Riigikaitse Eestis (1)

Riigikaitse Eestis
Riigikaitset on vaja igale riigile nii sise- kui ka välisvaenlaste eest kaitse leidmisel, sest muidu seda riiki ei eksisteeriks. Riigi kaitsmine agressorite eest on selle riigi rahva ülesanne ning seega on loodud erinevad riigikaitse üksused ja lisaks ka erinevad liidud mitmete riikide vahel. Eesti riigikaitse põhineb Eesti kaitsejõududel, välislepingutega sätestatud sõjalisel koostööl ja vabatahtlikel ühendustel.
Eesti kaitsejõud põhinevad Eesti Kaitseväel, mis koosneb maaväest, mereväest,õhuväest ja vabatahtlikul ühendusel Kaitseliidul. Kuna kaitseväe tegevuse jätkumine ning uute liikmete organisatsiooni astumine on väga oluline, siis on oluline ka see , et Eestis kehtib täisealistele noormeestele ajateenimise kohustus. Eesti riigikatise tähtsaimaks osaks võib pidada kaitseväe tegevust, sest ilma selleta ei oleks meil mingit kaitset välisvaenlaste vastu. Kuna meie naaberriik idas ei ole kõige sõbralikemate suhete looja diplomaatia järgija, ei ole rünnak Eestile pikemas perspektiivis välistatud. Seetarvis ongi meie riigi kaitseks loodud kaitsevägi, mille ülesanne ei olegi rünnata, vaid kaitsta. Meie riigi kaitsmine peaks olema iga kodaniku enda tahe ning kohus, kuid tavaline tsiviilisik ei oskaks arvatavasti sellise olukorra puhul õigesti käituda ega ka oskuslikku vastulööki anda. Kaitseväkke astumine ja oma kodumaa kaitsmine peaks olema iga eestlase jaoks iseenesest mõistetav, kuid kuna see nii ei ole, on Eestis kohustatud üle 18 aastased noormehed läbi tegema ajateenistuse, mis annab olulisi teadmisi ja praktikat sõjaolukorral käitumiseks. Kui ajateenistus poleks kohustuslik, siis vabatahtlikult läheks sõjalist väljaõpet saaama ilmselt vähesed ning see ei kindlustaks meie riigile turvalisust. Ajateenistuse küsimus on meie riigis üsnagi hästi lahendatud , sest selle läbimine ei sea takistusi inimisele edasi õppimiseks või tavalise töökoha leidmiseks, kuid ometi saab ta teatud väljaõppe omandanuks ning oskab ohu korral vastavalt käituda. Pärast ajateenistuse läbimist seob eestlast kaitseväega ainult reservväes olemine, mis ei kohusta teda hakkama sõjaväelaseks, kuid võimaldab teda sõja korral mobiliseerida ning panna oma kodumaad kaitsma, mis peaks niigi olema vabatahtlik. Lisaks korraldavad kaitseväe osad vastavaid õppusi ning abistavad ka teisi riike.
Eelnevalt mainituna tuleks Eesti riigikaitse olulisemaks osaks lugeda kaitseväge, kuid samas ei tohi ära unustada ka neid inimesi, kes kaitsevad riiki ja selle elanike igapäevaselt sisemiste ohtude eest. Nendeks on politsei-, kaitsepolitsei ja piirivalveameti töötajad. Politsei ülesandeid teavad üldjoontes ilmselt kõik – politsei on nagu sõjavägi, kuid mille eesmärk on kasutada jõudu sisemiste vajaduste jaoks. Seega politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist , määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Ilma poliseita valitseks riigis kaos ning seal ei oleks turvaline elada. Kaitsepolitseiameti ülesanneteks on  põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. Eesti kaitsepolitsei peamine tegevus ongi Eesti riigisaladuste kaitse Venemaa eest, sest meie idanaabri organisatsioonid on tegelenud ja ilmselt tegelevad ka praegugi eestlastest riigireeturite värbamisega. Lisaks tuleb kaitsepolitseil takistada riigireeturite astumist nendesse organisatsioonidesse ja seeläbi kaitsta riiki sise- ja välisvaenlas(t)e eest. Kui meil ei oleks kaitsepolitseid, siis ilmselt poleks meil varsti ka oma riiki, sest kui vaenlasele on kõik meie riigi saladused teada, ei ole tal vast kuigi raske korraldada oma rünnakuid nii, et neile vastu astumine oleks väga raske ning viiks lõpuks kaotuseni. Oluline on ka politsei- ja piirivalveameti tegevus, see amet: juhib ja arendab politsei ja piirivalve tegevust, planeerib politsei ja piirivalve arengut, teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks.Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon , mille põhiülesanneteks on riigipiiri kaitsmine maismaal, merel ja õhus, takistada selle vägivaldset muutumist ja takistada piiri ebaseaduslikku ületamist ning ebaseadsulikku kaubitsemist. Tänu piirivalvele on meie piirid mõneks ajaks kindlustatud ning suurema ohu korral saab sellest varakult teada ning see annab kaitseväele rohkem aega valmistumiseks. Piirivalve tagab ka selle, et meie riiki ei siseneks teadmata ning ebaseaduslikult kas tavainimesed või ka kurjategijad. Kõik eelpool nimetatud organisatsioonid teevad ka omavahelist koostööd, mis tagab parema sisemise kaitse Eestile ning aitab kaitseväel oma tegevust paremini kontrollida ja suunata.
Kuna eelmises lõigus mainitud ameteid ei saa pidada siiski olulisemaks kui kaitsevägi tuleb mainida et, lisaks kaitseväele ja sisemist kaitset teostavatele ametitele on Eesti riigikaitses olulised ka teiste riikidega loodud liidud, mis toovad kasu kõigile liikmesriikidele. Eesti oluliseim liit, millesse me kuulume on NATO . NATO põhiline ülesanne on aidata ründe ohvriks sattunud liikmesriiki ning selle tarvis on NATO-l liikmesriikide poolt alaliselt või kindla operatsiooni jaoks NATO käsutusse antud sõjalised üksused ja staabid. Tavaliselt ei anta abi ainult niisama ning nii ka siin, selle tarvis on ka eestlastest sõdurid osalenud mitmetel ülemaailmsetel operatsioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis . Kuna me ise panustame sellesse organisatsiooni on meile vajaduse korral loodetavasti tagatud ka vastav kaitse. Kui ründe korral teeks Eesti Kaitsevägi koostööd NATO vägedega oleks agressorile vastuhakk palju lihtsam ning ilmselt ka tulusam. Praegu patrullivad meie õhuruumi liitlaste hävitajad. Kui peaksime seda ise tegema, nõuaks see kas maaväe ees seisvate ülesannete olulist kokkutõmbamist või riigikaitse-eelarve järsku suurendamist. NATO liikmelisus tähendab ka seda, et me ei pea kõike ise tegema, sest NATO on maailma suurim ja võimsaim sõjaline allianss, mille jõududel on võimalik kasutada uusimat ja moodsaimat sõjatehnikat. Eestlased teevad tihedat koostööd ka USA-ga, mis peaks meile olema ainult tulus kuna Ameerikal mailma riikide hulgas suurimad kulutused sõjaväe ja –tehnika valdkonnas. Tänu sellele on neil üsna kindlalt parim sõjavägi, mis ilmselt aitaks ka meid kui vaja, kas oma motiividel või tänu meie koostööle. Lisaks sõjaväelisele kaitsele pakub NATO ka teisi julgeoleku abivahendeid, millest tuntumad on vahest raketikilbid. Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. Kahjuks Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on ähvardanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral idanaabri Venemaa piiride lähedale.
Nende lõikude põhjal võib siiski väita, et oluliseim riigikaitse osa on kaitsevägi, kui mitte üksnes Eesti Kaitsevägi. Ülimalt oluline on ka luua sõjalisi liite teiste riikidega, et vastastikuse abi abil saaks vaenlastele paremini vastu seista. Eesti kuulumine NATOsse tagab meile kindla julgeoleku, kuid selle jätkumiseks peame me teistele liitlasriikidele samuti abi pakkuma. Samas ei tohi ebaoluliseks pidada riigisiseseid riigikaitse ameteid. Nendesse ametitesse kuuluvad inimesed teevad igapäevaselt tööd, et selle riigi elanikel oleks hea ja turvaline elu, seega on ka nende panus meie riigi kaitsmisse üsnagi suur. Parim kaitse saavutatakse just kõigi riigi enda kaitseametite koostööl ning samaaegselt riigi koostööl teiste riikidega.