KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
Tartu Kasvamine referaat terviseõpetuses 2007/08 õppeaasta KASVAMINE Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega. Pea suurus (kolju mõõtmed) muutub elu jooksul küllaltki vähe. Keha kasvab palju rohkem, kuid kõige rohkem kasvavad jalad. Kasvamine ja seda mõjutavad tegurid: Kehakaal Meil on lapse keskmiseks sünnikaaluks 3500-3700 grammi....
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusig...
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaud...
Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · ...
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigru...
Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks ki...
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõ...
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude a...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
10 John Dewey'i ideed (allikas: http://deweypedagoogika.blogspot.com/) 1. Inimese aktiivsus algab kogemusega, sisaldab kogemust ja lõpeb kogemusega. 2. See, mida õpime koolis, peab olema rakendatav koolikeskkonnast väljaspool ja vastupidi. 3. Tõeline õppimine seisneb eluprobleemide lahendamises. Teadmine ja tegemine kuuluvad ühte. Kool peab olema asutus, kus lapsel on võimalik õppida elust enesest. 4. Kasvamine läbi vabaduse, loovuse ja dialoogi on kõikehõlmav ideaal, parimast parim. 5. Inimese kasvul ehk arengul pole lõppu. 6. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu ar...
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostum...
Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümb...
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetak...
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse e...
Kordamine ( 102 126 ). Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolid...
URBANISEERUMINE ning sellega kaasnevad ohud sh metsade hävitamine. Ökoloogia seminar 11.10.2013 Alina Lapitskaja Tallinna Tehnikaülikool 2013 Mis on urbaniseerumine? Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga, inimasustuse koondumine kindlasse piirkonda ning linnade laienemine. Rahvastiku osatähtsus kogurahvastikust Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv...
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvaba...
Gümnaasiumi bioloogia KÕ KT II-2 ,,Organismide individuaalne arenemine e.ontogenees" 1.Millisteks etappideks jaotub ontogenees? Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 2.Mis on partenogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uues organismi areng viljastumata munarakust. See esineb paljudel taime-ja loomarühmadel. Loomadest eriti selgrootutel. 3.Milline on järglaste arvukus kehasisesel ja kehavälisel viljastumisel ? Millest see sõltub? Kehasisene viljastamine-järglaste arv on suur, kuna küpseb palju sugurakke. Palju järglasi hukkub ebasoodsate tingimuste tõttu. Viljastumine on juhuslik. Kehaväline viljastamine-järglaste arv on väike, kuna küpseb vähem sugurakke. Järglased on kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Mi...
INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodu...
Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu Rohke kilpnäärmehormooni tootmine mõjutab kasvamiskiirust ja ainevahetust Kilpnäärme probleem Neerupealised Paiknevad neerude peal Toodab adrenaliini hor...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Sugurakkude areng. Viljastumine Inimese sugurakkude areng Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude e gameetide tuumade ühinemisel. Mehe sugurakud on seemnerakud e spermid ja need tekivad spermatogeneesi käigus. Naise sugurakud on munarakud ja need tekivad ovogeneesi käigus. Sugurakkude üldiseloomustus küpsed sugurakud on haploidsed; sugurakkudes on nihutatud tuuma ja tsütoplasma suhe: spermas 1:1 munarakkudes 1: 1000 küpsed sugurakud ei jagune; nende ainevahetus on allasurutud aktiivsusega; küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (n. ö vabad rakud); nad on kehavõõrad rakud (nt. spermatosoidid). Spermatosoidi ehitus akrosoom pea tuum kael Akrosoom si...
Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel mu...
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. ...
Inimese arengu algetapp Idulane esimesel elukuul Esimesel nädalal areneb väga kiiresti. Moodustuvad rakkude kogumikud, organite algmed. Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. Sellel ajal areneb keha ülaosa alaosast kiiremini Idulane teisel elukuul Silmad on veel laugudeta. Selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed ja jalad. Teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade algmed Kolmas arengukuu loode Kõige suurem on loote pea (1/3 keha pikkusest). Väga õhuke nahk, millel on väikesed karvakesed ja millest veresooned läbi paistavad. Loode hakkab ennast liigutama (lutsib pöialt, liigutab varbaid, kortsutab otsaesist). Neljas arengukuu loode Algab luude kujunemine. Loode muutub aktiivsemaks. Suguelundid on arenenud piisavalt, et eristada sugu. Viies arengukuu loode Loode liigutab ennast nii, et ema seda tunneb. Loote kasvamine aeglustub. On kuulda loote südamelööke. Loode tajub ja...
Psühholoogia on teadus , mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879 , mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia(psühhoanalüüs , S.Freud)-rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Biheiviorism(J.Watson)-objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine.Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile(objeks või sündmus,kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse) Humanistlik psühholoogia( C.Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobiolo...
10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke proble...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine ...
PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidi...
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
Filosoofia ja haridus Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uu...
Laste kasvatamine nõuab rahulikku meelt ja õiglustunnet Laste kasvatamine eeldab teadmisi ja see on suur kohustus lapsevanematele. Kasvamine on alati olnud üks inimese kujunemise olulisemaid tegureid. Lapsepõlv paneb aluse meie edasisele elule. Kujundatud, mitteiseseisvat, distsiplineeritud, allasurutud last - vabaduseta last võib leida igal pool maailmas. Ta elab meie tänaval, kõrvalmajas. Ta istub igava pingi taga igavas koolis ja hiljem veel igavama laua taga mõnes kontoris või kuskil mujal. Ta on järeleandlik, valmis kuulama autoriteeti, kardab kriitikat, ta on peaaegu fanaatiline oma soovis olla normaalne ja korrektne. Ta aktsepteerib kõike õpitut peaaegu ilma küsimusi esitamata, ja annab kõik oma kompleksid, kartused ja pettumused edasi oma lastele järgmistesse põlvkondadesse. Lapsed on alguses head. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, ei tohi neid suruda käitumisraamidesse, sundida...
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks...
Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
Tehnika ajalugu 11.01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kca...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimuliku...
Inimestevahelise lähisuhte/intiimsuhte kujunemise eeldused, selle säilitamise eeldused ja põhjused, miks need suhted lagunevad. Suhte loomine, millest võiks kujuneda lähisuhe, pole kerge. See, kui kiiresti või kui kergelt suhe hakkab kujunema, sõltub paljustki inimesest endast. Mõni inimene on loomult julge, aga teine hoiab pigem endasse. Eelduseid ja põhjuseid suhte säilitamiseks on väga palju ja väga erinevaid, kõik oleneb inimestest endast. Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhte kujunemist. Nendeks on: füüsiline lähedus, kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Mina samuti nõustun nendega. Leian, et kaks inimest mingil määral peaksid olema sarnased, kuid samas ka mingis mõttes erinevad. Toon näite: kui üks on väga aktiivne, siis teine pool peaks olema see, kes seda veidi tasakaalustab. Köitvus ja sümpatiseerivus saavad siisk...
SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest. Juba eelkoolieas esineb laste vaimse arengu tasemes väga suuri individuaalseid erinevusi. Just lapsest lähtumine on sel puhul ainuõige lähenemine, sest arengupsühholoogia põhitõdede kohaselt toimub areng vaid siis, ...
annaabi.ee 
