Riigikaitse juhtimine Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President, kellele annab nõu riigikaitselistes küsimustes Riigikaitse Nõukogu Täidesaatvat võimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus. Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. Eesti Vabariigi kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse Kaitsejõud koosnevad kaitseväest, Kaitseliidust ning Siseministeeriumi valitsemisalas olevatest sõjaväeliselt korraldatud üksustest. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus
5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. 7.Iseloomusta majanduslikke ja teisi julgeolekuriske. Kas need ohustavad eestit? 8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu? Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud ja relvastatud struktuurid. Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. 9.Mis on reservsõjavägi? Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel. 10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid
Kuidas on tagatud Eesti riigikaitse ja riiklik julgeolek? Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Sisejulgeolek kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on arvatavasti armee ehk sõjavägi. Sõjavägesid on suuremaid ja väiksemaid; vabatahtlikest koosnevaid, üldise sõjaväekohustuse või palgalise teenistuse põhjal komplekteerituid. Tänapäeval on Eestis kaitseväeteenistus üldine ja kehtib 16 - 60-aastasele tervetele Eesti meeskodanikele. Aja teenistusse kutsutakse aga 18 27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Tegevväes on rahuajal umbes 5500 inimest, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitse- organisatsioonid kuuluvad kaitsemini...
KAITSEJÕUD Markus Andreas Henrik Link 08.12.2010 Sisukord 1) Kaitsejõudude jagunemine 2) Kaitseväe peamised ülesanded 3) Maavägi 4) Merevägi 5) Õhuvägi 6) Kaitseväeteenistuse kohustus 7) Kaitseliit 8) Ajateenistus 9) Kaitsepolitsei 10) Eesti Kaitseväe tehnika Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded
Relv, kui seadis või ese, millegi haavamiseks või hävitamiseks, on keerukas ja vajab palju õppimist. Selle õppimine parandab sõjaväelaste täpsust ja kiirust. Relvaõppes on kehtestatud palju reegleid ja seadusi, mida sõjaväelased ei tohi rikkuda. Relvakonflikt ehk relvastatud konflikt on rahuajal kahe riigi või enama vaheline piiratud ulatusega võitlus. See pole mõeldud sõja kuulutamisesks, aga sellest võib see ka tekkida. Lõpetuseks võib öelda, et Kaitsejõud hõlmab endas väga rasket, distsiplineeritud kogumit. Selles on palju rangeid seadusi ja tähtsaid tegelasi, kelle detailne meeldejätmine vajab pingutusrikast õppimist ja suurepäraseid teadmisi. Kasutatud kirjandus: · Riigikaitse õpik (gümnaasiumile) · http://et.wikipedia.org
ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud. Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. HELME KOOPAD Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetst põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees
lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud. Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse - sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. Ajaloost on teada, et linnuse vallutasid ja purustasid rootslased 1658. aastal Vene-Rootsi sõja ajal.
2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi Peamised kaitsejõud: rahvuslikud ja rahvusvahelised formeeringud Lisajõud: liikmesmaade muud relvajõud NATO NATO tegeleb ka rahuvalvega vastavalt 1991. a Rooma deklaratsiooniga. Rahuvalve operatsioone korraldab NATO OSCE ja ÜRO egiidi all. NATO struktuur Sõjaväelisstruktuur sõjaväeline organisatsioon, eesotsas president, kelleks on liikmesriikide esindajad kordamööda. Kõrgeim organ on NATO sõjakomitee. Tsiviilstruktuur juhib peasekretär.
Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded! Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse. Miinipilduja patareis on : tagalarühm,-siderühm Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja. Tagalakompanii tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega. Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari. Pooljagu on 4-6 kaitseväelast Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant. Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant.(30-35 meest) Brigaad, mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000-8000 meest) Diviis, mis moodustub 3-4 brigaadist Korpus, kuhu kuulub 3-4 di...
8. India munk 9. Kurbade Kaskede allee 10.Metsik Lääs 11.Taevase Rahu väljak 12.suur lomp 13.Taani Kuninga aed 14.Kiek in de Kök 15.Koot ja Reha (Lõuna-Eesti tähtkujud) 16.taani keel 17.draakoniaasta 18.Liibüa laev 19.Paaveli segadus 20.Tartu murre 21.Väike-Pakri 22.Ülem- Sileesia 23.ehitis Suur Ranna värav 24.Pikk Hermann 25.Malra rist 26.Keelatud linn Hiinas 27.üleriigiline inglise keele olümpiaadi komisjon 28.Leedu kaitsejõud 29.Tartu Ülikooli arstiteaduskond 30.Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond 31.AS Eesti Post 32.restoran Kullaseppa Kelder 33.Prantsuse Lütseumi õppenõukogu 34.muhamedi usk 35.Martin Luther 36.luterlane 37.Saalomoni tarkus 38.Katariina Teine 39.Jehoova 40.Torupilli-Juku (hüüdnimena) 41.ajakiri ,,Tehnika ja Tootmine" 42.saade ,,Kes tahab saada miljonäriks?" 43.Eesti semiootik Juuri Lotmani raamat ,,Kultuur ja plahvatus" 44
NATO · PõhjaAtlandi lepingu organisatsioon ehk NATO on sõjaline allianss · Loodi 4.aprill 1949 Washingtonis · 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Itaalia, Island, Kanada, Taani, USA, Suurbritannia, Portugal, Norra, Prantsusmaa, Luksemburg · Alates 1.aprillist 28 liikmesriiki PõhjaAtlandi lepingut võib nimetada ka Washintongi lepinguks. Kõige tähtsam on 5.artikkel, mille ülesanne on kindlustada ja kaitsta poliitilisi vabadusi ja vajadusel kaitsta sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Washingtoni leping: · Pani aluse kollektiivkaitsele, mis tähendab, et kui ühte riiki rünnatakse, siis ka kõik teised liikmesriigid võtavad seda, kui rünnakut · Ühiskaitse põhimõte toetub ÜRO harta 51.artiklile, mis lubab riike ennast kaitsta, kui rünnak on relvastatud ja ÜRO abi ning väed pole veel saabunud. Eesti ja Nato 1996 Eesti j...
inimesed sõjaliselt valmis ning kui see aeg on läbi, siis on neid võimalik hiljem sõja puhkemisel reservist kodumaa kaitseks mobiliseerida. Ehk lühidalt on põhimõte selles, et võimaliku sõja puhkemisel on kohe mingi arv sõjaliste oskustega inimesi kaitseks mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president. 6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud? EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7. Mis on Kapo ja tema ülesanded? Kapo (kaitsepolitseiamet) on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Ta ei allu Politseiametile, kuna tegeleb spetsiifiliste ülesannetega
HAIGUSED Nimi Leia vastused küsimustele: 1. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. 2. Mis toimub haigestunud inimese organismis? Haigestunud inimese organismis võitlevad omavahel otsekui kaks osapoolt. Need on haigust põhjustav kahjulik tegur ja organismi kaitsejõud. Kui organismi kaitsevõime e. immuunsus on nõrk, suudabki haigus kahjustada mõne elundi talitust inimene jääb haigeks. 3. Millised haigused on eestlastel kõige enam levinud? Kõige enam on eestlastel levinud vereringeelundite haigused, järgnevad seedeelundite kroonilised haigused, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kroonilised kopsuhaigused. 4. Luuhõrenemine Luuhõrenemine ehk osteoporoos on luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises.
Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus...
Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud (nn. immuunsüsteem) kõrvaldavad köik rakud, mis oma fünktsiooni ei täida, näiteks suure kahjustuse, ebaõnnestunudülesehituse, vananemise või isegi vales kohas paiknemise tõttu. Halb on asi siis, kui need radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda küllaldase kiirusega neid tervetega asendada. Ka lõhustada ja välja viia ei jõuta kõiki vigastatuid, rakud lagunevad ja tekitavad ohtlikke laguprodukte.
Eesti võime ennast kaitsta Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta? Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990
demineerimismeeskond, kelle ülesandeks oli puhastada rahvusvahelise brigaadi koosseisus Kabuli linna ümbrus lõhkekehadest. Operatsioon Moshtarak Operatsioon Moshtarak oli Afganistanis Helmandi provintsis toimunud Talibanivastane sõjaline operatsioon. Sellel osalesid USA, Briti, Afganistani, Kanada, Prantsuse, Austraalia ja Estcoy 9s teeninud Eesti sõdurid. Operatsioon oli NATO suurim alates Talibani kukutamisest 2001. aastal. Iraak Eesti kaitsejõud osalevad sõjalisel operatsioonil Iraagis rahvusvahelise koalitsiooni (MNFI)1 koosseisus alates 2003. aasta 20. juunist. 2003. aasta juunist kuni 2005. aasta jaanuarini osales Iraagi operatsioonil lisaks Eesti jalaväerühmale ka transpordilennukite kaubakäitlusmeeskond, kes teenis LõunaIraagis AnNasiriyah linna lähistel Tallil'i lennuväljal asuvas USA lennuväebaasis. NATO raketikilbiprogramm Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest? Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. 2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta? Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Ig...
politseikoolis pärnumaal 4. Kirjelda politsei struktuuri Eestis on 4 regionaalset politseiprefektuuri. * Ida Politseiprefektuuri tööpiirkond on Lääne ja Ida-Viru maakond. * Lõuna Politseiprefektuuri tööpiirkond on Tartu -, Jõgeva -, Viljandi -, Põlva -, Võru ja Valgamaa * Lääne Politseiprefektuuri tööpiirkond on Järva -, Rapla -, Lääne -, Pärnu -, Hiiu ja Saaremaa * Põhja Politseiprefektuuri tööpiirkond on Harju maakond 5. Kellest koosneb kaitsejõud (2 liitu) kaitsevägi ja kaitseliit 6. Mis on reservarmee tagavaravägi, tegevteenistusest vabastatud sõjaväekohuslased 7. Kellele on kohustuslik sõjaväkke minna meestele vanuses 18-27 8. Kaitsejõu väeliigid (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks. (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi. (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika. 11. Kellest koosneb kaitseliit
1. Riikliku või kohaliku halduse üksus. - Maakond on riikliku halduse üksus. - Vald ja linn on kohaliku halduse üksus. Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseeri...
1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud. S okupatsioon: taastati tööstus, Saksa sõjaväe varustamine, kehtestati kohustuslikud müüginormid, töötas vaid NSSTP INIMESED J. Stalin NSVL partei- ja riigijuht Hitler Saksamaa füürer Chamberlain Briti poliitik Franco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister
Riigikaitse: *riigikaitse kõrgem juht on rahu ajal president, sõja ajal muutub kaitsevägede juhataja ülemjuhatajaks. *kaitsejõud alluvad kaitseministeeriumile. *2% SKP-st peab minema riigikaitseks, Eestis läheb 1,7% *USA-l 5% *kaitseministeerium teostab tsiviilkontrolli sõjaväe üle. *Eesti julgeolek:1)kaitsejõududega 2)välispoliitikaga *Sõdur ja allohvitser peab olema reservis kuni 50 eluaastani, ohvitser 60 eluaastani. Kodakondsus: *Eesti elanikest enamik on Eesti kodanikud. *üle 100 000 on välismaalased, kellel on elamisluba. Kodakondsuse saamise tingimused: *Päikese õigus e. jus solis-sünnijärgne, levinud lane poolkeral. *Veriõigus- vanemate kodakondsuse järgi. *Naturalisatsioon e. taotlemine: 1)5 aastat elanud Eestis 2)keele- ja kultuurieksam 3)põhiseaduse tundmine 4)peab olema lojaalne eesti riigile. *valitsuselt eriteenete eest *lastekodulapsed, kelle vanemad on teadmata *Eestis sündinud venelased *Eesti gümnaasiumi lõpetanud Koda...
valitud ning moodustada erakondi. Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Kodanikeks peetakse nii mehi, naisi kui ka lapsi-kõiki, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap. Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll.
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS...
Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest. Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab. Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine seotud kristliku kirikuga, olenemata, et märki on kasutatud juba varajasel rauaajal. Rahvatraditsioonis aga on ristil maagiline kaitsejõud , ühtlasti on ta ka üldlevinud õnne märk. Haakrist ehk svastika- Haakrist ehk svastika on väga vana kujund. Tegelik tähendus haakristile on see, et ta tähendab positiivset olemist. Tähenduse skaala keskendub ka jõu ja energia ümber. Algselt võis ta olla aga ka Päikese sümbol. Skandinaavias seostati haakristi äikesejumal Thoriga. Eestis kasutatakse haakristi ornamentikas. Eeskätt setod oma vöökirjades. Ring e. ratas- Ring kuulub vanimate kujundite hulka
Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Vabad radikaalid võivad tekkida ka muudel põhjustel peale ioniseeriva kiirguse. Õigupoolest tekib neid meie organismis kogu aeg. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud (nn. immuunsüsteem) kõrvaldavad köik rakud, mis oma fünktsiooni ei täida, näiteks suure kahjustuse, ebaõnnestunud ülesehituse, vananemise või isegi vales kohas paiknemise tõttu. Halb on asi siis, kui need radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda küllaldase kiirusega neid tervetega asendada
Kompass Kompass on suuna määramise mõõteriist Maa magneetilite pooluste suhtes.Kompassi magnetnõel näitab alati Maa magneetilise pooluse suunas. Kompass koosneb magnetiseeritud nõelast, mis pöörleb vabalt statsionaarse toe otsas või mis ujub vedelikus. Kompassi tähtsaim osa on magnetnõel, mille üldjuhul punaseks värvitud ots on magnetiseeritud. Suund, kuhu nõela punane ots osutab, on magnetiline põhjapoolus. Ajalugu Arvatakse, et kompassi võtsid esimestena kasutusele hiinlased neljandal sajandil enne Kristust. Esimene algne kompass kujutas endast veega täidetud anumas ujuvat kerget puutükki, mille peale asetati piklik ja lame tugeva magnetilise omadusega rauamaagi tükk (nõel). Selliselt asetatuna võttis see põhja-lõuna suuna. Hiinast levis kompass Indiasse ja sealt ilmselt kaubakaravanidega mujalegi. Esimesed teated kompassi kasutamise kohta Euroopas pärinevad 1190. aastast. Enam-vähem tän...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
riigipiiriga. Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad alaliselt või ajutiselt riigis elavad inimesed. Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks. Raha on olnud üks riigi sümbolitest. Eesti vabariik taasiseseisvus 20.august 1991.aastal ja eesti kroon tuli kasutusele 1994. aastal. Eesti riik oli aastail 19401991 iseseisva riigina vaid juriidiliselt (de jure), mitte aga reaalselt (de facto). Rahvastiku poliitiise tõlgenduse aluseks on kodakondsus. Kaitsejõud on iga riigi kolmas põhitunnus, mis tähendab, et on riigiorganite süsteem. Nimetan riigiorganid: Seadusandlik võim, ehk riigikogu Täidesaatev võim, ehk eesti vabariigi valitsus Õigus ja kaitseorganid ehk kohus ning politsei jne Valitsemisülesanded: Tagada iga inimese elu, vabadus ja omandikaitse, selleks on seadus ja riini sunniaparaat. Osutab riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke.
Kattuv määrus Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke) 6. Erinimeline täiend Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi) 7. Järeltäiend Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1. Rindlause (iseseisvad osalaused) Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID (komaga) esinevad nii koond- kui rindlauses. * Ühendsidesõnade NING KUI, JA ET jne puhul määrab esimene (rindlause) sidesõna koma kasutamise - komata
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugine...
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
Ivo Shenkenberg Eestlastel seostub Schenkenbergi ni me ga es malt Ivo Schenkenberg, kui Liivi s õja aegse Tallinna sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga. Vähe mtuntud on tõsiasi,et Ivo isa oli Tallinna m ündi m eister Christopher Shenkenberg,kes tegi Tallinna linnale ja siinsetele maahärradele m ünte,vahe mikus 1528-1566,mil ta suri.Mündi meistriks pidi saama ka tema poeg Ivo.Seni oli Ivo töödanud o ma isa sellina ehk õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust p...
NATO – Põhja – Atlandi Lepingu Organisatsioon. Loodi 1949a. Eesti liitus 2004; eesmärgiks on riikidevaheline sõjaline koostöö, juhtiv ametiisik on peasekretär (Jens Stoltenberg), kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakommitee, mis koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajates. Sõjaväeline koostöö seisne ühisõppustes ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuses. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Asutati Helsingis 1975.a, Eesti liitus 1992.a. Rõhk relvastuskontrollil, inimõigustel, autoritaarsete riikide demokratiseerimisel, valimiste jälgimisel ja keskkonnakaitsel. OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier. OECD – Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja enam sisuliselt. 24. Millised on õiguskantsleri ülesanded? · Teostada seaduslikkuse järelvalvet. · Lahendada väärhalduse juhtumeid. 25. Miks Eestis on kaitsevägi? Et tagada riigi julgeolek. (Kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest ja õhuväest) 25. Millest koosnevad kaitsejõud? Kaitseväest ja Kaitseliidust. 26. Mis on Kaitseliit? Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis. 27. Mis on KAPO? Kaitsepolitseiamet ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korraorgan.
hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid: 1) Häire- ehk sokistaadium (toimub mingi rünne nt viirus või hoopis rünne eneseväärikusele/elule) 2) vastupanustaadium mobiliseeritakse organismi kaitsejõud (sh immuunsüsteem) 3) Kurnatusstaadium stressi taluvuspiir on ületatud, organismi kaitsejõud maha surutud Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkemisel/katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, iseloomulik on perspektiivituse tunne. Suur osa agressiivsest käitumisest on frustratsiooni tulemus. Frsutratsioonitaluvus (võime taluda ebaõnnestumisi/loobumisi) sõltub isiksuse kohanemisvõimest,
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Riigikaitse Eestis Riigikaitset on vaja igale riigile nii sise- kui ka välisvaenlaste eest kaitse leidmisel, sest muidu seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel. Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus. Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. ...
a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
kohtunik, advokaat, prokurör - Eesti kohtusüsteem - Õiguskantsleri ülesanded - Politsei, prokuratuur 9) Kodanikukaitse - Erinevad võimalused kodanikukaitseks: naabrivalve, kaitseliit. - Kodanikukaitse vajalikkus 10) Eesti riigikaitse struktuur ja funktsioonid (õpik lk 80-84; TV ül 67-69) - Põhiseaduse X ptk §-d 126-131 - Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik.
· kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp
alused», «Riigi kaitsepoliitika põhisuunad» ja «Eesti sõjalise kaitse strateegia». Käesoleva dokumendi põhieesmärk on anda selged juhised ja kehtestada prioriteedid Eesti kaitsejõudude sõjalise võimekuse arendamisel. Määratletakse geopoliitilist olukorda ja sõjalisi ohte arvesse võttes Eesti kaitsejõudude ülesanded ja antakse kaitsealased juhised vägede arendamiseks ning rakendamiseks. Eesti kaitsejõud on Eesti Vabariigi totaalkaitsel põhineva riigikaitsesüsteemi üks tugisammas. NATO riikide relvajõududega koostegutsemisvõimelisuse ja ühitatavuse nõuete täitmisel on Eesti kaitsejõud Euro-Atlandi ühise julgeolekusüsteemi aktiivne liige ning on valmis tulevikus osalema kollektiivse julgeoleku tagamises NATO liikmena. Vajaduse korral ajakohastatakse käesolevat strateegiat vastavalt Euro-Atlandilises julgeolekusituatsioonis ja Eesti julgeolekupoliitikas asetleidvatele muutustele.
2010 Aktiivsünnitus Mis see on? Eliise Seling Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10/28/2010 Mis on aktiivsünnitus? Inglise aktiivsünnituse aktivist Janet Balaskas on öelnud: "Aktiivsünnitus pole mingi uus leiutis, see on lihtsalt sobiv viis kirjeldada normaalset sünnitust ja sündi ning viisi, kuidas naine käitub, kui ta järgib oma instinkte ning keha füsioloogilist loogikat. See on viis öelda, et ta ise kontrollib oma keha, mitte pole aktiivselt juhitud sünnituse passiivne vastuvõtja." Ennevanasti sünnitasid kõik naised aktiivselt. 1930. aastatest hakati sünnitust järk-järgult haiglatesse koondama. Kujunes välja rutiinne rasedate ning sünnituste jälgimine ja juhtimine ning tekkis olukord, kus sünnitav naine kaotas õiguse olla oma sünnituse peremees ja kogu vastutuse võttis endale süsteem, millesse ta sattus meditsiin. Sellest ajast juurdunud stamp valitseb siiani. Arenenud maades hakati...
keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Rootsi 17%, Soome 16.3%, Venemaa 11,9%, Läti 8,6%, Saksamaa 4,9%, Leedu 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2011). Import Eesti suurimad impordiartiklid: masinad ja seadmed (35%) tekstiilid (19%) mineraalsed kütused (19%) keemiatooted (9%) toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid: Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009) Riigikaitse Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb Maaväest, Mereväest ja Õhuväest, ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel Kaitseliidul. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib Kaitseväe Peastaap. Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone kõiki väeliike kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
