...................................................................................................... 3 1. Lühidalt savist, tehnikatest ja töövõtetest......................................................................4 2. Küünlajalg ,,Tiigipervel"............................................................................................... 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,,Abstrakt"................................................................................................. 22 Kokkuvõte.................
Kasutatakse ka kehapilli. AAFRIKA LAUL Eeslaulja ja koori vaheldumine, lühikesed (4-7 noodist koosnevad) meloodiad. Mitmehäälsus on paralleelsetes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saateks löök- või kehapilli-ostinato. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=C0aRuHqvBwQ AAFRIKA TANTS Tantsijad tihti ka laulavad ning kaasa kõlavad nende keha, käte või jalgade külge kinnitatud kellukad, kõristid või sahistid. Aafrika tants on intensiivne ja hoogne, emotsionaalne ja vitaalne. Oma olemuselt alati seoses tähenduse ja kontekstiga – tantsitakse ilmale ja viljakusele, sündidel ja matustel, pulmades jne. http://www.youtube.com/watch?v=nF92Ua0Van0 SUULINE TRADITSIOON Aafrika muusika ja tants on lahutamatud. Aafriklased pole oma muusikat kunagi üles kirjutanud, see levib suulise traditsioonina.
löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. Viimane nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi- ostinato. Tihti tantsijad ka laulavad ning kaasa kõlavad nende kehade või käte külge kinnitatud kellukad ja kõristid. Väga laialt on levinud kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude, reie- või rinnapatsudega.
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...
Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Taimestik Taimi leidub kõikjail jäävabadel aladel Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt Puid leidub vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal Vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Rahvastik Gröönimaal elab ~ 57 637 elanikku Väga hõre asustus Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku Keskmine eluiga meestel on 65 ja naistel 70 aastat Majandus Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Valitsusele kuuluv Royal Greenland on Põhja-Euroopa suurim kalatööstus
võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn
live here along with smaller animals and many bird species. Taimestik Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Alates aastast 1933 kuulub Gröönimaa, vastavalt Haagis sõlmitud kokkuleppele, Taani Kuningriigile. Alates sellest ajast on Gröönimaa autonoomsus pidevalt suurenenud. Tegevused/turism http://www.greenland-guide.gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud
liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid. Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega
Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi ja annavad tänapäeval veelgi. Lillkirjas kohtab veel roos- ja nelkõielisi, libliküielisi motiive jne. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidiniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied. Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad (näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20
1. Paljud külmakindlad kääbustaimed · nõmmedelt (harilik kukehari, nõmm-liivatee) · männimetsadest (kassikäpad, karukellad, mägisibulad, kellukad) alpi hanerohi Arendsi kivirik · loopealsetelt ( harilik angerpist, metsülased, kassisabad, nurmenukud) · niiskematelt niitudelt (kullerkupud,
triacanthos), mägi-võlupõõsad (Fothergilla major) ja erinevad tsuuga liigid. Ida-Aasia osakonda on laiendatud Euroopa osa arvelt. Kõige uuem on 2014. aastal kujundatud ja istutatud Ida-Aasia nõlv tiigi küljel. Alpinaarium Alpinaarium ehk mägitaimede osakond enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum). Eestis on võrdlemisi haruldased kaviigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa). Varjunõlvadel kasvab ligi 70 liiki ja sorti priimulaid, samuti leiab sealt teisi huvitavaid varjutaimi – epimeediumid (Epimedium), jalglehed (Podophyllum), tiibpojeng (Glaucidium)
kaitsevalli nõlvadel ja orus. Enamik siinseid taimi kasvab looduses mäestike metsavööndi ülaosas ja alpiinses vööndis. Et toime tulla mäestikutingimuste – tugeva tuule, päikesekiirguse ja järskude temperatuurimuutustega – on mägitaimed sageli madala padjandilise kasvuga, nende lehed aga tihti karvased, nahkjad või lihakad. Õied on suured ja värvikad. Siin kasvavad näiteks kivirikud (Saxifraga), kellukad (Campanula), mägisibulad (Sempervivum), karukellad (Pulsatilla), alpi jänesekäpp ehk eedelveiss 6 (Leontopodium alpinum). Suvelava eest peenralt leiab aga ka viigikaktused (Opuntia), marmorlehed (Bukiniczia cabulica), kuradiküüned (Physoplexis comosa), mis Eestis on võrdlemisi haruldased. Oru lõunanõlv on ehitatud turbaaiaks, kus turbapätsidest ja kividest terrassidel kasvavad varjulembesed ja happelist mulda vajavad taimed
Sobivad kokku pööris-kipslille, varajaste päevaliilia ning aediirise sortidega. 20. Maikelluke Maikellukese perekonnas on vaid mõned liigid. Looduslikult kasvavad Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Eestis hästi tuntud metsalill. Risoomide abil moodustab suuri tihedaid kogumikke. Oma suurte laiade, veidi sinaka varjundiga tumeroheliste lehtedega moodustab väga tugeva pinnakatte, mis on pea asendamatu varjulisemates paikades. Õied valged või roosad kellukad, viljad oranzpunased marjad. Maikellukesed kasvavad nii päikesepaistelises kui ka varjulises kasvukohas, niiskemal huumus- ja toitaineterikkal mullal, kannatavad täisvarju ja kuivust. Kasutatakse vabakujulise rühmade ja suuremate kogumikena peamiselt muru asendajana varjulistemas paikades, hõredate puude all, põõsaste vahel, eriti vabades looduslikes paikades. Head kaaslased on metspiprad, sinililled, väikesed sõnajalad. Imehea lõhnaga meeldiv lõikelill. Suurepärane
Muld tuleks hoida niiske , eriti suvel . Taim ei talu läbikuivamist . Väetada tuleks vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni 1 kord kuus . Ülejäänud ajal mitte väetada . Eemaldada tuleks äraõitsenud õied , et soodustada uute õiepungade teket . Kui taim on õitsemise täielikult lõpetanud , viska ta minema või istuta suveks aeda . Kahjuriteks ja haigusteks on lehetäid , kedriklestad , karilased , hahkhallitus ja jahukaste . Kellukas ei talu tõmbetuult . Kellukad kasvavad väga ruttu ja seetõttu vajavad ka rikkaliku kastmist . Õitsevad suvel ja sügisel . Vajavad lehemulda , kuhu on segatud savi ning natuke liiva . Eelistavad parajat õhuniiskust . Juurdumiseks võib panna pistikud vette . [1][2] Katleia ( Cattleya ) Katleia kuulub käpaliste sugukonda . Tavaliselt soovitatakse katleiat kasvatada soojades kasvuhoonetes . Kuid õigetest kasvunõuetest ja tingimustest hoolikalt kinni pidades võib ta kasvada ja õitseda ka toas . Suvel
Õitseb maist augustini. Annab kergesti isekülvi. [1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus
Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga, parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht- pehmemad Kortslehed- lambakarjamaal hea Hapuoblikas- Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv. Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid- olemas fotosünteesiv aparaat, kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust - Sinepitaimed annab piimale mõrka maitse - kapsad- maitse - kollakad maitse - Puju- maitse
Tajumine on alati keerulisem protsess kui enese arusaadavaks tegemine. Palju võimalusi, kuidas ümbritsevasse keskkonda enda kohta infot anda. Nägemiselundid Putukad: silma endas terviklikku kujutist ei teki, pannakse kokku ajus; silma eraldusteravus on niisama suur, kui palju silma osi on, nt kiilidel u 30 000 osasilma ning nägemisteravus väga hea, on ka väidetud, et kiil näeb enda ümber 360 kraadi (v.a see osa ümbrusest, mille ta ise oma kehaga ära varjab). Suureõielised kellukad pakuvad tolmendamise eest mesilasele tasuks nektarit, orhideed mitte, aga kuna mesilased ei erista neid üksteisest, siis niisuguse mimikri abil tolmendatakse ka orhideesid. Kiiratava valguse signaalid: organism suuteline keemiliste reaktsioonide abil tekitama valgust – ei ole väga sage, Eesti looduses jaanimardika vastne ainus näide, aga pool süvaookeani asukatest suudab valgust tekitada Peegelduva valguse signaalid: eri viisidel peegeldatakse päikesekiirgust, mis
musta linnule muu tõbi. Rebasele reetäis, soele suutäis, karule kapatäis - lapse kõht sai terveks. Mõistatusi harakast: 1. Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn, madalam kui ristikhein. 2. Kiir-kaar katusel, must Mihkel muru peal (harakas ja vares). Harakaga seotud nimed: LILL: Harakal on lennus uljust, hääl kui rikkis uksekell. Laane peidus harakkuljus, sihvakas ja hell. Lehed vastu samblavaipa, õied nagu kellukad, kui neid tuulevinu paitab, kas sa kuuled helinat? Harakast lastekirjanduse kogumikes: 1. Varakas harakas, Heli Illipe-Sootak, lk. 150. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kuidas harakas musta pugu sai, Eesti rahvajutt, lk. 249. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Harakas, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 4. Haraka oksjon, Jaan Rannap. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000
Hoopis teistlaadi subjekti raamistab aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal valminud platsile (büroo Kosmos arhitektid) on munakividest moodustatud erinevad kumerad ja nõgusad pinnad, süvend purskkaevule ja väikesed künkakesed ronimiseks. Munakivist ringide kohal troonivad valgete betoonist varte otsas suured kollased kellukakujulised valgustid. Tegu oleks justkui hiiglasliku ja oma materjalikasutuselt ka veidi ebasõbraliku mänguväljakuga, proportsioonidelt liiga suured kellukad sunnivad täiskasvanud vaatajat nägema neid lapse vaatepunktist, väljaku ülesanne on tekitada kasutajas igapäevase perspektiivi nihe, mis peaks mõjuma vabastavalt, ehk isegi kutsuma üles konventsioonide ja normide eitamisele. Selle pöördpoolel on aga peaväljaku traditsioonilise poliitilise funktsiooni kaotamine: kui suur laps kasutabki väljakut ebameeldivate küsimuste esitamiseks või mõne tabu nähtavaletoomiseks, siis on seda konteksti tõttu lihtne kõrvale heita.
annaabi.ee 
