KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE (0)

KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE
1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel.
2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente.
3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust.
Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber – aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla.
4. Mis on valents ? aatomi omadust keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid ), kusjuures valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks.
5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? C-l on neli sidet, H-l 1 side, O-l 2 sidet, halogeenidel 1 seda ja N-l 3 sidet.
6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla?Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.Ta esineb aatomite vahel molekulides( või kristallides )
7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Nelja üksiksidemega süsinikku nimetatakse tetraeedriliseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad tetraeedri tippudes. Ühe kaksiksidemega seotud süsinikku nim tasandiliseks kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel tasapinnal . Kolmiksidemega süsinikku nimetatakse lineaarseks, kuna temaga seotud aatomid asuvad ühel sirgel.
8. Mida näitab summaarne valem e. molekulivalem, struktuurvalem ?Summaarne valem ehk molekulivalem väljendab aine koostist: milliste ainete elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad ained ühe molekuli koostisesse. (näiteks: C2H6O).Struktuurvalem väljendab aine ehitust ehk struktuuri: kuidas on aatomid omavahel seotud.
9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline ), millised on nende koostamise reeglid? a) Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel :
H H
| |
H― C―C―O―H
| |
H H
b) Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud : (näiteks: CH3CH2OH või CH3―CH2―OH)
c) Graafiline valem- ei märgita süsinikke ja temaga seotud vesinikke, vaid sidemeid nende vahel.
10. Mis on isomeeria , isomeerid ? Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused.
Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur).
CH3 — CH2 — CH2 — CH3 JA CH3 — CH — CH3
Isomeerid – ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva
struktuuriga ained.
11. Millised on isomeeria liigid (struktuuriisomeeria (ahela-, asendi- ja funktsiooniisomeeria), stereoisomeeria (geomeetriline ehk cis-trans ja optiline isomeeria)? Mille poolest isomeerid üksteisest erinevad nende liikide korral?
12. Mis on funktsionaalne rühm?Fukstionaalrühm on heteroaatomit sisaldav aatomirühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused; molekuli ülejäänud osaks on tavaliselt süsivesinikrühm: alküülrühm.
13. Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid , alkeenid , alküünid, halogenoühendid?Küllastunud süsivesinikud ehk alkaanid-süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Küllastumata süsivesinikud : a) alkeenid-süsinike vahel vähemalt 1 kaksikside( kahel pool kaksiksidet ) b) alküünid-süsinike vahel on vähemalt 1 kolmikside( kahel pool kolmiksidet)
14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? Alkaan: CnH2n+2 ; Alkeen: CnH2n ; Alküün: CnH2n-2
15. Mille poolest erinevad triviaalne ja süstemaatiline nomenklatuur ?
16. Mis on alküülrühm? Kuidas seda tähistatakse? Alküünrühm on orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom . Alküülrühmade üldvalem on CnH2n+1
17. Kuidas määrata tüviühendit? Tüviühendis võetakse pikim kordset sidet sisaldav süsinike ahel.Tüviühendi süsinikud nummerdatakse nii, et kordne side saaks võimalikult väikese kohanumbri.
18. Kuidas koostatakse alkaanide, tsükloalkaanide ja halogeenühendite nimetusi? Alkaanide nimetusi koostatakse: 1-4: metaan , etaan, propaan , butaan 5-10 arvsõna + aan. Tsükloalkaani nimetus: 1-2 puudub, 3-10 tsüklo+alkaani nimetus. Nt: tsüklopropaan. Halogeenide nimetus on R-Hal
19. Normaalalkaanide (CH4- C10H22 ) nimetusi!
TULEB OSATA:
1. Kirjutada summaarse valemi alusel struktuurvalemeid! (lihtsustatud ja tasapinnalised struktuurvalemid, graafiline kujutis)
2. Koostada üht liiki struktuurvalemi järgi teisi struktuurvalemeid!
3. Koostada ja tunda ära isomeeride (asendi-, ahel-, funktsiooni-, geomeetriline e. cis-, trans-isomeeria) struktuurvalemeid!
4. Määrata, kas on tegemist tetraeedrilise, tasandilise või lineaarse süsinikuga!
5. Kirjutada nimetuse põhjal alkaanide,
tsükloalkaanide ja halogeenühendite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid ja esitada neid molekule ka graafiliselt!
6. Anda valemi põhjal nimetatud aineklasside esindajatele nimetusi!
7. Määrata ühendi aineklassi (küllastumata või küllastunud süsivesinik, alkaan, tsükloalkaan, alkeen, alküün, halogeenühend)!