Eesti võime ennast kaitsta (0)

Eesti võime ennast kaitsta
Üheks riigi tunnuseks on selle territoorium ning selleks, et riik püsiks on vaja seda hoida ning kaitsta. Milline on Eesti võime ennast ja oma piire kaitsta?
Eesti ajaloo vältel on loodud mitmeid sõjalisi organisatsioone, mille eesmärk on alati olnud üks – kaitsta meie riigi territooriumit. Eesti kaitsejõud koosnevad tänapäeval kaitseväest ja Kaitseliidust. Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi ? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras . Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus , tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus , põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit.
Kindlasti on Eesti riigikaitsel nii häid külgi kui ka halbu. Mina oskan siinkohal tuua välja mitmeid plusse. Eesti riigikaitse rajaneb lisaks Eesti kaitsejõududel ja vabatahtlikel ühendustel ka välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl, mis toimib eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ) raames. Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal iseloomustas olukorda riigikaitselise kogemuse puudus. Alustati alles sõjaväeliste struktuuride loomist, millest esimesena taastati kodanikualgatuse korras Kaitseliit. Pärast seda hakati olukorda vaatama laiemas perspektiivis ning püüdleti NATO poole. 2004. aastal kirjutatigi lepingule alla. Minu arvates on sellele lepingule alla kirjutamine Eesti üks olulisemaid sõjalise kaitse arenguid. Näiteks praegu kaitseb meie õhuruumi Hispaania lennusalk, mis tekitab rahvale turvatunde. Lisaks sellele areneb järkjärgult ka kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus. Sellele aitab kaasa ka kaitse-eelarve, milleks on 2% SKT-st. See tagab riigikaitse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu ning annab võimaluse panustada inimeste väljaõppesse ja tänapäevasesse varustusse.
Vaatamata nendele positiivsetele punktidele on kindlasti ka Eesti kaitsel ka nõrku külgi, näiteks läbi ajaloo vaevanud probleemid nagu väike ressurss ning vähe sõdureid . Kuid kui Laidoner oli öelnud : „Paljud ei saa aru, et me oleme iseseisev riik ja keegi ei kaitse meie riiki peale meie“, siis usun, et tänapäeval on lood teisiti ning Eesti võime ennast kaitsta on välisabiga suurem kui kunagi varem.