Kiviktaimla rajamine (4)

Kiviktaimla rajamine ja hooldamine Kiviktaimla mõiste ja olemus Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või vabalt paigutatud looduslike kivide vahel kasvatatakse peamiselt mägiste või kiviste alade taimi. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule, paigutusele ja rühmitamisele. Koostas: Jaana Vaino 1 2 märts 2008
Nii kujunesid aja jooksul välja kiviktaimlad, mis hiljem levisid Kiviktaimla ajaloost Euroopasse ja olid väga eelistatud aiamotiiviks. Eesti talupoeg on juba minevikust saati rassinud kividega, on korjanud neid põldudelt piirete rajamiseks ja Esimesed kividega aiad loodi kasutanud kive ehitusel ja teede katteks. Hiinas, kust nad levisid 20.-30.ndatel aastatel hoogustus ka Eestis kiviktaimlate Jaapanisse . rajamine. Esimesena istutas mägitaimi oma individuaalaeda Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis . aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid . Kooliaedades rajati suuremad mägitaimede kollektsioonid Räpina ja Türi aiandustehnikumi aeda . Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive Toilasse Oru lossi juurde rajati suurejooneline kiviktaimla. austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Okupatsiooniaastatel paljud kollektsiooniaiad hävisid või jäid hooletusse. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Uue hooga jätkus kiviktaimlate rajamine 50.-60.ndatel aastatel. 3 4
Alpitaimla ehk alpiinium vajab suuremat maa-ala Kui algselt kasvatati kiviktaimlas peamiselt mäestikest pärit ja looduslikke eeldusi (rikkalik kivide esinemine, taimi, imiteerides võimalikult vahelduv reljeef, sobivad kivised kallakud , nende looduslikku paiknemist, soovitav isegi loodusliku kivise pealiskorra siis kaasaegsesse paljandumine). looduspärasesse kiviktaimlasse Alpiiniumis kasvatatakse mäestikest pärit taimi istutatakse veel lisaks erinevatelt kasvualadelt looduslike kooslustena, jäljendades tükikest (steppidest, aasadelt, mägimaastikku. nõmmedelt, liivaluidetelt) Tihti taimestatakse alpiinium taimesüstemaatika ja pärinevaid madalaid ja taimegeograafia printsiipidel. poolkõrgeid püsililli ning kääbuspuid ja -põõsaid . Alpiiniume rajatakse peamiselt botaanikaaedades. 5 6
1 Mägitaimede bioloogilised kohastumused 1. Mägitaimi leidub kõigil mandritel.
2. Looduslik leviala algab 1800 ­ 1900 m kõrguselt ( okasmetsad asenduvad kidurate kääbuspuudega).
3. Mägitaimede kidur kasv ja värviküllus on tingitud nende loodusliku kasvukoha tingimustest: · kasvuperiood on lühike · kevad algab hilja ja järsku ­ kohe pärast lume sulamist hakkavad mägitaimed kiiresti õitsema · valgus on intensiivne · päevad on pikad ja temperatuur tõuseb päeval kõrgele ­ see soodustab ainevahetust ja kiirendab taimede arenemist , mille tulemuseks ongi rikkalik õitsemine ja värviküllus samas pidurdatud kasv, mis algab alles pärast õitsemist, mida soodustavad · lühikesed ja jahedad ööd 7 Mägitaimi leidub kõigil mandritel! 8
Paljud mägitaimed on igihaljad st., et nende lehed Mägitaimede kasvukuju ja maapealsed osad ei hävi sügisel, vaid elavad lumikatte all üle talve. Maapealsed osad katavad maapinda tihedalt ( kaitse kõrvetava päikese ja öise jaheduse eest) Tavaliselt on igihaljad taimed kõvade ja paksude Taimed on tihedalt surutud vastu kive ja kaljusid lihakate lehtedega . (pakuvad võimalikult väikest pinda tuulele, kuivusele ja külmale) Juured on pikad ja tungivad sügavale Kasvukujult on mitmesuguseid taimi: pragudesse sügavale niiskesse ja jahedasse · Roomavad (nõeljalehine leeklill, alpi hanerohi) mulda (sademeid on aga vesi imbub kohe ära). · Tihedad mättakesed (merikann) Mägedes leidub üheaastasi taimi harva. Suurem osa mägitaimedest on püsikud. · Huvitavate puhmikutega ( kivirik, mägisibul) · Poolpuitunud lamavad (drüüas) 9 10
Mägitaimede mõiste alla kuuluvad ka: 1. Paljud külmakindlad kääbustaimed · nõmmedelt (harilik kukehari, nõmm- liivatee ) · männimetsadest (kassikäpad, karukellad, mägisibulad, kellukad ) alpi hanerohi Arendsi kivirik · loopealsetelt ( harilik angerpist, metsülased, kassisabad, nurmenukud) · niiskematelt niitudelt (kullerkupud, pääsusilmad, varsakabjad, akakapsad) · segametsadest (lõokannused, metspiprad, kuutõverohud, maikellukesed, kopsurohud) 11 12 mägisibul drüüas
2 karukellad
mägisibulad
13 14
vullrohi karatau lauk kukeharjad
15 jumalatelill kollane mägikann 16
· steppidest, liivaluidetelt Kivide tähtsus mägitaimedele
2. Sibullilled · Kivid moodustavad kindla pinna taimejuurte kinnitumiseks. 3. Kõrrelised · Kivid kaitsevad juuri ülekuumenemise ja liigse 4. Ilupuud ja ­põõsad kuivuse eest. (eriti kääbusvormid) · Kivine pinnas säilitab taime eluks vajalikku vett · Kivid juhivad kiiresti ära liigvee. · Kivid pakuvad varju tuulte ja külmade eest. · Päikses soojenenud kivid soojendavad taime jahedal ööl. 17 18
3 Kiviktaimla eelised
· Kiviktaimla võimaldab kasvatada piiratud alal palju erinevaid taimi nii, et see ei tundu kuhjamisena. · Kiviktaimla motiivid lasevad väikese pindala paista märksa suuremana ja mitmekesisemana. · Kiviktaimla võib olla kenaks taustaks paljudele kääbuspõõsastele ja püsililledele. Kiviktaimlas võib kasvatada väga palju erinevaid taimi 19 nii, et see ei tundu kuhjamisena! 20
Ehitusstiililt jaotatakse kiviktaimlad: 2. Korrapärane kiviktaimla kujundatakse tavaliselt mulla vahetäidisega kivi- kuivmüürile toetuvate astangutega, mis 1. Vabakujuline kiviktaimla rajatakse ühendatakse omavahel kiviplaatidest kallakuga maapinnale. Kui seal leidub teede või treppidega. paljandeid või kive, jäljendab kiviktaimla looduslikku mägimaastikku.
21 22
3. Minikiviktaimlad võib rajada kivist 4. Mägitaimi võib kasvatada ka (puidust, keraamilistesse) kastidesse ­ kuivmüüridel... paigutatakse kohtadesse , kus on vähe ruumi.
23 24
4 treppide ja plaatteede ...
servades, keldripealsetel vuukides, 25 26
Mida pidada silmas enne kiviktaimla rajamist ? NB! · Kiviktaimla muld ei tohi olla nätske, savine! · Kiviktaimla muld ei tohi olla liialt viljakas! · Kiviktaimlasse ei tohi koguneda seisev vesi! · Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi ! · Kiviktaimlat ei rajata suurte puude alla (puulehtedelt variseb veepiisku ka pärast vihma ja sügisesed vettinud puulehed on taimedele ohtlikud)! Kiviktaimla ei tohi asetseda suurte puude all ! 27 28
Kiviktaimla kujunduse põhimõtted Kiviktaimla asukoht
· Kiviktaimla rajamisel tuleks kindlasti jälgida Head eeldused kiviktaimla rajamiseks on, ühtsuse printiipi s.t. et kivine element sobituks kui koht on: keskkonda harmooniliselt (mida eeldab esialgse kivise elemendi või kallaku olemasolu) · päikseline (lühiajaline vari ei sega) · Kiviktaimla proportsioonid peavad keskkonda · tuultele avatud sobituma - kiviktaimla ei tohiks olla suurem kui · kallakuga 1/3 aiast. · veekogu servas · Kiviktaimla enda proportsioonid peaksid samuti arvestama kuldlõikelisi suhteid nii värvuste · keldri peal jaotuses kui taime- ja kivigruppide suuruste osas. 29 30
5 Mida vajame kiviktaimla ehitamiseks? Kiviktaimla ehitamine
· üht liiki kive (+ killustikku , liiva) 1. Kui asukoht on valitud, siis tuleks tõrjuda kõik umbrohud, milleks võib kasutada nii · pinnast (mulda, turvast ) läbikaevamist, katmist peenravaibaga kui keemilist tõrjet herbitsiididega. · taimi 2. Kui maapind ei ole kaldu, tuleks rajada 15 ­ 30 · kangi, kilesid cm paksune drenaaz , milleks sobivad nii vanad ahjukivid, poolikud punased tellised kui (kivide nihutamiseks) ka rusikasuurused munakivid. Drenaaziks ei sobi paekivikillustik ega silikaatkivid ­ mööda kapillaare tõuseb ülespoole leeliseline ehk aluseline vesi, mis paljudele taimedele ei sobi. 31 32
3.Drenaaz tuleb katta peenravaibaga, mis 4. Paika asetatakse suured kivid, eriti takistab pinnase jõudmist kivide vahele. esimene serv. Eelistada tuleks plastribadest Eriti põllu- ehk graniitkivide kasutamisel peenravaipa, mis on mehhaaniliselt väga tuleb jälgida , et need ei kõiguks. Kivid tugev. peaksid ulatuma maa sisse 2/3 kuni 1/2 ulatuses. Kivide vahed tuleb täita mullaga. Kivid vajuvad aja jooksul. Kui kasutatakse paekive, tuleb eelistada õhu ja vihma käes seisnud kive (värsked eraldavad rohkem aluselisi ühendeid). Siis tuleb kasutada ka aluselist keskkonda eelistavaid taimi. plastribadest peenravaip 33 34
Kivide valik ja paigutus · Eelistage looduslikke ja huvitava välimusega kive! · Kivid peaksid lamama loomulikult ­ horisontaalselt ja ilusama küljega väljapoole. · Kivirühmad ärgu olgu ühesuurused ­ pigem ühes rühmas tihedamalt, teises hõredamalt! · Mõned kivid võivad jääda üksikuks (ilusamad)! · Üldiselt olgu kivid pigem suuremad kui väiksemad! Suhteliselt väiksed ühesugused kivid muudavad kujunduse ilmetuks ja mittemidagiütlevaks. · Kivid katke osaliselt mullaga, tühjad kohad täitke tihedalt, siis püsivad kivid kindlalt paigal. · Jätke piisavalt ruumi ka taimedele! Ärge paigutage kive liiga korrapäraselt! 35 36
6 Kui arvestada kivide suurust, kuju ja arvu on võimalik luua huvitavaid kombinatsioone! Kiviktaimlasse sobib kiviplaatidest jalgtee ! 37 38
5. Peenravaip tuleb seejärel katta pinnasekihiga (umbes Taimede valik ja paigutus 10 cm). Pinnase substraadi võib koostada näiteks nii: 1 osa aiamulda, 1 osa turvast Taimede valik sõltub: 1 osa liiva või kruusa · kiviktaimla suurusest · taimede kasvukohanõuetest · taimede 6. Taimed istutatakse mullasegu pinnast pisut mullastikunõuetest kõrgemale, sest kogu ala tuleb pärast katta 3 cm paksuse kiviklibu kihiga . See aitab vältida taimede · taimede omadustest juurekaela mädanemist. Aitab kaasa ka niiskuse ( kujust , kõrgusest, säilimisele. värvusest, õitsemise 7. Kohe pärast istutamist kasta taimi hoolikalt. Hiljem on ajast) sellega vähem muret, kuna juurdunud taime juured ulatuvad sügavamale ja kastma peab neid vaid tugeva 39 põua ajal. 40
· Niiskustaimed istutatakse nõgudesse. · Alati mõjuvad dekoratiivsemalt suured laigud väheste liikidega kui eriliigiliste · Kuivustaimed istutatakse kõrgemale kohale või kivide peale või vahele. taimede väiksemad rühmad. · Varjutaimed suurte lillede või põõsaste varju või põhjaküljele. · Kui kiviktaimla on piisavalt suur võib lisaks mägitaimedele istutada ka kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuu väikevorme. · Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate rühmadena. 41 42
7 Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi · Dalmaatsia kurereha teel ega juurevõsundite abil! · Borisi mõõl (harrastusaednik Jüri Annisti järgi) · Roomav kipslill · Adoonis · Sinilill · Ümaralehine kivikress · Helmikpööris · Kassikäpp · Madalakasvulised hostasordid · Lehvikjas kurekell · Leviisia · Hanerohi · Karukell · Madalad astilbesordid · Kevadmagun · Harkjas asorell · Basiilikulehine seebilill · Aubrieeta · Kivirik · Madalaksvulised nelgid · Mägisibul · Jumalatelill · Tiarell · Epimeedium · Labradori kannike · Emajuur 43 44
Kääbuspuud ja -põõsad kiviktaimlas Kenad on ka madalad lehtpõõsad: Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · Dammeri tuhkpuu sordid · virgiinia kadakas · Thunbergi kukerpuu madalad sordid · hariliku kuuse sordid · jaapani enela sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · põõsasmarana sordid · kanada tsuuga · magesõstra madalad sordid jne. · hariliku elupuu sordid 45 46
Näiteid tänapäeva kiviktaimla Kiviktaimla hooldus versioonidest · Rohimine · Kobestamine · Kastmine põua ajal · Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine · Laiutavate taimede piiramine · Taimede katmine talveks · Igihaljaste taimede kevadine varjutamine Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil!
47 48
8 49 50
51 52
53 54
9 Õpetamise otstarbeks kasutatud materjalid: 1. A. Süvalepp " Kiviktaimla", Tln.,1957 2. J. Annist "Laisa aedniku aed", 2006 3. Autori isiklikud kogemused 4. Fotod autori erakogust ja internetist
55 56
Tänan tähelepanu eest !
57
10