Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Kartulipüree - mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud 26. nimeta 6 munarooga 1. Munahüüve 2. Munapuder 3. Härjasilm 4. Praetud muna 5. Omlett 6. Pošeeritud muna 27. kuidas valmistatakse munaputru? 1. Sega jahu vähese piimaga, lisa lahtiklopitud munad, ülejäänud piim ja maitsesta soolaga 2. Sulata rasvaine pannil, kalla munasegu pannileja keeda kergelt segades läbi.
Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0
Kartuli kodumaa on Tšiili. Sealt toodi kartul Euroopasse(1530). Eestis hakkas kartul massiliselt levima seoses vinavabrikute ja raudtee ehitamisega.

Kartulimahla eraldamine - Kartulimahla eraldamine toimub tsentrifuugidega; Eesmärk on riivmassist saada kätte võimalikult palju kartulimahla (võimalikult väikse tärklise kaoga). 4. Tärklise väljapesemine riivmassist- Tärklise eraldamiseks praagast pestakse riivmassi sõelseadmetel (tsentrifugaal- ja kaarsõelad). Pesemisel lisatakse vett.
Kartuleid on üldiselt kasulik säilitada võimalikult madalal temperatuuril. Optimaalseks peetakse alla 6ºC. Enamiku värskete köögiviljade säilitamiseks sobib õhuniiskus üle 90%, osadel viljadel soodustab liiga kõrge õhuniiskus juurte arengut (nt porgand). Toatemperatuuril säilib kartul vaid lühikest aega.
Kartul on heaks eelkultuuriks peaaegu kõigitedel kultuuridele ning talub hästi ka iseendale järgnevust 2. Mullaharimine – eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine • Kartuli kasvatamisel on oluline kartuleid äestada, mis pidurdab umbrohtude kasvu.

Kartulipuder - valmistamiseks keedetakse kartulid pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt 2.Küüslaugukartulite-valmistamiseks kartulid kooritakse, tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse väheses rasvaines, lisades tükeldatud sibula.
Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kuigi kartul on tähtis süsivesikute allikas sisaldab ta märkimisväärsetes kogustes teisi inimesele vajalikke ained nagu vitamiine (C ja B-rühma vitamiinid) ja mineraalaineid.
Kartulikasvatu - ses seevastu on (eeskätt Šotimaal) levinud tehnoloogia, kus kivid separeeritakse mullast välja ja paigutatakse kartulivagude vahekohtadesse (igasse teise vaovahesse), nii on väl-ditud kivide sattumine kartulikombaini ja väheneb oluliselt mugulate vigastumine.

Kartulimardikas on väga suure kohanemisvõimega, kuna tal on resistentsust tagav geenide kompleks. Selletõttu võib tal tekkida tõrjepreparaatide suhtes resistentsus 10...15 põlvkonna vältel. Lisaks pärilikule resistentsusele on tal ka füsioloogiline resistentsus.
Kartulikasvatuse arendamisel on vajalik rakendada ametlikke reguleerivaid meetmeid, kindlustamaks, et seemnekartul oleks vaba haigustest (viirus- ja bakterhaigused), kartuli nematoodidest ja rahuldaks teiste kahjurite taluvus- ehk resistentsusstandardeid.
Kartul on süsivesikud ja kurgisalat koosneb süsivesikust (kurk) ja rasvast (oliiviõli). Toidu kõrvale jõin teed meega ning pärast sööki sõin arbuusi, mõlemad, nii mesi kui ka arbuus lähevad süsivesikute alla.

Kartulikasvatus – selgitas välja kohalikele oludele sobivad kartulisordid Avaldas artikleid aiandusest ja puuviljakasvatusest Pööras erilist tähelepanu õunasortide aretamisele Lossitiikides oli vääriskalakasvandus
Kartul 3 - 5 portsjonit päevas (pp) ja teraviljatooted 6-8 pp. Köögiviljad 3-5 pp ja puuviljad 2-4 pp. Piimatooted 2-4 pp ja liha-kala-muna 2- 4 pp. Suhkur, maiustused 2-4 pp ja lisatavad toidurasvad 3-5 pp.
Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste üheks põhjustajaks C-vitamiini sisalduse vähenemine. C-vitamiini sisalduse vähenemine toimub ka toiduks valmistamisel kasutades kuumtöötlust. (Tartlan, Luule.

Kartul on meie igapäevane tähtis toiduaine, ta sisaldab rohkesti tärklist, vitamiinidest kõige enam C-vitamiini. Kartulimugulad moodustuvad maa-aluste varte tippudes, kuhu kogunevad toitained.
Kartul on enamasti hallika ja pruuni värvusega, kuid olemas on ka rohekaid ja punaseid kartuleid. Kartulimugulaid kasutatakse tavaliselt lihtsalt toiduks või loomasöödana.
Kartulis 64 - 86 %. Kartuli söömine (300-400 grammi portsjon) rahuldab 10-15 % inimese päevasest fosfori-, 60 % rauavajadusest ja kaaliumivajaduse koguni sajaprotsendiliselt.

Kartul on põhiliselt parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades, subtroopika aladel Vahemeremaadel, Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias.
Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad kartulit kasvatada.
Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju.

Kartulimardika munad on tavaliselt 1,7-1,8 mm pikkused, 0,8 mm laiused ja neid ümbritseb kaks kesta – väline munakest ehk koorion ning rebu ümbritsev rebukile.
Kartuleid on õigem keeta tervetena, siis jääb C-vitamiini rohkem mugulatesse. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda
Kartuli mustkärnale on iseloomulikud mustad sklerootsiumid või võrgutaolised moodustised mugulatel (Joonis 4). Mõnikord on ka väikesed mustad süvendid.

Kartulipanuri koostisosad on raam, veermik, haake- või riputusseade, tööorganid, reguleerseadised, väetus- ja automaatikaseadmed, ülekanne ning märgisti.
Kartul on olnud pikka aega inimeste toidus peamiseks energiaallikaks, on sageli andnud põhjust pidada teda suure kalorsusega toiduks.
Kartuli söötmisel on oluline, et need ei sisaldaks mulda, mädanenud ja roheliseks muutunud mugulaid • Samuti ei tohi sööta kartuliidusid.

Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum.
Kartulimardika kodumaa on Mehhiko. Euroopasse toodi kartulimardikas 1877.a. Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal.
Kartul on vaheltharitav kultuur, see mobiliseerib mulla toitainetevarusid, võimaldab tõhusalt võidelda umbrohtudega.

Kartulid - ... - Nuga lõigata pooleks, seejärel poolikud pikkupidi Pann kuumutada vähemalt 4. Pliit ja pann 100°C-ni.
Kartulimardikas on osutunud tülikaks kahjuriks [WWW-materjal] http://www.aiandus.ee/loe.php?id=3370 (vaadatud 03.04.2009)
Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu.

Kartul 10 - 18%  Puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %)  Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust.
Kartulilaastud - tooretest kartulitest lõigatakse 2mmpaksused viilud ja praetakse 1 kord 180-190c jures krõbedaks.
Kartulipüree - mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata.

Kartulimardikas on vastupidav äärmuslikele temperatuuridele, ta talub ühtviisi hästi nii leitsakuid kui pakast.
Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Kartulikrõpsud on ju vistrikule tõeline magustoit, sest vistrik ongi ju end nahapinnale pressinud jääkained.

Kartulipüree - Kooreta keedetud kartulitele jäetakse osa keeduvett alles ja püreetakse ning maitsestatakse.
Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada.
Kartulil on ka väikesed tomatikujulised rohelised marjad, kuid need on mürgised ega sobi toiduks.

Kartuli väetamine – on tundlik liikuva Al suhtes ja seetõttu vajaks happelsitel muldadel lupjamist.
Kartul 70g - 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g – 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal
Kartulimardikas ehk koloraado mardikas hävitab kartuli ja kartulile sugulaslike taimede lehti.

Kartulimardikal on täismoone. Ta võib korraga muneda kuni 800 muna ku- ni kolm korda aastas.
Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli mugul.
Kartul1 on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv hariliku kartuli mugul.

Kartuli saagikus on kõige suurem, kui suvi on soe, kuid kui mullas on ka piisavalt niiskust.
Kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos.
Kartulidüšess – kartulipudrust toidupritsiga vormitud ja kuldseks küpsetatud lisand

Kartulilisandid - *pariisi kartul – toorest kartulist kuulikesed 1,5cm läbimõõduga.
Kartuli väetamine – Ei ole mullahappesuse suhtes tundlik, küll aga liikuva Al suhtes.
Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas.

Kartulimugulas on amüloplastid. 2. Kromoplastid – on punased, kollased, oranžid.
Kartulilehe tihedus - eristatakse hõreda lehestikuga, keskmise ja tiheda lehestikuga.
Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas.

Kartul on väärtuslik mugul 2009. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda.
Kartulimardikas – valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas.

Kartulikrõpsud on tehtud köögiviljast ja seetõttu on kasulikumad kui liha.
Kartulipuder – kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks.
Kartul on ühtlasi hea söögiisu parandaja ja suurendab söömust.

Kartul on pikapäeva taim, sest Ta vajab pikka valgustus perioodi.
Kartuli tärklis on lisaks kõrgele energiasisaldusele väga hügroskoopne.
Kartulipõld - rasket haigust. Kartulite söömine - pea- ja hambavalu.

Kartul on küll niiskuse lembeline, kuid liigniiskust põlgav.
Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks.
Kartulipuder - ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem

Kartuli seenhaigused on paratamatus ja kartulikasvataja iga-aastane mure.
Kartuleid on Eestis kasvatatud alates 18. sajandi lõpust.
Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda.

Kartul - mugulatega, maasikas, hanijalg- võsundiga.
Kartul on ka tähtis loomasööt, eriti sigadele.
Kartul - 129 kcal burgundia ahjukana – 160 kcal

Kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb.
Kartul 160 - 170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Kartul – 129 kcal Hakkliha kaste – 202 kcal

Kartul - kõige tähtsam C-vitamiini allikas.
Kartulimardikas ehk koloraado Leptinotarsa decemlinea

Kartul on suht madalate temp nõudlustega.
Kartul - anda poole meie energia taimed.
Kartul on väärtuslik mugul 2009. Eesti

Kartul 2 - 3 portsjonit (1portsjon on 90g)
Kartul on suht salliv selle koha pealt.
Kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje.

Kartul on nõudlik soojuse suhtes.
Kartulil on toitainete vajadus suur.

Kartulipesa - nim ühe taime mugulaid.
Kartuli saagikus on suurem kui teraviljal.


Vote UP
-1
Vote DOWN
Kartul on enamike toitude valmistamise aluseks, võimalik on teha tavalisi keedu- või ahjukartuleid, erinevaid pajaroogasid ning hautisi, lisaks on kartul ka enamike suppide lahutamatu koostisosa.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kartuli kuivmädanik on üks kõige levinum säilitushaigus, mida leidub kõigis kartulikasvatuse piirkondades. Haigus ilmneb mõne nädala kuni kahe kuu jooksul säilituse algusest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kartuli fomoos – märgmädanik • Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kartuli mugul – maaaluse varre paksenenud osa. Kadus näljahäda.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun