Kiviktaimla rajamine (4)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Kiviktaimla ja turbapeenar

Räpina Aianduskool Kivikaimla ja turbaaed Referaat Koostaja : PilleRiin Tilk Juhendaja : Katrin Uurman Räpina 2007  Kiviktaimla Kiviktaimla - see on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. Põhitingimus on päikesepaisteline ja valgusrikas tuultele avatud koht, hea eeldus - künkad, nõlvakud, kiviääristusega

Aiandus

12

doc

Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia

Haljastus

116

docx

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Lehed: heitlehine pealt tumeroheliste ja altpoolt sinakasroheliste lehtedega , Lehed on kolmeli kolmetised, lehekesed elliptilised kuni munajad Õied või õisikud: Mais juunis õitsevad tassikujuliste 15-30 cm läbimõõduga, mõnikord lõhnavate valgete, roosade või punaste õitega Liigi eritunnused: Paarikümne suure õiega kaetud pojengipõõsas on vaatamisväärsus omaette Kasvukoha nõuded: viljakas, parasniiske, soe päiksepaisteline asupaik. Kasutamine haljastuses: kiviktaimla, soolotaim Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/169 http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/lehtpuud-ja-poosad/poosaspojeng http://rohelineaed.blogspot.com/2012/06/pojengid.html 1.21 Leeklill (Phlox) Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

109

pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Taime välislaadi kirjeldus: puhmas Lehed: Sõrmjagused, nahkjad, igihaljad, tumerohelised Õied või õisikud: valged, välisküljelt õrnalt roosakas, õie diameeter kuni 8 cm Õitsemine: märts-aprill Liigi eritunnused: Igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes Kasvukoha nõuded: Huumus- ja lubjarikas, parasniiske ja kobe muld, pool- või täisvari Kasutamine haljastuses: metsikutes aedades ja parkides, kus rohi ei ole väga tihe ja kõrge. Sobivad kiviktaimla varjulisse ossa ja kiviaeda, suurte puude alla. Aiatee ääres, segabordüürina või üksikult Joonis 26. Must lumeroos (http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/04/lounal-tartu-botaanikaaias- 3.html) 30 Joonis 27. Must lumeroos 31 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida)

Ilutaimede kasutamine

8

doc

Püsikud

PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püs

Aiandus

11

doc

Aiandus

Peenravaip on küll kallim, kuid laseb see-eest läbi vett ja õhku, samuti on takistatud tütartaimede juurdumine, mis oluliselt lihtsustab maasikapeenra korrashoidu. Kilemults kiirendab kevadel taimede arengut ja soodustab varajasema saagi saamist. Taasviljuvad maasikasordid õitsevad suvel kaks korda ja annavad marju pidevalt kuni tugevamate öökülmadeni. III 1)Avatud ja suletud veesüsteemi eelised ja puudused: Avatud veesüsteemi eelised: 1)süsteemi rajamine ei ole kulukas, 2)kuna kogu aeg kasutatakse puhast vett, siis vee kaudu taimehaiguste levimise tõenäosus on väiksem. Avatud süsteemi puudused: 1)suur veekulu 2)suur keskkonnasaaste oht. Suletud veesüsteemi eelised: 1)Kuna vesi on ringluses, vähenevad oluliselt kastmisveele tehtavad kulutused. 2)Taolistes puukoolides tehtud uurimused on näidanud, et suletud veesüsteemi rakendamisega väheneb puukooli veekulu 50%. Vesi on alati kättesaadav ega sõltu niipalju puukoolivälise

Aianduse tehnoloogiad

70

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus

23

doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis I

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (4)