. Admiral Nelson Horatio Nelson Kuulsaks sai Nelson Napoleoni sõdades. Tema kõrgeim auaste oli viitseadmiral (Vice Admiral of the White). Võidukas Trafalgari lahingus sai ta
mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine. Feodaalkord ja pärisorjus kaotati, kodanike võrdõigluslikus seaduste ees, kuulutati välja ka usuvabadus (kui seda veel polnud tehtud). Kõige rohkem puudutasid need reformid Saksa alasid. Napoleon liitis umbes 300 väikeriiki 100-ks riigiks. Võitlus ühendas sakslasi. Prantsusmaa pealmiseks rivaaliks oli Inglismaa. Inglismaa oli tugev merel, Prantsusmaa maal. Majanduslik tee Inglismaa vastu kontinentaalblokaad. Prantsusmaal ja sõltuvatel, liitlastel keelatud Inglismaaga kokku puutuda. See kukkus aga ju läbi. Salakaubandus arenes. Aadel kaotas oma positsiooni, uute võimekate inimeste esiletõus. Toimus omandi üleminek kodanlusele ja talupojale. Üldise hääleõiguse põhimõte, alguses piirati erinevate tsensustega. Kaotati tsunftisundlus, eeldus tööstuse arengul. Rahvustunne tõusis. 12 13 25.03
koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland jt. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus. NAPOLEON 1804-1814 Napoleoni ajajärk/keisriaaeg Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 1805 dets - Austerlitzi lahing- Prantsusmaa võidab, Inglise armee saab lüüa. 1805- Trafalgari merelahing- Prantsusmaa vs Inglismaa, Inglismaa võidab (admiral oli Horatio Nelson) 1806- kontinentaalblokaad 1807- Tilsiti rahu 24 juuni 1812 läks Napoleon Venemaale. Borodino lahing, Prantsusmaa võidab ja jõuab Moskvasse 1815-Waterloo lahing, Napoleoni viimane lahing. VIINI KONGRESS 1814-1815 Napoleoni vastu tuli sõjavägi koguda. Euroopa suurriigid, mis sõdisid Prantsusmaa vastu otsisid nn Euroopa kooskõla, mis tähendas uute kokkulepete sõlmimist ja neist kinnipidamist. Võitjariigid võtsid endale volituse käituda suurriikidena ja nad jagasid väiksemate riikide territooriume.
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
