Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3
Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism
Aga tegelikult, teabe vahetuse fakt ei garanteeri veel suhtlemise efektiivsust. Edastatud sõnum on üsna tihti saadud valesti aru, ja seetõttu kommunikatsioon on ebaefektiivne. Selleks, et paremini teabevahetuse protsessi ja selle tõhususe tingimusi mõista, vaatame kommunikatsiooni protsessi põhielementi ja etappe. (Полукаров 2008: 186) Kommunikatsiooni protsess võib toimuda ainult järgmiste põhielementide juuresolekul: saatja (kommunikaator või edastaja), sõnum, kanal, saaja (retsipient või vastuvõtja). Kommunikatsiooni protsessis alati osalevad vähemalt kaks inimest – teabe saatja ja vastuvõtja. Saatjana võib olla iga isik, kellel on teatud ideed, mõtted, informatsioon ja kommunikatsiooni eesmärk. Saatja sõnastab mõtet, mida, kuidas ja miks ta tahab anna teisele suhtlemise liikmele edasi. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 248). Kodeerimine on saatja teabe tõlge kommunikatsiooni sümbolide kompleksis (sõnade,
Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus).
1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? 1. ,,Rahvamudel": põhineb torumetafooril (,,conduit metaphor", ka ,,container metaphor")- Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2. Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine: põhineb kodeerimismetafooril- Lained pole sisuliselt olulised. Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi). 3
Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekstpole oluline. Torumetafoor ei arvesta, et tegelikult liiguvad inimeste vahel kas hääle- või valguslained, mis aktiveerivad protsessid vastuvõtja ajus. Isegi taju tasemel pole vastavus lainete ja ajuprotsesside vahel üks-ühene 2. kodeerimine/dekodeerimine:Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) 3.Küberneetikast lähtuv - sisuliselt ikka torumetafooril põhinev - Shannon-Weaveri mudel Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Samas: tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Sisuliselt põhineb
kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 4. küsimus Põhilised kommunikatsioonimudelid: 1."Rahvamudel": põhineb torumetafooril Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru mööda saajani, saaja avab paki, saab sõnumi kätte. Tähendus on sõna/teksti sees, kontekst pole oluline. 2.Sisuliselt sama mudel teaduslikul/formaliseeritud kujul: kodeerimine/dekodeerimine Märgil on kindel tähendus, mida saatja ja saaja jagavad (kui nad valdavad sama koodi) Põhineb kodeerimismetafooril. 3.Küberneetikast lähtuv Shannon-Weaveri mudel. Kanal (lained) on mudelis olulisemad, müra moonutab neid. Mudeli väärtus: seletab vajaduse keele liiasuse järgi. Sisuliselt põhineb faksimetafooril. 4.Interferentsiaalne mudel: kommunikatsioon kui tõendite esitamine Sõnumi saaja alustab akustiliste või visuaalsete signaalidega ning alustab sealt sõnumi
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada
Kodutöö Nimi: Mari-Liis Puusalu SR088 1. Kommunikatsiooniprotsess: saatja vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid,
Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: · Olulised teised (significant others) · Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) · Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe · Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised · Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) · Tegevuste alusel mida koos tehakse (nt. abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas- Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on:
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab).
4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisil mõjus. Parandab kommunikatsiooniprotsessi. Ühesuunaline kommunikatsioon (tagasisidet ei toimu) Võib olla ka lihtsalt info edastamine.
Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.) · tagasiside (info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti)
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
propagandale vastuvõtlikuks? Õige vastus: apaatseks ja propagandale vastuvõtlikuks -> Hitleri edu Austria ülevõtmisel? Pärast II WW muutusid propagandauuringud veenmisuuringuteks. Veenmise ja mõjutamise uuringud (Hovland ja Yale'i koolkond) Hovland: kuidas mõjutada massikommunikatsiooni abil inimeste käitumist (kas ja mil määral mõjutavad allika ja sõnumi erinevad omadused vastuvõtjate hoiakuid, võttes ka arvesse selliseid vastuvõtja omadusi nagu nt haridustase)? 3 esimesed uuringud, kus hakati arvesse võtma isiksuse iseärasusi v indiviidi sotsiaaldemograafilisi tunnuseid ning hakati eemalduma auditooriumi kui manipuleeritava massi käsitlusest. 1. Sõnum vähemharitud inimeste puhul on edukam vaid ühepoolsete argumentide esitamine, rohkem
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
kujundavad kultuur, eluviis Arenevast tehnoloogiast hoolimata püsib massikommunikatsiooni nähtus kindlalt massimeedia institutsiooni raames. Meediainstitutsioonid on seesmiselt liigendatud vastavalt tehnoloogia .(tüübile(trükkimine, film, televisioon) ja ka selle siseselt(üleriigiline vs kohalik press Massimeedia institutsioon põhitegevus on sümbolise sisu loomine ja levitamine. Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik. .Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik. Meedia on korraga vaba ja võimutu :Meedia peamised tunnusjooned on järgmised Asub avalikus sfääris avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Publitseerimine kui meedia põhitegevus ühiskonnaliikmete nimel. Puudub ametlik võim. Osalemine on vabatahtlik ja ilma .sotsiaalse kohustuseta loeng.2 Informatsioon ja inimtegevus
Valikut tehes tuleb lähtuda sellest, kas tal on oluline olla säästlik ja hoida kokku aega või tal on olulisem, et inimene saaks täpselt aru, mida me talle öelda tahame (mõjukus). Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul kui on oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge, sest siis on vastuvõtjal võimalus üle küsida ja ka info edastajal kontrollida, kas teda mõisteti õigesti. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul pole kindel, et vastuvõtja mõistab öeldu sisu täielikult ning infot on võimalik jagada väikese vaevaga ja väikese ajakuluga. Kirjalikult öeldut saab alati üle kontrollida ja kasulik oleks kasutada lihtsa info edastamiseks, keerulisema info edastamiseks tuleks kasutada silmast-silma suhtlemist. ; ( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf) Kommunikatsioon Organisatsioonis 4
vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJA MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3 formuleerimine vormistamine edastamine VASTUVÕTJA
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg
Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson):
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server)
On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt üleriigiline vs kohalik press. Meediainstitutsioonid muutuvad aja jooksul ning erinevad maade kaupa. (vt info, ideed, kultuur) loomine ja levitamine. Massimeedia institutsioon: 1) Põhitegevus on sümbolilise sisu loomine ja levitamine 2) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud 3) Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik 4) Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik 5) Meedia on korraga vaba ja võimutu Meedia peamised tunnused: 1) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees. 2) Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes,
läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine
üleüldine kood esindab vastastikku seotud allkoodide süsteemi; iga keel hõlmab mitmeid kokkulangevaid struktuure, millest igaüht iseloomustab erinev funktsioon. Keelt tuleb uurida kõigis tema erinevates funktsioonides, kuid enne poeetilise funktsiooni üle arutlemist tuleb paika panna selle koht teiste keelefunktsioonide hulgas. Nende funktsioonide kokkuvõte nõuab iga kommunikatsioonielemendi ülevaadet. Kommunikatsioonisüsteemis saadab saatja sõnumi vastuvõtjale. Selleks et toimida, nõuab sõnum konteksti, mis on vastuvõtja poolt haaratav ning kas sõnaline või sõnastatav; koodi (keel), mis oleks saatjale ja vastuvõtjale vähemalt osaliselt ühine; ning kontakti, kanalit- sidet saatja ja vastuvõtja vahel, mis võimaldaks mõlemal suhtlemisse astuda ning selles püsida, võimaldaks sõnumil levida. Igaüks neist kuuest faktorist määrab ära keele erineva
juhtudel tuleb klienditeenindajal alati klienti teenindada ja temaga teeninduslikult suhelda. Ükskõik, millisel viisil klienditeenindaja klientidega suhtleb, tuleb tal hoolitseda selle eest, et suhtlus õnnestuks, teades suhtlusahela koostisosi ja etappe ning mõistes nende omavahelist toimimist. Selleks, et suhtlus üldse saaks toimuda, peavad olemas olema vähemalt kaks suhtluspartnerit ja sõnum, mis nende vahel liigub, st mille üks suhtluspartneritest saadab ja teine vastu võtab. Saatja on isik, kes räägib, kirjutab või zestikuleerib selleks, et edastada sõnumit. Vastuvõtja on isik, kes, kuulab, jälgib või loeb edastatavat sõnumit. Sõnum koosneb tähendusest ja mõttest ning on väga tähtis, et saatja sooviks ja oskaks seda edastada viisil, mis on vastuvõtjale arusaadav. Saatjalt vastuvõtjani jõudmiseks läbib sõnum keeruka teekonna ehk suhtlusahela, mille koostisosadeks on lisaks saatjale, sõnumile ja vastuvõtjale veel sõnumi
1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost
Kui , siis d Fresnelli tsoonid. Olgu saatja kõrgus Ht ja vastuvõtja kõrgus Hr, nende vahekaugus olgu Keskkonna mõju arvestamiseks modifitseeritakse kujule: r µr µ 0 µ r d.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
