1

doc

Isomeeria

ISOMEERIA Aatomite paigutus molekulis on erinev. Öeldakse, et neil ainetel on erinev struktuur. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. Igal ainel on kindel struktuur. Kui see mingil põhjusel ei ole veel teada, on olemas põhimõtteline võimalus struktuur kindlaks määrata. Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Butaan ja metüülpropaan on isomeerid. Seepärast nimetatakse metüülpropaani ka isobutaaniks, kuid see nimetus on triviaalne. Süstemaatiline nomenklatuur sellist nimetust ei kasuta. Kuna isomeeride struktuur on erinev, on erinevad ka nende omadused. Näiteks keeb butaan temperatuuril 0,6 C, isobutaan aga 10,2 C juures. Süsiniku suurema aatomite arvu korral saavad struktuurierinevused olla suuremad ja seetõttu ka omadused võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, ...

Keemia → Keemia

143 allalaadimist

3

docx

Isomeeria ja isomeerid

Isomeeria ja isomeerid Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi,

Keemia → Keemia

59 allalaadimist

3

docx

Isomeerid. Biomolekulid.

Kordamisküsimused esimeseks ,,Elu keemia" kontrolltööks. Mis on isomeeria? Kaks keemilist ühendit on isomeerid, kui neil on sama kvantitatiivne valem, kuid erinev struktuur. Millised on isomeeride kaks suuremat rühma? Struktuuriisomeerid ja streroisomeerid. Mille poolest erinevad struktuuriisomeerid omavahel? erinevad sidemete paiknemise poolest aatomis Mille poolest erinevad stereoisomeerid omavahel? sidemed on kõik samade aatomite vahel, kuid aatomid paiknevad üksteise suhtes ruumis erinevalt. Millisteks alarühmadeks jagunevad struktuuriisomeerid

Keemia → Biokeemia

5 allalaadimist

1

docx

Keemia tasemetöö

Isomeeria ­ nähtus, kus ainetel on ühesuguneelement, koostis ja molekuli mass, kuid erinev struktuur ning seetõttu erinevad omadused molekulaar valem ­ näitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomeid on molekulis klassikaline struktuur valem ­ näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. lihtsustatud struktuur valem ­ näitab, millised aatomi rühmad ja milliste sidemetega on omavahel seotud süsinik on nelja valentne 1 neli üksiksidet 2 kaks üksiksidet ja üks kaksikside 3 üksikside ja kolmikside või kaks kaksiksidet valents ­ aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid halogeenühendid - orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega alkoholide üldvalem: R-OH funktsionaalne rühm on hüdroksüüdrühm -OH sõnalõpp on -ool ETANOOL: värvuseta, vedelik, kõrvetava maitsega, keemis temp 70C, lauhustab rasva, vaiku ja bense...

Keemia → Keemia

44 allalaadimist

3

doc

Alkoholid

hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju püsivam kui side vesinikhapnik (HO). - Isomeeria on ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. - Asendiisomeeria tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. OHrühm asub erinevas kohas, ahel on sama kujuga. - Ahelaisomeeria tuleneb süsiniku aautomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas

Keemia → Keemia

99 allalaadimist

2

doc

Halogeeniühendid

Keemia KT Halogeeniühendid Mõisted: Halogeen ­ Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on puudu üks elektron stabiilsest oktetist. Halogeeniühend ­ Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side ­ Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus ­ Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng ­ Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil ­ Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil ­ Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbita...

Keemia → Keemia

222 allalaadimist

1

doc

Alkaanide omadused

Alkaanid Nimetused tulevad süsiniku aatomite arvu järgi: 1C ­ metaan ; 2C ­ etaan ; 3C ­ propaan ; 4C ­ butaan ; 5C ­ pentaan ; 6C ­ heksaan ; 7C ­ heptaan ; 8C ­ oktaan ; 9C ­ nonaan ; 10C ­ dekaan . Isomeeria CH3CH2CH2CH3 CH3CHCH3 C4H10 - butaan | CH 3 C4H10 - 2metüülpropaan Isoeeridel on ühesugune molekulvalem, aga erinev struktuur. Isomeeridel pole ühesugused omadused. Omadused sõltuvad struktuurist. Lineaarse ahela korral on suurem tihedus, kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur. Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad lahustuvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur. *Hüdrofiilne ­ lahustub vees. Hüdrofoobne ­ ei lahustu vees. Füsioloogilised omadused on narkootiline toime, lõhn, maitse. Keemiliste omaduste puhul tekib ühest ainest teine aine (teised ained). Alkaanide omadused Koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Vahel on ainult üksikside. Molekulid tetraeedr...

Keemia → Keemia

93 allalaadimist

4

docx

KEEMIA ALKAANID konspekt

KEEMIA ALKAANID Füüsikalised omadused  Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.  Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2  Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur.  Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad.  Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : g...

Keemia → Anorgaaniline keemia

11 allalaadimist

2

docx

Alkaanide omadused

a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria ­ On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid ­ On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) ­ Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) ­ eeter 35 kraadi juures Alkaanide omadused

Füüsika → Füüsika

5 allalaadimist

2

doc

Keemia tasmetöö

Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...

Keemia → Keemia

9 allalaadimist

1

docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik ­ süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel ­ võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem ­ näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem ­ keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud ­ polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm ­ aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...

Keemia → Keemia

91 allalaadimist

2

doc

Vastused

1.Orgaaniline keemia on süsinikuühendite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia. 2. Süsiniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4. Lämmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3. Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2. Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1. 3.süsivesinikud on süsinikust ja vesinikust koosnevad ühendid.süsivesinud: alkaanid,alkeenid,alküülid, armomaatsedsüsivesinikud. 4. Isomeeria- ühesuguse ainekoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite olemasolu. Isomeerid- sellised ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. 5. ühendid, kus on ainult süsinukud, nende o.-a. on 0.iga side vesinikuga alandab süsiniku o.-a.ühe ühikuvõrra, iga teise ainega side tõstab ühe ühikuvõrra. 6. Alkaanid- küllastunud süsivesikud, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 7.Homoloogiline rida- on orgaaniliste ühendi...

Keemia → Keemia

102 allalaadimist

1

doc

Kaksikside kolmikside ja muu sarnane

Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sell...

Keemia → Keemia

45 allalaadimist

2

doc

Küllastumata Ühendid

CH2=C­CH3 + HCl CH3­CCl­CH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3­CH=CH­CH3 + Cl2 CH3­CHCl­CHCl­CH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3­CH=CH­CH3 + H2O CH3­CH2­CHOH­CH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3­CH=CH­CH3 + H2 CH3­CH­CH­CH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA Isomeeria võib olla tinigitud kaksiksideme asukoha muutusest: CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen CH3­CH=CH­CH3 2-buteen Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen CH2=C­CH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 1 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H

Keemia → Keemia

58 allalaadimist

3

rtf

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

Summaarne valem näitab koostist, struktuurvalem nii koostist kui ka ehitust. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? Tasapinnaline ehk klassikaline: märgitakse kõik süsinikud ja kõik vesinikud. Lihtsustatud: sidet vesinikuga ei märgita. näitavad, millised aatomite grupid on omavahel seotud. Graafiline: ei märgita süsinikke ja süsinikuga seotud vesinikke. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Nähtus, kus ainetel on ühesugune koostis, aga erinev ehitus ja seetõttu ka erinevad omadused. 11. Millised on isomeeria liigid 1) struktuuri isomeeria - isomeerid erinevad üksteisest aatomite järjestuse poolest a) ahelaisomeeria - süsinike järjestus b) asendiisomeeria - kordse sideme või funktsionaalse rühma asukoha järjestus c) funktsiooniisomeeria - sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi

Keemia → Orgaaniline keemia

8 allalaadimist

132

pdf

TÜ biokeemia õpik

Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sisukord Sissejuhatuseks 1 Orgaaniliste ühendite klassifikatsiooni põhialused 5 2 Orgaaniliste ühendite nomenklatuuri põhialused 10 3 Orgaaniliste ühendite konfiguratsioon ja konformatsioon 17 4 Orgaaniliste ühendite isomeeria põhialused 20 5 Konjugatsioon ja aromaatsus 23 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone 26 7 Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid 31 8 Heterotsüklilised orgaanilised ühendid 37 9 Lisamaterjalid 41 Soovitatav kirjandus täiendavaks lugemiseks: 1. M. Zilmer, A

Keemia → Keemia

50 allalaadimist

2

docx

Keemia kt nr 1

kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. 6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 --- ETEEN C3H6--- PROPEEN C4H8 -- BUTEEN C5H10 --- PENTEEN C6H12 -- HEKSEEN C7H14 -- HEPTEEN C8H16 -- OKTEEN C9H18 -- NONEEN C10H20 -- DETSEEN 7. Mis on cis- isomeeria? Too näide ( 104 ­ 105 + konsp) Cis-isomeeria ­ aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet cis-but-2- een 8. Mis on trans ­ isomeeria? Too näide 104 ­ 105 +konsp) Trans-isomeeria ­ aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet trans-but-2-een 9. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS C2H2 -- ETÜÜN C3H4 -- PROPÜÜN C4H6 -- BUTÜÜN C5H8 -- PENTÜÜN C6H10 - HEKSÜÜN C7H12 -- HEPTÜÜN

Keemia → Keemia

41 allalaadimist

2

odt

KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE

klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? a) Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel : HH || H CCOH || HH b) Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud : (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) c) Graafiline valem- ei märgita süsinikke ja temaga seotud vesinikke, vaid sidemeid nende vahel. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 JA CH3 -- CH -- CH3 Isomeerid ­ ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 11. Millised on isomeeria liigid (struktuuriisomeeria (ahela-, asendi- ja

Keemia → Keemia

50 allalaadimist

12

doc

Penteen

PENTEEN Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Alkeenide nimetamine..........................................................................................................................6 Alkeenide isomeeria.............................................................................................................................8 Alkeenide keemilised omadused..........................................................................................................9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad..................................................................10 Kokkuvõtte.......................................................................................................

Keemia → Keemia

24 allalaadimist

11

doc

Keemia konspekt

CH2=C­CH3 + HCl CH3­CCl­CH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3­CH=CH­CH3 + Cl2 CH3­CHCl­CHCl­CH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3­CH=CH­CH3 + H2O CH3­CH2­CHOH­CH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3­CH=CH­CH3 + H2 CH3­CH­CH­CH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA Isomeeria võib olla tinigitud kaksiksideme asukoha muutusest: CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen CH3­CH=CH­CH3 2-buteen Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CH­CH2­CH3 1-buteen CH2=C­CH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H C==C C==C

Keemia → Keemia

42 allalaadimist

12

pdf

Keemia

H2 H2 C C C H3C C CH CH3 H2 C2H5 4  Struktuuriisomeeria · Orgaanilises keemias puutume kokku peamiselt kolme tüüpi isomeeriaga. ­ Struktuuriline isomeeria ­ molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. H2 CH3 H3C C C CH3 CH H2 H3C CH3 Geomeetriline isomeeria · Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või

Keemia → Keemia

28 allalaadimist

5

docx

Orgaanilise keemia I esimeseks kontrolltööks õppimise konspekt

3. Erinevad isomeerialiigid Nähtust, kus ühesuguse koostisega, s.t. ühesuguse molekulivalemiga on mitu erineva ehitusega ainet, nimetatakse isomeeriaks Struktuuriisomeerid on erinevad ühendid, millel on samasugune molekulivalem, aga erinev struktuurivalem. Struktuuriisomeeria: ahel- (ahela erinev kuju, hargnenud, hargnemata jne),asendi- (funktsionaalrühm erineva koha peal)ja funktsionaalisomeeria Stereoisomeeria (erinevus aatomite ruumilises paigutuses): cis-trans isomeeria e.geomeetriline isomeeria ja peegelisomeeria e. optiline isomeeria Asendusrühma vanemusvahekorra määrab küllastumata süsinikuga seotud aatomi järjenumber elementide perioodilisussüsteemis: I > Br > Cl > S > P > F > O > N > C > H Optiline isomeeria (kiraalsus ja optiline aktiivsus) Esineb juhul, kui tetraeedrilise süsiniku kõik neli sidet on seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks

Keemia → Orgaaniline keemia i

46 allalaadimist

1

docx

Küllastumata süsivesinikud

1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...

Keemia → Keemia

93 allalaadimist

3

docx

Orgaaniline keemia loeng KT1

tühja orbitaaliga aatom Markovnikovireegel: ühinemisreaktsioonil liitub elektrofiilne · Aine lahustuvus vees sõltub: hüdrofoobse C-ahela pikkusest osake kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem H-si. -OH ja ­NH2 rühmade arvust nukleofiilne osake selle C-ga, mille juures rohkem C-C sidemeid. · Isomeeria: - struktuuriisomeeria: molekulid koosn. samadest aatomitest, kuid · Alkeenid: nad on omavah erinevalt seotud - saadakse alkaanide dehüdrogeenimisel - C-C side nõrk - geomeetriline: aatomid paiknevad erinevalt kordsesideme suhtes - omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid

Keemia → Orgaaniline keemia

100 allalaadimist

20

docx

Orgaaniline keemia konspekt

rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.  Nt – alküülrühmad –CH3 , –CH2CH3 jt – hüdroksüülrühm –OH – aminorühm –NH2 – karboksüülrühm –COOH Alkaanide nimetamine: 1) leia pikim süsinikahel; 2) nummerda ahel, et sendusrühame nr oleks võimalikult väike; 3) asendusrühmade kohanr; kohanumber-(arvsõna)-asendusrühma nimi-tüviühend  3. Isomeeria  Isomeeria on nähtus, kus sama summaarset valemit omavatel ainetel on erinev struktuur.  Erinevast ehitusest tingitult on isomeeridel erinevad omadused.  Alkaanide isomeeria on tingitud süsinikuahela erinevast kujust – nn ahelaisomeeria. Isomeeride valemite koostamine 1) hargnemata ahel 2) peaahel 1 võrra lühem  1 kõrvalharu (erinevates kohtades) 3) peaahel 2 võrra lühem  a) kõrvalharuks 2 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül

Keemia → Orgaaniline keemia

158 allalaadimist

2

docx

ALKAANID

Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus ­ vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus ­ vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. ­ Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised

Keemia → Keemia

20 allalaadimist

3

doc

Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/

organismile, kuidas ravitakse metanooli mürgitust, metanooli kasutamine) 7) Etanool (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) 8) Millest oleneb etanooli imendumise kiirus organismi? 9) Joobeastmed 10) Millised reaktsioonid toimuvad organismis, kui inimene on tarbinud etanooli? 11) Etaan-1,2-diool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) 12) Propaantriool ehk glütseriin ehk glütserool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) 13) Alkoholide isomeeria 14) Alkomeetri töö põhimõte. Ülesanded 15) Mitu grammi süsihappegaasi on võimalik saada 200 g glükoosi (sisaldab 10%) lisandeid) käärimisel? 16) Mitu liitrit vesinikku ja mitu g alkoholaati saadakse , kui 40 grammi etanooli reageerib 30 grammi naatriumiga, milles on 5% lisaneid? 17) Mitu liitrit õhku on vaja, et põletada 200 g metanooli? Reaktsiooni kaod on 4%. 18) Osata kirjutada eetrite valemeid: Näide a) etüülpentüüleeter b) dietüüleeter

Keemia → Keemia

37 allalaadimist

2

doc

Ainestruktuur

KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine ­ koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia ­ uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria ­ nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria ­ isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria ­ süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria ­ kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ­ ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria ­ erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik ­ koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...

Keemia → Keemia

78 allalaadimist

15

doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

..................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria................................................................................................................................7 Alkaanide keemilised omadused........................................................................................... 7 Halogeeniühendid......................................................................................................................9 Isomeeria..................................................................................................

Keemia → Keemia

43 allalaadimist

12

docx

Orgaaniline keemia KT 1

lahustu, lahustuvad hästi eetris, alkoholis, tihti on kõrgematel aldehüüdidel meeldiv lõhn. Keemilised omadused: Oksüdeeruvad karboksüülhappeks Ketoonid - ühendid, milles kaks süsivesinikradikaali on seotud karbonüülrühmaga C═O Hüdroksühapped on orgaanilised ühendid, kus funktsionaalsetest rühmadest esinevad nii karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH. 2. optiline isomeeria : millised on süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud. Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis

Keemia → Orgaaniline keemia

43 allalaadimist

18

odp

Bioloogiliselt olulised ained

Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub.  Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape, stearhape, olehape, linoolhape, linoleenhape. ● Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim. asendamatuteks rasvhapeteks. ● Transhape- lühendnimetus trans-geomeetriaga küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke.  Pesuained

Keemia → Biokeemia

8 allalaadimist

1

doc

Keemia KT: Alkaanid

Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm ­ alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus ­ veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus ­ veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.

Keemia → Keemia

84 allalaadimist

6

doc

Keemia kordamine: halogeeniühendid, küllastumata ühendid, aldehüüdid

5) benseenide reaktsioonid benseen + Cl2 kat(võimaldab reageerida, mingi aine on lisaks) / temp > benseenituumkloor + HCl benseen + HNO3 kat> benseenituumNO2 + H2O benseen + 3H2 > tsükloheksaan metüülbenseen + Br2 > CH3benseenituumBr + HBr 6) Fenoolide reaktsioonid benseenOH + 2Na > 2benseenONa + H2 benseenOH + 3HONO2 > benseenOHNO2NO2O2N + 3H2O benseenOH + KOH > benseenOK + H2O benseenOH + 3Br2 > benseenOHBrBrBr + 3HBr 4. cis ja trans isomeeria cis isomeeria ­ tasapinnaliselt kujutatult on CH3 rühmad mülemad üleval trans isomeeria - -''- üks üleval teine all e. Diagonaalis 5. Heterotsüklilised ühendid ­ tsükli ahelas on mõni teine aatom peale C. Morfiin ­ eraldatakse mooni kupardest. Tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust ja kahjustab tervist. Heroiin ­ tugevam toime kui morfiinil. Morfiini OH-rühmad on asendatud etaanhappega. Kofeiin ­ kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse, levinuim psühhoaktiivne aine maailmas.

Keemia → Keemia

16 allalaadimist

12

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

sidemeid. on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks. · Asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi järgi e ahelreaktsioonina. · Alkaanide optiline isomeeria on võimalik alates homoloogilise rea seitsmendast liikmest C7H16 · Saadakse põhiliselt nafta krakkimisel 1. Halogeenimine 2. Nitreerimine

Keemia → Orgaaniline keemia

287 allalaadimist

3

odt

Küllastumata ühendid

arv vahel C ­ C üksikside Küllastunud Tetraeedriline 1 paar G-side C=C Küllastumata Planaarne 2 paari G-side ja -side C=C Küllastumata Lineaarne 3 paari G-side ja kaks - sidet Nimetamine, isomeeria Alkeen CH3 - CH2 ­ CH = CH2 but-1-een CH3 ­ CH = CH - CH3 but-2-een CH3 CH3 ­ CH ­ CH = CH ­ CH2 ­ CH = CH2 6-metüülhept-1,4-dieen Alküün CH3 ­ CH2 ­ C = C ­ CH3 pent-2-üün CH3 ­ C = CH prop-1-üün CH3 ­ CH = CH = CH ­ C = CH heks-3,4-dieen-1-üün

Keemia → Keemia

274 allalaadimist

2

doc

Keemia - alkoholid (kokkuvõte)

Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda ves...

Keemia → Keemia

114 allalaadimist

2

doc

Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

et happe on aine, mis loovutab reaktsioonis vesinik iooni, alus on aine, mis liidab Alkoholide mürgisus suureneb ahela pikenedes. vesinik ioone) Isomeeria CHC-CH2-CH3 Alkeenidel ja alküünidel Alkoholide keemilised omadused

Keemia → Keemia

187 allalaadimist

3

docx

Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid

Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis.

Keemia → Bioorgaaniline keemia

10 allalaadimist

1

doc

Alkaanid ja asendusrühmad

(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 ­ Metaan CH3-metüül C2H6 ­ Etaan C2H5- etüül C3H6 ­Propaan C3H7 -Propüül C4H10 ­Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...

Keemia → Keemia

68 allalaadimist

8

doc

Üldkeemia konspekt

Kontrollis ja tõestas (1810-1816) nii koostise püsivuse kui kordsete suhete seadust anorg. oksiidide ja orgaanil. ühendite suhtes:- Määras (1807-18) 45 keemilise elemendi aatommassi. Võttis esimesena kasutusele (1814) keemil. elementide sümboolika (väheste eranditega säilinud tänapäevani) ja ühendite valemid (1817-1830). Tegeles orgaanil. ühendite elementkoostise süstemaatil. määramisega, uuris mineraale. Avastas elemendid Ce, Se, Th. Võttis kasutusele terminid: allotroopia, isomeeria, katalüüs. AATOMI EHITUS XIX saj. lõpus esimesed kindlad andmed:aatom on liitosake: (välis-) fotoefekt (H.Hertz, 1887-1888) röntgenikiired (C.Röntgen, 1895) radioaktiivsus (H.Becquerel, I. ja P. Curie 1896-1898). Nendega seoses elektroni avastamine. Esimene aatomimudel (J.J.Thomson, 1903):Aatomi posit. laeng on ühtl. jaotunud kogu ruumalas (kera 10-10 m), kus teatud kindlatel kaugustel paiknevad elektronid.Eksperiment ei kinnitanud seda mudelit

Keemia → Üldkeemia

93 allalaadimist

5

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

2 kui on seotud tsükliga 3 funktsionaalse rühma süsinik arvatakse tüviühendi koostisse ja saab asendinumbri  8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järjekorras. Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di-, tri-, tetra-, penta-, heksa- jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3-tribromobutaan 2. Isomeeria Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 CH3 -- CH -- CH3 | CH3

Keemia → Orgaaniline keemia

7 allalaadimist

4

odt

Elektrotehnika I osaeksami küsimused

Optiline isomeeria Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt- ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Isomeerid jagunevad kaheks: struktuuriisomeerideks ja stereoisomeerideks ning need veel omakorda mitmeks alamtüübiks. (1) Optiline isomeeria kuulub viimaste, stereoisomeeride kilda ning jaguneb kaheks alamharuks – enantiomeerideks (kui molekulis esineb üks kiraalkese) või diastereomeerideks (kui kiraalkeskmeid on kaks või rohkem). (1) Optilisi isomeere iseloomustatakse R, S- või suhteliste D, L- konfiguratsioonide kaudu. (4) Konfiguratsioonid Tähtedega R ja S tähistatakse üldjuhul tsentraalse kiraalsusega optiliste isomeeridekonfiguratsioone

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika

1 allalaadimist

3

doc

Keemia - Alkaanid

KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid ­ süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend ­ orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur ­ keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus ­ veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus ­ aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis ­ struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem ­ valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ­ ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassi...

Keemia → Keemia

56 allalaadimist

1

odt

Orgaaniline keemia

Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv ­ 6. Neutronite arv ­ 6. Elektronide arv ­ 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev st...

Keemia → Keemia

41 allalaadimist

2

doc

Küllastumata ühendid, alkeenid

Küllastumata ühendid on orgaanilised ained kus C aatomite vahel esineb kovalentne kaksikside või kolmikside. Pii side moodustub hübridiseerimata p orbitaalide kattumisel Alkeenid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kaksiksidet. (nomenklatuuris -een lõpp) Üldvalem CnH2n eteen Alkeenidel esineb isomeeria: 1) Kaksiksideme asukoha muutusest H3C ­ H2C ­ HC = CH2 -> H3C ­ HC = CH - H3C 2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C ­ H2C ­ HC = CH ­ CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br

Keemia → Keemia

74 allalaadimist

2

docx

Orgaanilise keemia eksami kordamisküsimused

Orgaanilise keemia eksami kordamispunktid 1) ORGAANILISTE ÜHENDITE EHITUS · Tetraeedriline süsinik · Süsiniku valentsolekud · HONC-i reegel · Konformatsioon · Molekuli-ja struktuuri valemite koostamine 2) ALKAANID · Homoloogiline rida · Alifaatsed-ja tsüklilised alkaanid · Alkaanide nomenklatuur ja valemite koostamine · Isomeeria ja isomeerid · Keemilised omadused ja saamine 3) ALKEENID JA ALKÜÜNID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID · Benseeni molekuli struktuur (A.Kekule) · Füüsikalised ja keemilised omadused · Homoloogiline rida · Ketoonid 5) ALKOHOLID · Glükoolid ja glütseroolid · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur

Keemia → Keemia

128 allalaadimist

1

docx

Orgaaniline keemia kordamine

hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised.

Keemia → Keemia

32 allalaadimist

1

doc

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...

Keemia → Keemia

12 allalaadimist

2

doc

Aldehuudid, ketoonid

Kasutatakse polümeerides, vaik 6)Formaliin on metanaali 38% vesilahus, mürgine, antiseptiliste omadustega. Kasutatakse anatoomiliste preparaatide säilitamisel (muudab valgud tihedaks ja vees mittelahustuvaks) 7) Etanaal ehk atseetaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine) Tekib etanooli oküdatioonil. 2CH3CH2OH + O2 = 2CH3CH2O + 2H2O Keeb toatemperatuuril, mürgine, õuna lõhnaga vedelik. Kasutatakse polümeeride valmistamisel. 8) Aldehüüdide ja ketoonide isomeeria. 9)Arvutusülesanded: ☺Näide a) Mitu g sadestub hõbedat, kui hõbepeeglireaktsioonil osales 10 g butanaali, milles oli 4% lisandeid? Reaktsiooni kaod on 10% b) Mitu g butanaali tuleb võtta, et hõbepeeglireaktsioonil saada 15 grammi butaanhapet? Reaktsiooni saagis on 90%

Keemia → Keemia

8 allalaadimist

1

docx

Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted

Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radi...

Keemia → Keemia

131 allalaadimist