Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arend...
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega.
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Kalandus- kalamajandus in majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elav...
Saastumine Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmid...
Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud Töödeldakse primaarsete harude toodang inimestele tarbitavaks. Toiduainetööstus, metalluriga, puidutööstus 3) Teenindavad harud e. tertsiaarsed Abistavad tootvaid harusid või otseslt inimest. Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid:
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
Metsa majandamine tähendab arukalt läbi mõeldud majandamiskava. Väga oluline on juhinduda sästliku metsamajanduse põhimõtetest. Raie ei tohi ületada kasvu. 5. Metsa kasvatus. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Kalandus 1. Mis on kalandus? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamise, kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus. 2. Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. 3. Kalanduse vormid, nende iseloomustus
kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioon-lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioon-delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Delta suurus ja kuju oleneb: jõe vooluhulgast ja kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhja ja lainetuse iseloomust ning hoovuste ja tõusu-mõõna esinemisest. Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis
rajamiseks. Alates 1992. aastast on koduloomade arv vähenenud 2 korda. Suhteliselt vähem on kahanenud lehmade arv, mis näitab endistviisi piimakarjakasvatuse olulisust. · Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele meie turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. · Loomakasvatusharusid täiendavad teravilja ja söötade tootmine, aiandus ja köögiviljakasvatus, viimasel ajal ka rapsikasvatus. Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade püügi, töötlemise ja turustamisega. Mereäärse riigina on Eestis kalapüügiga alati tegeletud. Praegu püütakse kala ookeanist, avamerest, rannikulähedastest vetest ning ka Peipsist ja Võrtsjärvest. Püütav kogus ülejäänud siseveekogudest (kaasa arvatud mõned kalakasvandused) on väga väike. Kogupüük on viimaste aastate jooksul olnud enamvähem sama, kõikudes 120 000 tonni piires. Kalapüügiga oli 1998.a. hõivatud üle 7000 töötaja
*Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides) Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil. Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus Territoriaalvesi kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see
tööstusharudele, kindlustab paljudele inimestele töö ning loob soodsad võimalused puhkuseks. Metsa majandamist nimetatakse metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Ökosüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnas, mida organismid mõjutavad. Metsatööstus- on tööstusharu, mis tegeleb puidu varumise-, esmase töötlemise ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. Kalandus- kalamajandus, on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Mahepõllumajandus- taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul mittelooduslikul viisil käideldud
· Eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõutekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja kaitse ning taimetervise ja kaitse alane olukord · Eesmärkide täitmiseks töötab ministeerium välja valdkondlikku poliitikat, õigusakte ning nõudeid, korraldab nende rakendamise ning tulemuste hindamise · Biomajandus · Kalamajandus ja kutseline kalapüük · Loomade tervis, heaolu ja aretus · Maaettevõtlus ja maaelu · Mahepõllumajandus · Põllumajandus ja toiduturg · Taimekasvatus · Teadus, arendus ja nõuanne · Toetused ja riigiabi · Toiduohutus 8. Kuidas Sotsiaalministeeriumi valisemisala asutused teevad koostööd toidutööstustega? TAI, Tööinspektsioon. 9. Mis on Toiduliidu fnktsioonid Eesti toidutööstuses?
· Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme. Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest
Nt. Masinatööstus MAJANDUSSEKTORID PRIMAARNE SEKUNDAAR TERTSIAAL KVARTERNAAR NE NE NE Hankiv töötlev teenindav kõrgtehnoloogiline Primaarne On hankiv sektor, mis tegeleb loodusvarade hankimisega Siia kuuluvad: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus 5. Jahindus 6. Mesindus 7. Maavarade kaevandamine Sekundaarne On töötlev sektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega Sekundaarse sektori areng algas tööstusliku pöörde käigus manufaktuuride rajamisega Maailma majanudses mängis see sektor suurt rolli 19. Saj ja 20 saj esimesel poole.
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
.............................19 Kalade konserveerimine.......................................................................................... 22 Kokkuvõte....................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 29 2 Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav
Kõige metsarikkamad riigid: Rootsi,Soome,Venemaa,Brasiilia,Peruu,Venezuela,Kongo DV,Kamerun,Angola,Indoneesia,Myamar,Uus-Guinea. Kõige metsavaesemad : Alzeerika,Niger,Mauritaania,Gröönimaa(Taani),Saudi Araabia,Egiptus,Liibüa. Ökösüsteem- looduse isereguleeruv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.Metsa majandamiseks nim metsa uuendamist,kasvatamiost ja kasutamist ning metsakaitset.Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu mis tegeleb kalade ja muu veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise,töötlemise,turustamise ja kasvatamisega.Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatamine nii meredes kui ka mageveekogudes.Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust.Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO),Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon(IBSFC) rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
........................................................................................24 Valgumari.............................................................................24 Serveerimine.........................................................................24 Kokkuvõte.......................................................................................25 Kasutatud Kirjandus........................................................................26 Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav
Teadus 398,5 5% Sotsiaalne kaitse 10065,4 Riigikaitse Tervishoid 4842,8 5% Keskkonnahoid 802,0 Korrakaitse Maakorraldus 59,2 6% Põllu-, metsa ja 880,0 Transport ja Tervishoid kalamajandus side Haridus 16% Transport ja side 1785,2 6% 11% Muud majandusharud 334,9 Muud 1562,5 Kokku kulud 31054,0 Joonis 9.4. Riigieelarve kulude jaotus aastal 2001 Kõige suurem osa riigieelarve kuludest on suunatud sotsiaalkuludeks, millest suure osa moodustavad pensionid ja sotsiaaltoetused
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
346) 347) 12. Maamajanduse mitmekesistamine 348) MAAMAJANDUS majandustegevus, mis seondub maaga ja looduslike protsessidega; põllumajanduslik tootmine, taluturism, kalandus, käsitöö jne; kompleksne termin, mille kaudu kasutatakse sihipäraselt looduslikke taastuvaid ressursse ja protsesse päikeseenergiaga 349) Maajamanduse alla kuuluvad tegevusalad liigitatakse: 1. lähtudes majandusharust (põllumajandus, metsamajandus, kalamajandus, maamajandust teenindavad majandusharud, kaasaarvatud vallamajandus) 2. lähtudes tegevuse eesmärkidest (toiduainete tootmine, energia saamine, tooraine tekstiilitööstusele, tooraine keemia- ja farmaatsiatööstusele, ehitusmaterjalide tootmine, rekreatsioon 350) Maamajanduse mitmekesistamise mõiste alustalad: · Seos põllumajanduse, keskkonna ja jätkusuutliku aaelu arengu vahel · Seos põllumajanduse ja toiduga varustatuse vahel
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
[RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine;
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
kvaliteetne ja toodangumaht katab siseturu vajaduse. Välisturgudele sisenemiseks on loodud tootjaorganisatsioonid, tagamaks stabiilset toodangumahtu, ühtset kvaliteeti ning ühist tootearendust. Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade moderniseerimiseks, Läänemere traalpüügivõimsus viidi tasakaalu püügivõimalusega, arendati kalasadamaid, rannapiirkondadesse tekkisid toimivad kalanduspiirkondade tegevusgrupid. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng jäi samuti sellesse ajavahemikku ja näitas, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid
kasvanud, à la loomavabrikud. Hästi on arenenud kõikvõimalikud tugiteenused: nõustamine, sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd ja veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, turustamine, reklaam, laenutus jne. Alternatiivne trend on ökoloogiline ehk mahe- ja kohalik põllumajandus. Agrotööstuskompleks/põllumajandus Suurimad kanaliha tootjad: USA, L-Am ja Aasia. Piimatootmine: Euroopa, Aasia, Ameerika KALANDUS Kalandus ehk kalamajandus on (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Suurim tootja on Aasia Akuaklutuur on populaarne Hiinas, Indias. TÖÖSTUS Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu
sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhte...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
