Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vastused (1)

3 HALB
Punktid
1.Orgaaniline keemia on süsinikuühendite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia.
2. Süsiniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4.
Lämmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3.
Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2.
Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1.
3.süsivesinikud on süsinikust ja vesinikust koosnevad ühendid.süsivesinud: alkaanid , alkeenid ,alküülid, armomaatsedsüsivesinikud.
4. Isomeeria - ühesuguse ainekoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite olemasolu. Isomeerid - sellised ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur.
5. ühendid, kus on ainult süsinukud, nende o.-a. on 0.iga side vesinikuga alandab süsiniku o.-a.ühe ühikuvõrra, iga teise ainega side tõstab ühe ühikuvõrra.
6. Alkaanid- küllastunud süsivesikud, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed.
7.Homoloogiline rida- on orgaaniliste ühendite rida, mille liikmed on sarnase struktuuri ja keemiliste omadustega.
Met-, et-, prop -, but-, pent -, heks -, hept-, okt-, non-, dek-.
8.füüsikalised om:
a) veest kergemad
b)ei lahustu vees
c)värvusetud
d)c1-c4= gaasilised , c5-c16=vedelikud, c16-c..= tahkised
e)vedelad alkaanid on bensiini lõhnaga, gaasilised lõhnatud
f)molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis-ja keemistemp .
g) tahked alkaanid ei märgu
h)vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele
9.keemilised om.:
a)kõik alkaanid põlevad
b) termiline lagunemine
c)regeerimine halogeenidega(VII A rühma elemendid)
d)konvensioon veeauruga(toimub kõrgel temp, 1000C, nikkelkatalüsaatori toimel)
e)oksüdeerimine alkoholiks
12. metaan : tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa .tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubńeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina.leidub teda looduslikus gaasis olenevalt leikohast 70-90%, aga ka naftagaasides ja lahustatuna veidi ka naftas.palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas .vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki. etaan :leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas .propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on automootori kütus, mida balloonigaasi nimel kasut. ka koduses majapidamises .gaasigrillid.segu butaani ja isobutaaniga asendab aerosool pakendis osoonikihle ohtilkke freoone.omadused:värvusetu, vees praktiliselt lahustumatu, tugeva lõhnaga(väävliühendite 0,02% sisalduse lisamisel) gaas. veeldub kergesti.
Vastused #1 Vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor petiteenfant Õppematerjali autor
küsimused-vastused

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid
2
doc

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse ja alkaanid.

Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) ­ valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) ­ vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) ­ valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) ­ valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla ­IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim. lõpp ­aan Üldvalem homoloogide arvutamiseks on CnH2n+2 7. Homoloogili

Keemia
Orgaaniline keemia
6
docx

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid) Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4  Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0  Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ühiku võr

Keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)

Keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle

Analüütiline keemia
ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4

Keemia



Kommentaarid (1)

poolem112 profiilipilt
poolem112: vägaa hea(Y)
22:12 04-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun