Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ainestruktuur (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted
Orgaaniline aine – koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest.
Orgaaniline keemia – uurib orgaanilisi aineid.
Isomeeria – nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Struktuuriisomeeria – isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest
Ahelaisomeeria – süsinikahela kuju on erinev
Asendiisomeeriakordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt.
Funktsiooniisomeeria – ainetel on erinevad funktsionaalrühmad.
Stereoisomeeria – erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria)
Süsivesinik – koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad:
Alkaan – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult - sidemeid .
Alkeen – süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid).
Alküün – süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid).
Areen – aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum.
Alkohol – orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom (it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.
Karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma.
Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus.
Eeter – orgaaniline ühend.
Ketoon – ühend ketorühmaga.
Amiin – ammoniaagi derivaat , kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad.
Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape.
Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest.
Fenool – benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm.
Süsivesik – ehk sahhariid , on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo - ja polümeeride üldnimetus.
Elektrofiil – tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter . Positiivne laeng/ osalaeng .(C, H, metalliioonid)
Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk)
Radikaal – osake, millel on paardumata elektron .
Hüdrogeenimine – H liitumine ainega.
Dehüdrogeenimine – H eraldumine aine molekulist.
Hüdraatimine – H2O liitumine ainega.
Dehüdraatimine – H2O eraldumine aine molekulist.
Hüdrolüüs – aine lagunemine vee toimel.
Liitumispolümerisatsioon – seisneb monomeeride järjestikuses liitumises.
Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O.
Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).
Hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
Hüdrofoobsus – veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
Ainestruktuur #1 Ainestruktuur #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marta0 Õppematerjali autor
Sisaldab mõisteid peamiselt ainestruktuuri kohta.
Seletused on lühidad, kohati märksõnalised, seega sobivad kõige paremini näiteks kordamiseks.

Mõisted:
Orgaaniline aine
Orgaaniline keemia
Isomeeria
Struktuuriisomeeria
Funktsiooniisomeeri
Asendiisomeeria
Ahelaisomeeri
a
Stereoisomeeria
Süsivesinik
Alkaan
Alkeen
Alküün
Areen
Alkohol
Aldehüüd
Karboksüülhape
Ester
Eeter
Ketoon
Amiin
Aminohape
Valk
Fenool
Süsivesik
Elektrofiil
Nukleofiil
Radikaal
Hüdrogeenimine
Dehüdrogeenimine
Hüdraatimine
Dehüdraatimine
Hüdrolüüs
Liitumispolümerisatsioon
Polükondensatsioonireaktsioon
Polümeer
Hüdrofiilsus
Hüdrofoobsus

Sarnased õppematerjalid

Orgaaniline keemia
4
doc

Orgaaniline keemia

Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias. 1. Mis on: · Orgaaniline aine ­ ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia ­ keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ­ ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite ­ isomeerida olemasolu. · Süsivesinik ­ aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen ­ süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün ­ süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol ­ süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Aldehüüd ­

Keemia
Gümnaasiumi keemia mõisted
6
docx

Gümnaasiumi keemia mõisted

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühm

Keemia
Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID
2
doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatom

Elementide keemia
Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt
22
docx

Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt

MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest ­R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga ­OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad

Keemia
Mõisteid keemiast
2
docx

Mõisteid keemiast

orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asenda

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendi

Keemia




Kommentaarid (1)

bunnyheed profiilipilt
bunnyheed: osade mõistete seletus on väga lihtne ja struktuurivalemeid pole, aga muidu ehk pigem kasulik kui mitte
22:23 14-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun