Ainestruktuur (1)

KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted
Orgaaniline aine – koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest.
Orgaaniline keemia – uurib orgaanilisi aineid.
Isomeeria – nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused.
Struktuuriisomeeria – isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest
Ahelaisomeeria – süsinikahela kuju on erinev
Asendiisomeeria – kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt.
Funktsiooniisomeeria – ainetel on erinevad funktsionaalrühmad.
Stereoisomeeria – erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis-trans-isomeeria)
Süsivesinik – koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad:
Alkaan – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult - sidemeid .
Alkeen – süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid).
Alküün – süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid).
Areen – aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum.
Alkohol – orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom (it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Aldehüüd – ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.
Karboksüülhape – ühend, mis sisaldab karboksüülrühma.
Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus.
Eeter – orgaaniline ühend.
Ketoon – ühend ketorühmaga.
Amiin – ammoniaagi derivaat , kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad.
Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape.
Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest.
Fenool – benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm.
Süsivesik – ehk sahhariid , on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo - ja polümeeride üldnimetus.
Elektrofiil – tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter . Positiivne laeng/ osalaeng .(C, H, metalliioonid)
Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk)
Radikaal – osake, millel on paardumata elektron .
Hüdrogeenimine – H liitumine ainega.
Dehüdrogeenimine – H eraldumine aine molekulist.
Hüdraatimine – H2O liitumine ainega.
Dehüdraatimine – H2O eraldumine aine molekulist.
Hüdrolüüs – aine lagunemine vee toimel.
Liitumispolümerisatsioon – seisneb monomeeride järjestikuses liitumises.
Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O.
Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).
Hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
Hüdrofoobsus – veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.