.................................. 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................................................... 26 KOKKUVÕTE:........................................................................................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS:
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
...............................................69 SUMMARY.............................................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks peamistest koondmõtetest, et karistusseadustik (edaspidi: KarS) on ühiskonnas olemas selleks, et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool nimetatud asjaolust töö koostaja jaoks prioriteetseks pühenduda õigusmaastikul karistusõiguse tundmaõppimisele
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal4 Väljendusviisi, eesmärki ja olemust arvestades võib vahet teha: a) poliitilisel, b) ärilisel; c) teaduslikul ja d) kunstilisel eneseväljendusel. Lähtuvalt sihtgrupist või auditooriumist, kellele eneseväljendus on suunatud, võib eristada: a) alaealisi, b) täiskasvanuid,
kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti
Osalised peame teadma, kelle kohta see mentelus käib. Selleks et krm toimiks, me peame leidma õigeid inimesi (kes on süüdi) Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse küsimustes paremini ja isegi kui kaitstav ise
11 2.2. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsiooni allikad ja teke……………………………………………………………... 12 2.3. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioon ……………………..…………….…. 14 2.4. Karistusseadustiku eelnõu …………………………………………..…. 15 2.5. Altkäemaksu sõnastus Karistusseadustikus ….………..………….. 18 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED …….. 21 3.1. Keeleline tõlgendamine ……………………………………………... 21 3.2
Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine. EIK on informeerimiskohustust sõnastanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas, mittetehnilises keeles, mida ta on võimeline mõistma, millised on temalt vabaduse võtmise olulisemad õiguslikud ja faktilised alused, nii et tal oleks võimalik, kui ta seda vajalikuks peab pöörduda kohtusse kinnipidamise seaduslikkuse vaidlustamiseks. Kaitse õiguse printsiip Õigusabi põhimõtte kohaselt on igaühel õigus saada õigusabi ja olla esindatud õigusabistaja (juristi/advokaadi) poolt
kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1
süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse
Otsene kulutus on nt bensiinikulu, mis võib lõppkokkuvõttes olla suurem kui vea hind. Õiguskaitsesüsteemi puhul tekivad eksliku otsuse tegemisel samuti kahjud. Näitena saab vaadelda kohtute ekslike otsuste tagajärgi. Kohtualune on kas süüdi või süütu. Otsused: 1) Süüdlane mõistetakse süüdi 2) Süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4) Süütu mõistetakse süüdi Vigased on 3) ja 4). Tsiviilkohtumenetluses on pooled võrdsed; kohtunik peab vaatama, kas kummalgi poolel on rohkem õigusi kui teisel; Kriminaalmenetlus; tõendamise kohustus on riigi poolel; kahtlustataval, süüdistataval seda kohustust pole (ainult alibi); isikut ei saa süüdi mõista, kui riik pole leidnud piisavalt tõendeid erinevad lähenemised; kontinentaal-euroopas: selleks, et isik süüdi mõista, peab olema kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a
5 ________________________________________________________________________ ¹ Pakendiseadus RT I 2004, 41, 278 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA EV Põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus võetakse vastu kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel (EV Põhiseadus § 105). Formaalselt on seadus kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt, mis puudutab kodanike juriidilisi õigusi ja kohustusi. Materiaalselt tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. PakS, kui alamalasetsev õigusallikas, on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseadusega, kui kõrgemalseisva õigusallikaga. Seadus on viidus täielikku kooskõlla Euroopa Liidu Parlamendi ja EL Nõukogu pakendi ja
osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse
Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve alla kuuluvad järgmised õigustloovad aktid: 1) seadused; 2) seadlused; 3) Vabariigi Valitsuse määrused; 4) ministrite määrused; 5) kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; 6) avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.4 1 Õiguskantsleri seadus.- RT I 1999, 29, 406 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2014) 2 M. Ernits. Õiguskantsler- Juridica I/2003, lk 14-27 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.- RT I 1992, 26, 349 2 (12) Õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse menetluse algatamine võib toimuda kas õiguskantsleri omal algatusel (kui ta näeb, et õigustloov akt ei ole tema arvates kooskõlas põhiseaduse või seadusega) või isiku avalduse alusel. Juhul kui menetlus algatatakse avalduse alusel, peab avaldaja esitama avalduses põhjendused, milles seisneb tema hinnangul õigusakti vastuolu põhiseadusega või seadusega
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted)
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine.
,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel.
Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001. a võeti vastu Karistusseadustik ja võeti kasutusele normatiivne süüteomõiste. Enne oli Nõukogu koolkonnast psühholoogiline süümõiste (oli 4 taset). Tänapäeval 3 taset. Finalistlik on see seetõttu, et võetakse vastutusele siis, kui on olemas koosseis, tegemist õigusvastasusega ning inimene on süüdi. Püramiid: 1. SÜÜ 2. ÕIGUSVASTASUS 3. KOOSSEIS Erinevates riikides on need samad elemendid olemas, aga esitatud erinevatel viisidel. Prantsusmaal nt süü küsimust ei arutata teatud juhtudel.
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) (1) Kohtunik vabastatakse ametist: (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, 1) kohtuniku enda soovil; kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; kohtunikueksami.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami. (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) § 99. Kohtuniku ametist vabastamine (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, (1) Kohtunik vabastatakse ametist: kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud 1) kohtuniku enda soovil; kohtunikueksami. 2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
