Nimi: ........................................ Kaardi põhjasuund jääb alati raami ülemisele poolele. 2 Nimi: ........................................ Kompass Kompass on seade, mis näitab magnetilist põhjasuunda kohapeal ja liikumise ajal. Kompass võib olla tööpõhimõttelt kas magnetkompass, GPS-kompass või gürokompass. Gürokompassid (vurrkompassid) on massiivseimad, leides kasutamist sõidukites ja toimivad mehhaaniliselt. GPS-kompassid töötavad globaalse kohamäärangu satelliitsidesüsteemi toel ning on tavaliselt elektrooniliste GPS-seadme üheks lisafunktsiooniks. Magnetkompass on lihtsaim ja odavaim kompass, mida peab oskama vabalt kasutada iga sõdur, allohvitser ja ohvitser.
poolusel, vaid sellest ligi 1500 km lõuna pool, Kanada ranniku lähedal Bathursti saare juures. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUHANDIKSÜSTEEM Koolis kasutasite te nurkade mõõtmiseks tõenäoliselt poolringikujulist malli, mis oli jaotatud 180 kraadiks. Täisringne mall ja kompass on jaotatud 360 kraadiks. Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Te peaksite teadma järgnevat. Kraadide süsteemis Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º Tuhandik süsteemis Ida on 16-00 Lõuna on 32-00 Põhi on 00-00 või 64-00 Kuid sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel hoopis tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. ASIMUUDID
Põhjasuunda määratakse looduses põhiliselt kompassiga aga on olemas ka loodusmärke, mis võivad aidata. Näiteks kändudel avarduvad kasvuringid lõuna pool, põhjapool aga tihenevad. Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel esemetel on põhjapoolne külg sammaldunud. Sipelgapesad asuvad tavaliselt puutüvedest lõunas. Ja palju muud. Asimuudi määramiseks orienteritakse kompass st. seatakse kompass nii, et tema skaala põhisuund ühtiks geograafilise põhjasuunaga ja pööratakse siis tema visiiri seni, kuni sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga
aastase muutusega, märgi ja nimetusega. 5. Aladel, kus variatsioon järsult erineb ümbritseva piirkonna omast nii väärtuse kui märgi poolest, nimetatakse magnetiliseks anomaaliaks, piirid tähistatakse, variatsiooni võimalikud kõikumised anomaalia piirkonnas trükitakse arvudena koos märgi ja nimega. Kolm PÕHJA: NT tõeline põhi (Nord) suund geograafilisele poolusele NM magnetiline põhi suund magnetpoolusele NK kompassi põhi suund, mida näitab kompass pardal Magnetkurss, magnetpeiling Magnetkursiks nimetatakse nurka magnetmeridiaani põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel. Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel. Kui mingisugune suund merel on määratud magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka tõeline suund järgmiste valemite abil: TK = MK + d TP = MP + d Magnetkompass
aastase muutusega, märgi ja nimetusega. 5. Aladel, kus variatsioon järsult erineb ümbritseva piirkonna omast nii väärtuse kui märgi poolest, nimetatakse magnetiliseks anomaaliaks, piirid tähistatakse, variatsiooni võimalikud kõikumised anomaalia piirkonnas trükitakse arvudena koos märgi ja nimega. Kolm PÕHJA: NT tõeline põhi (Nord) suund geograafilisele poolusele NM magnetiline põhi suund magnetpoolusele NK kompassi põhi suund, mida näitab kompass pardal Magnetkurss, magnetpeiling Magnetkursiks nimetatakse nurka magnetmeridiaani põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vahel. Magnetpeilinguks nimetatakse nurka magnetmeridiaani ja vaatleja silma ning mingit objekti läbiva püsttasandi vahel. Kui mingisugune suund merel on määratud magnetmeridiaani suhtes, on kerge leida ka tõeline suund järgmiste valemite abil: TK = MK + d TP = MP + d Magnetkompass
· käsigranaadid.(kui on) (vastavalt mahutavusele) · maskeerimisvärvid (vastavalt aastaajale) · labidas (kui on ülesande täitmiseks vajalik) · joogipudel · gaasimask · katelok, priimus + piiritus · sööginõud · nöör) · taskulamp · relva puhastuspinal · kuivmoon (vastavalt vajadusele) (seljakotti küljetaskutes) · nuga (kinnitatud vöörihma külge) · tuletegemisvahendid (veekindlalt pakitud) · kompass (välivormi rinnataskus) · väike liivakott · muu varustus olenevalt saadud ülesandest 36 Olenevalt ülesandest on võimalik rakmeid komplekteerida erineval viisil. Pilt 2.8 Pilt 2.9 Pilt 2.10 37 SELJAKOTT 1 2 3 5 4 6
.........................................128 Reljeef ................................................................................................................129 Kaartide jaotus ................................................................................................130 Kaardi koordinaadid .......................................................................................131 Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ...................................................132 Kompass ............................................................................................................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia
Kõik kommentaarid