Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade............................................................................................................................... 3 Uuringu eesmärgid............................................................................................................................... 5 Andmete kogumine.............................................................................................................................. 5 Tulemuste analüüs.........................
Lipuliigid – liigid, mis köidavad avalikkuse tähelepanu, on sümboolse tähendusega, eluliselt tähtsad ökoturismi arendamiseks ning tänuväärsed loodushariduses. Tugiliigid – liigid, mis mõjutavad ökosüsteeme om arvukusega võrreldes ebaproportsionaalselt suurel määral ning hoiavad sellega koosluse struktuuri. Nt suured herbivoorid, tippkiskjad, kobras 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses Kaitseala on kõige tõhusam kui ta on sobiliku suurusega ehk ei ole nt erinevad liigi elupaigad, mis asuvad ühes piirkonnad, jaotatud mitmeks väikseks kaitsealaks vaid üheks suureks. Igal kaitsealal on servaala, kus kaitse ei ole nii efektiivne, kui kaitseala sees. Mida väiksem on kaitseala, seda suurem on servaala negatiivne mõju. Lendoravate kaitse näiteks ei ole hästi planeeritud, kuna kaitstud on vaid üksikud elupaigad, mitte terve elupaikade ala. See
nagu tamm, pärn ja pihlakas, raie või kohustas iga raiutud puu asemel uusi puid istutama. Metsi on peamiselt käsitletud märgalade, maastike või teiste loodusobjektide kaitse vahendina, mitte kaitse objektina iseenesest. Kõige esimene metsakaitseala -12,8 ha suurune - moodustati 1924. aastal Kastre- Pervallas (17). 1937. aastaks oli sellele lisandunud 4 metsaala (9). 1940. a lisandus veel 5 ala (16). Need rangelt kaitstud alad hõlmasid kokku siiski vaid 363 ha. 1950. aastal moodustati 30 kaitseala, millest metsad hõlmasid 42,9% ehk 9650 ha. 1970. ja 1980. aastatel jätkus hoogne kaitsealade moodustamine (18). 1990ndateks oli kaitsealuste metsade pindala suurenenud 91 300 hektarini, st 31,0% toonaste kaitsealade kogupindalast. Lisaks sellele rakendati leebemat kaitsereziimi kaitsemetsadele, et kaitsta erosiooniohtlikke alasid, teatud maastikuelemente, kaldapiirkondasid ja rannikut, asulaid, liikide elupaiku, kasvukohti jms. 1990
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed
Ramsari konventsioon (1971) Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
● Ramsari konventsioon (1971) ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon – kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu ● Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon – elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ● Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) – ülemaailmsesse võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond ● CITES konventsioon Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel? Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna (nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
Natura 2000, mis see on ning kuidas on tagatud Natura alade kaitse Eestis · Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada üle-euroopaliste ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsa seisundi säilimine · Eesti on seadnud endale eesmärgiks, et kõikidel Natura alaldel PEAB olema siseriiklik kaitsestaatus (hoiuala, püsielupaik, kaitseala) 32. Kaitsealade tüübid, sobivus rekreatsiooniks Rahvuspark · Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse uurimiseks ja tutvustamiseks. · Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark Looduskaitseala · Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihot
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima............................................................................................................................ 5 1.5.
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus
G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). 1935 - I looduskaitseseadus 1936 - Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, G. Vilbaste esimene riiklik looduskaitse inspektor. 1938 - II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused) 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette
looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu II looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Inter
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:
................. 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................................................. 5 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud ................................................................. 8 2.2. Merekaitsealade võrgustike olulisus .............................................................................. 10 2.3. Merekaitsealade valik sõltuvalt ühendatusest ja elupaiga omadustest .......................... 11 3. Kaitsealad Läänemeres ......................................................................................................... 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18
kiilidel on võimalik juba ka inimmõju ning teiste servaaladega kaasnevate tegurite eest varjuda. b) Astmelauad üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis justkui jadas paiknevate saarekestena võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat maastikku. Kordamisküsimused: Mille põhjal võib alasid kaitse alla võtta? Milliseid aspekte üldse kaitsealade loomisel peaks arvesse võtma? Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Milline on hea kaitsealade võrgustik? (teoreetiline pool, lisaks majanduslik aspekt) Hea kaitsealade võrgustik on selline, kus on esindatud kõik kaitset väärivad liigid ja kooslused ning on tagatud kaitsealuste objektide säilimine pika aja jooksul.
hädaolukorda põhjustavad ohud, hinnata ohtude tõenäosust ja tagajärgi ning kavandada ja rakendada ohtusid vältimiseks ning tagajärgi leevendavaid meetmeid. Hädaolukorra ennetamise korraldus on tõhus vaid siis, kui on selgitatud välja, miks, kus ja millal hädaolukord võib tekkida, põhjendatud hädaolukorra tekkimise tõenäosusele ja tagajärgede ulatusele antud hinnanguid ning maandatud kõik käsitlemist vajavad riskid. Protsessi toimimiseks tuleb tagada pidev seire ja kontroll vähemalt kord aastas, samuti tuleb vastavalt vajadusele korraldada vähemalt kord aastas ametkondadevaheline teavitamine ja konsulteerimine. Hädaolukorra ennetamise korralduse muudavad ebatõhusaks järgmised asjaolud: · hädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja tagajärgede ulatuse hindamisel ei ole arvestatud rakendatud riskimaandamise meetmetega; · riskide käsitlemise vajaduse üle ei otsustata süsteemselt. Puudub
Sooline, vanuseline, geograafiline, majaduslikk, tarbimine, ostuharjumused,elustiil. 38. Majutusettevõtte eemärgid Kasumi saamine, omanike poolne eneseteostus, piirkonna majanduse edasiviimine, töökohtade loomine, meeldiva keskkonna pakkumine,pärandi säilitamine, turundus 39. Majutusettevõtte osakonnad Turundus, müük, finans, hoolduspersonali osakond, Majutus, toitlustus, lisateenused. 40. Väljaregistreerimisega seotud toimingud vastuvõtu osakonnas Kliendi hotelli külastus lõpebetab tema väljaregristreerimine ja arveldamine. Hiliste kulutuste jälgimine. Kliendi arvet tuleb pidevalt jälgida, et kõik tema kulutused saaksid tasutud. Loomulikult võib ka otse kliendi käest küsida, tema kulutuste kohta ja siis teha vastavad parandused. Arveldustüübi kindlaksmääramine. Väljaregristreerimine: kontrollitakse kliendile saabunud posti ja teatede olemasolu; kontrollitakse kliendi arvele kandtud kulutused ning
püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV
rahuldav paik. Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja
Ribakoridorid koosnevad laiematest pikkadest ühendatud elupaikadest, kus kiilidel on võimalik juba ka inimmõju ning teiste servaaladega kaasnevate tegurite eest varjuda. b) Astmelauad üksteise järel asuvad sobilike elupaikade laigud, mis justkui jadas paiknevate saarekestena võimaldavad parema levimisvõimega liikidel läbida muidu ebasobivat maastikku. c) Maastikukaitseala e looduspark haruldase või Eestile iseloomulike loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke- eesmärgil. Looduskaitseala kaitseala tüüp, kus põhieesmärgiks on elurikkuse, koosluste ja ökoloogiliste protsesside hoidmine ja vajaduse korral taastamine ning looduslike ja poolloooduslike ökosüsteemide uurimine ja tutvustamine. Rahvuspark Eestis on rahvuspark kaitseala tüüp, mille eesmärgiks on elurikkuse, koosloste, ökoloogiliste protsesside, maastike, kultuuripärandi ja tasakaalustatud looduskasutuse hoidmine,
· muudetakse võrgu topoloogiat; · toimus kaablirikkega seotud intsident. · turvainspekteerimisel avastati tegeliku juhtmestiku lahknevus dokumentatsioonis kirjeldatust; · muudetakse asutuse turvapoliitikat või riistvara puudutavaid turvaplaane. Juhtmestik tuleb üle vaadata ka juhtudel, kui asutuses muudetakse füüsilisi turvatsoone või võrgu eralduslüüse (tulemüürid, VPNid jms), samuti ka turvatsoonidega seotud pääsuõigusi. HG.2 Tuletõrje-eeskirjade täitmise seire HG.2 Tuletõrje-eeskirjade täitmise seire Unikaalmeede Tuletõrje-eeskirjade (vt M 1.6) täitmist tuleb kontrollida: · vähemalt kaks korda aastas, pistelise kontrollina juhuslikel aegadel, ilma etteteatamiseta; · siis, kui asutuses avastati juhuslikult (st ilma eriseireta) vähemalt üks tuletõrjeeeskirjade rikkumine; · siis, kui tuletõrjesignalisatsioon on rakendunud üle nelja korra aastas. Lisaks eeltoodule tuleb juhinduda tuleohutuse seaduses sätestatust.
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20142020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEATAVAD EESMÄRGID...............................................................10 4.1 Praegu hooldatavatel alade järjepidev hooldus.........
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio
Strateegia käsitleb kompleksselt nii narkootikumide nõudluse poolt (ennetus, ravi, rehabilitatsioon) kui ka pakkumise poolt (erinevate jõustruktuuride tegevus: politsei, toll, 1 piirivalve). Käesolev strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Narkootikumide tarbimise ennetamise alaste tegevuste pideva arendamise ja toetamise ning nende järjepidevuse tagamise kaudu kõikidel ühiskondlikel tasanditel peab aastaks 2012 olema saavutatud langustendents uimastite esmatarbimise juhtude arvus ning tõusutendents esmatarbijate vanuses. Uimastisõltuvusega isikute ravi ja rehabilitatsiooni valdkonnas peab aastaks 2012 olema väljaarendatud kaasaegne, professionaalne ning kättesaadav kõrgetasemeline
Säästva arengu põhivaldkonnad: · Tööstus ressursisäästlikkus, BAT, protsessi ja tootestandardid · Energeetika kohalikud energiaallikad, kavuhoonegaaside emissiooni vähendamine, energiasääst. · Transport ühistranspordi arendamine, konkurentsivõime tõstmine · Põllumajandus liigilise mitmekesisuse tagamine, küla- ja põllumajanduse areng, kohalik toiduressurss, keskkonnasõbralik tootmine · Turism eelistada kohalikku lahendust Säästev (keskkonnasõbralik, keskkonnahoidlik) tarbimine - teadlik valik võimalikult väikese keskkonnamõjuga kauba või teenuse kasuks, eelistades ökoloogiliste tehnoloogiate kasutamist, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid uuendamise või ümbertöötlemise võimalusi või ühiskasutust. (Saab mõõta ökoloogilise jalajälje abil.) Et pakkuda kliendile võimalust leida ja valida tooteid/teenuseid, mis tekitavad loodusele vähem kahju,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
