Eesti riigkikogu ja sõjavägi (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Eesti sõjaajalugu

Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid

Riigikaitse

192

pdf

Riigikaitse õpik

ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus

Riigiõpetus

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:

Ajalugu

43

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu

75

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

konstitutsiooniline kaebus); · välismaiseks munitsipaalõiguseks (välisriigi munitsipaalõigus) · siseriiklikuks munitsipaalõiguseks; · EL munitsipaalõiguseks; · rahvusvaheliseks munitsipaalõiguseks 1 KOV süsteemina võib käsitleda KOV korraldust. Eesti on unitaarriik ja siin kehtib ühtne KOV korraldus. Valdadel ja linnadel on põhimäärused, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. KOV esinduskogu, täitevorgani juhi ja täitevorgani vahelisi võimuvolitusi eristamise aluseks võttes jaotus monistlikuks süsteemiks, kus esinduskogule kuuluvad kõik võimuvolitused; dualistlikuks

Õigus

107

doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

kui ka õigusemõistmise valdkonnas, teiste riikide omavoliline sekkumine riigi asjadesse tema territooriumil on välistatud. Riigi juhtimissüsteemide töö tulemuslikkuse huvides jaotakse riigi territoorium haldusterritoriaalseteks üksusteks. Riigi haldusterritoriaalne korraldus sõltub riigi suurusest, riikliku korralduse vormist, ajaloolistest traditsioonidest, rahvuslikust koosseisust, aga samuti riigi ees seisvatest mitmesugustest konkreetsetest ülesannetest. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele on Eesti territoorium jaotatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: ta on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, kuid ta on ka riigi arengu protsessis muutunud üha enam riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos, mille alusel isikule

Õiguse alused

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor

Esmaabi

Kommentaarid (0)