INDIVIID ÜHISKONNAS ÜHISHÜVED: · Kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved erinevad kõigist teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud ükski tarbija ei kasuta hüvet täielikult ega piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi (ühissõidukid, pargid) SOTSIAALNE TURVALISUS: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi SOTSIAALKINDLUSTUS: eesmärk tagada aineline toimetulek neile inimestele, kes vanaduse, tööõnnetuse, kutsehaiguse, invaliidsuse, emaduse,tööpuuduse... tõttu on sissetuleku kaotanud SOTSIAALKINDLUSTUS jaguneb: 1) RIIKLIK PENSION (1. sammas) · Solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse, toitja kaotuse korral · Riiklikku pensioni makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest · Liigid: vanadus-, töövõimetus-, toitjakaotus- ja ...
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse ...
docstxt/135102959502.txt
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstre...
2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude - Närvikude 4. Organ = Elundi tasand 5. Elundkonna tase · Elundkonda kuuluvad saranast ülesannet täitvad elundid. 6. Organismi tase. · Ainurakne on ka organism. Organism = isend = indiviid 7. Liigi tase · Sarnased sise- ja välisehtus, sarnased geenid, kindel levila. · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. 8. Ökosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territootiumil elavad organismid koos elus keskkonnaga. · Kõige suuremaks ökosüsteemiks on biosfäär. Orgaanilised ained 1.Süsivesikud ehk sahhariidid. - Sisaldavad alati süsinikke ( C ). - Tekivad organismides. - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Indiviidi arengulugu "Hamlet" Teoses esinev Hamlet oli noor, tal esines palju uusi kogemusi ja probleeme, mis vajasid lahendamist seoses tema arenguga. Hamleti elus tulid teoses esile paljud saatuslikud pöördemomendid, mis vormisid Hamleti selliseks, nagu me nägime teda teose lõpus. Hamletil tekkis seoses oma isa surmaga umbusaldus naissoo vastu, kuna tema ema järsk abiellumine uue mehega pani Hamleti emast halvasti mõtlema. Hamletit piinas aga eriti see, et tema ema abiellus Claudiusega, kes võimalikult oli ka tema isa tapja. Lisaks sellele leidis Hamlet, et ka Ophelia allub oma isale liiga truult ja käitub liialt vastavalt isa soovidele, enda soove ja ambitsioone mitte arvestades. Need kaks olukorda äratasid Hamletis kahtluse naissoo isiksuse tugevuse vastu. Hamlet arvas samuti, et võim ühiskonnas oli ebaausates kätes. Eelmise ...
Vastamata
Looduseta ei saa meist keegi Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli, magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid väike osa. Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei oleks elu, ka inimesed on looduse osa. Lühidalt on loodust vaja selleks, et oleks elu. Kui selles harmoonias, looduslikus keskkonnas, midagi paigast ära läheb, mõjutab see kõiki looduse osasid. Loodus areneb, eksisteerib ja reguleerib ennast ise...
konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks indiviid ise. Toime suudavad tulla vaid investeerijad ja kokkuhoidjad. Mõne aasta eest oli väga tulus investeerida kinnisvarasse, kuid majanduskriis tingis kinnisvara hindade langemise. Muidugi võib võimaluse korral hetkel kinnisvara kokku osta ning oodata, kuni kinnisvaraturg kosub, et siis kasumit saada, kuid seda, kui kaua kinnisvaraturu hoovõtmine aega võtab, ei oska keegi ennustada. Maksupoliitika ei kohusta küll otseselt firmasid oma kapitali struktuuri muutma, kuid siiski on
isekeskis maadeldes suurepäraselt hakkama. Minu, kui suhtleja tugevused: · küps suhtumine, · pidev enda analüüsimine, · suutlikkus oma vigadest õppida. Ma pean end heaks suhtlejaks, kuna mul on mitmeid tugevusi, kuid kindlasti ka nii mõnigi puudus, arvan, et kõik on tasakaalus. Suurimaks tugevuseks pean enda ea kohta üsnagi küpset suhtumist, kuigi olen veel noor ja kohati naiivne. Tänu oma tööle olen päris palju erinevaid inimesi kohanud ning iga indiviid on omamoodi teistest erinev, seetõttu tuleb oma suhtumist vastavalt vajadusele kohandada. Pean enda analüüsimist tähtsaks, kuna mult nõutakse töö juures kõikide klientidega läbisaamist, kahjuks pole see alati nii lihtne. Seega tuleb üsna tihti mõelda läbi, kas käitun ikka õigesti ning saaksin midagi paremini teha. Selline analüüsimine on kindlasti muutnud mind mõistvamaks ning oskan ka keerulistes olukordades rahulikuks jääda.
SISSEJUHATUS MATEMAATILISSE LOOGIKASSE Kordamisküsimused (orienteeruv) Mõnede sümbolite tähendused sõna Materjal puudub & Konjuktsioon Ekvivalents üldisuskvantor Järeldumine Disjunktisoon ¬ Eitus olemasolukvantor Signatuur Implikatsioon Samaväärsus Loogiline järeldumine I. Lausearvutus Laused. Lausearvutuse tehted. Valem. Valemi tõeväärtus. Tõeväärtustabel. Laused Põhilised uuritavad objektid lausearvutuses on laused, mis võimaldavad pärineda ükskõik millisest valdkonnast. Oluline on, et igale lausearvutusele saaks vastavusse seada tõeväärtuse, mis kirjeldab lause tegelikkusele vastava määra. Eeldame, et käsitlevad laused rahuldavad järgmisi tingimusi: · Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär · Mittevasturääkivuse seadus...
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi
arvamusi teistega võrrelda Mõisted Sotsiaalne kompenseerimine – grupi keskmise sooritustulemuse paranemine, kus indiviidid suurendavad oma panust ülesandes, et kompenseerida grupi nõrgima lüli tööd Sotsiaalne kategooria – kindlate tunnuste alustel moodustatud grupp Conjunctive task – projekt, mis nõuab kõigi panust Coactive task – rohkem kui 2 inimest töötavad sama projekti juures individuaalselt Social loafing effect – indiviid panustab grupis vähem kui individuaalselt töötades Eesmärk Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad motivatsiooni Vähem on uuritud motivatsiooni tõusu kollektiivsetes situatsioonides Uurimisfookus on olnud varasemalt sellel, kuidas rühmadevahelised aspektid mõjutavad indiviidi tulemuslikkust Eksperiment 1 : hüpotees Kui madalamate tulemustega indiviid on koos grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine
samaväärsuskõverate teooria V.Pareto Ordinaalse kasulikkuse teooria kohaselt piirkasulikkus väheneb, kui tarbivate hüviste kogus kasvab. Teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, s.t neil on oma eelistusjärjekord. Tarbija eelistusteooria põhineb järgmistel aksioomidel: a) Oletame, et on antud kolm hüviste kogumit A, B ja C. Kui indiviid eelistab A-d B-le ja B-d C- le, siis eelistab ta A-d C-le. Täpselt samuti, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes ja kogumite B ja C suhtes, on ta ükskõikne ka kogumi A ja C suhtes. Lõpuks, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes, aga eelistab kogumit B kogumile C, siis ta peab eelistama ka kogumit A kogumile C. Õkskõiksuse all mõeldakse, et kogumid on tarbijale samaväärselt kasulikud.
Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud (kollektiiv)? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine
ülejäänud? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. 6 MÕTTEVABADUS Mõttevabadus on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev sõnavabadusest, mis on õigus oma seisukohti väljendada või levitada. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Argumentatsioon on järgmine: kui arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele
esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabadus ● Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees.
Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu
Sisendid Protsessid Väljundid Tagasiside Möödaühendus Mudel wordi tõestuseks Globaalne 1. Globaalne 2. Euroopaliit 3. Eesti Vabariik 4. Kohalik omavalitsus Eesti Vabariik Euroopaliit 5. Organisatsioon 6. Indiviid (pere) Kohalik o.v Indiviid inimene tehnika Inimene Tehnika Keskkond Inimene inimene inimene inimene tehnika inimene keskkond
Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel. Klienti jälgides ning tema olulistel teemadel vesteldes, peab õde püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: o Kuidas indiviid tavaliselt suhtleb? o Millised tegurid mõjutavad indiviidi suhtlemise toimingu sooritamise viisi? o Mida teab indiviid suhtlemisest? o Kuidas indiviid suhtub suhtlemisse? o Kas indiviidil on olnud pikaaegseid suhtlemisraskusi ja kuidas ta nendega hakkama on saanud? o Millised probleemid on indiviidil praegu suhtlumisel (kui on) ja milliseid võivad tekkida tulevikus?
Seega majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes eristavatest mõõdetest üks on seotud eetikaga, mis iseloomustab, milliste vahenditega püütakse organisatsioonide eesmärke saavutada. Teataval määral on eetilise problemaatikaga seotud ka organisatsioonilise õigluse tajumine. Olulisel kohal on indiviidi usk organisatsioonilisse õiglusesse, mis kinnitab indiviidi jaoks sobivat seost tema tegevuse ja temaga toimuva vahel. Õigluse tajumisel suudab indiviid pühenduda organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide poole püüdlemisele. Siinjuures ei tuleks hinnata vaid väljundi õiglust, vaid tähtsustada just protsessi õigluse taju, mis määrab lõpuks ka tulemuse. Seetõttu mängib organisatsioonilise õigluse tajumine kui hoiak olulist rolli tööle pühendumise ja tööga rahulolu juures. Niisamuti ei saa kõrvale jätta organisatsioonipõhise enesehinnangu mõju organisatsioonilistele protsessidele, sest seos organisatsioonipõhise
1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1
doktorikraadi sotsioloogias, doktorikraadi neuroloogilises õenduses. 1963. a bakalaureuse kraad õenduses 1966.a magistri- ja doktorikraad sotsioloogia alal Teostas uuringuid neuroloogilises õenduses Ta oli enam kui 40 aastat Sisters of Saint Joseph of Carondeleti liige. Roy õendusmudel on süsteemteooriatel põhinev adaptatsioonimudel, mis esitati 1970. aastal. See mudel keskendub pidevatele vastastikustele mõjutustele indiviidi ja keskkonna vahel ja sellele, kuidas indiviid kohaneb keskkonnaga Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas vastasmõjus olev avatud süsteem, kes funktsioneerib terviklikult. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon
Peategelase otsus jääda Laraga pärast tagasitulekut partisanide juurest jättis ta ilma lähedastest. Hetk mil tuli hüvasti jätta ka Laraga, seisis Zivago silmitsi isiksusliku traagikaga, sest ta ei teadnud enam, milline valik on õige minna oma perekonna juurde või võidelda armastuse eest. Ajalookeerises toimunuid sündmuseid Esimene maailmasõda, Venemaa revolutsioon ja kodusõda kujutab autor realistlikuna, kus perepead olid kohustatud võitlema, jättes oma lähedased. Indiviid sõltus ühiskonnast, sellest lahkumine näis võimatuna, kuid ühiskonnale polnud indiviid vajalik. Toimuvad revolutsioonid mõjutasid üksikisiku elukäiku, suhteid, mis viis neid peagi silmitsi isikliku traagikaga.
teel. Kus on need piirid, millest ühiskondliku arvamuse võim indiviidi üle ei tohi väljuda? Kas inimest võib moraalselt hukka mõista, kui ta ei ole selline nagu ülejäänud (kollektiiv)? Ühiskondlikku arvamust ei saa kehtestada, nagu saab kehtestada seadusi, kuid õigluse seisukohalt hinnata ning kaudselt ka mõjutada saab ikkagi. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Peategelase otsus jääda Laraga pärast tagasitulekut partisanide juurest jättis ta ilma lähedastest. Hetk mil tuli hüvasti jätta ka Laraga, seisis Živago silmitsi isiksusliku traagikaga, sest ta ei teadnud enam, milline valik on õige – minna oma perekonna juurde või võidelda armastuse eest. Ajalookeerises toimunuid sündmuseid – Esimene maailmasõda, Venemaa revolutsioon ja kodusõda kujutab autor realistlikuna, kus perepead olid kohustatud võitlema, jättes oma lähedased. Indiviid sõltus ühiskonnast, sellest lahkumine näis võimatuna, kuid ühiskonnale polnud indiviid vajalik. Toimuvad revolutsioonid mõjutasid üksikisiku elukäiku, suhteid, mis viis neid peagi silmitsi isikliku traagikaga.
2. Edukss teenistuskäik. 3. Kokkupõrge, vastakutiminek,tüli. 4. Esimene iga meie elus 5. Psühhoaktiivsed ained, mida saab kuritarvitada, sõltumata nende legaalsusese või illegaalsusest. 6. Rühm teistesõnadega 7. Viimane iga meie elus 8. Ettekirjutatud toitumisre 9. Edukas teenistuskäik 10. Haigus mida põhjustab viirus, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ? 11. Võimule pimesi alistumist nõudev 12. Mida indiviid ei suuda kontrollida ja mis viib raskete tervislike, psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemide tekkele. 13. Asend teistesõnadega 14. Üldtunnustatud mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb isiksuse kogemustel, teadmistel ja kõlbelistel omadustel ning väljendub võimas mõjutada ja suunta inimestele mõtteid ja tegusid ilma välise sunnita 15. Kokkupõrge, vastakutiminek, tüli teisesõnaga 16. Söömis häire, mida iseloomustab söögiisutus
teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne. Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad
väärtushinnangutest "minakäsitus" Isiksusena eksisteerimine tähendab mina olemasolu, mille kaudu teadvustab MINAPILT on aluseks inimene end isiksusena ning tegutsemisele, see kujundab oma elu näitab kuidas indiviid mõtestatuks end kirjeldab ning kuhu soovib jõuda Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase Isiksuslik identsus (personal identity) reageerimisest neile, erinevate on ühiskonna ootustele vastamise
toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis Sotsialiseerimine ja normide internaliseerimine; sotsiaalne norm kui väärtuste väljendaja ja inimest suunav
räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja kultursetega vajadustega ning patsiendi käsitledes õde peab lähtuda nendest vajadustest. Tervis Tervis on midagi enamat kui haigusest, valust, varajasest suremast vaba olemine. See tähendab optimaalse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse talitluse ja heaolu. (Vesterdal 1998). Virginia Henderson väidab oma teorias,et terve indiviid on võimeline 14 põhivajadust ise tätma
John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada
arengu uurimisega.) 4)Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim 1858-1917. Inimühiskond iseseisva väärtusega eriline reaalsus, ei ole taandatav indiviididele ega nende rühmale. Peab uurima tervikuna e. sotsiaalseid fakte. Ük surub üksikisikule peale ideid ja norme (see ei pea olema organiseeritud). Ka üldised normid mõjutavad inimest. 4) Funktsionalism- Bronislaw Malinowski 1884-1942. Institutsioonid täidavad oma liikmete vajaduste rahuldamise rolli. 2 suunda: 1) oluline on indiviid 2) oluline on ük Malinowski- idee juurutaja et välitöödel peab viibima kohal vähemalt aasta. Õppis Inglismaal, reisis Austraaliasse Trobriandi saartel elas, uuris. Keskmes indiviid, aga mitte vaimses mõttes vaid füsioloogilistest vajadustest lähtuvalt. Põhivajadused = impulsstegevusrahuldus. Ük peab rahuldama pv-d. 7 põhivajadust: toitumine, järglaste tootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Sekundaarsed e
tervisest ja psühholoogilisest sooritusvõimest. Täiskasvanute mängimistoimingud on väga erinevad ja neil on ka erinevad eesmärgid. Pensionäridel jääb palju vaba aega tegevusteks, mis kuuluvad ,,mängu" kategooriasse. Töö ei pea olema alati seotud rahateenimisega. On olemas mitmesuguseid töö mittetulunduslikke vorme, millega saab pensionipõlves tegeleda. Seega on selge, et sedamööda kuidas indiviid liigub ühelt elukaare astmelt teisele, toimuvad ka suured muutused tema töötamise ja mängimise elamistoimingutes. Kuigi täiskasvanueas domineerib töötegemine ja nooruses mängimine, on mõlemad tegevused elukaare iga astme terviklikud ja olulised aspektid ning nende tasakaalu rikkumine võib kahjustada tervist. · Sõltumatuse ja sõltuvuse järjepidevuse kaasamine koondab tähelepanu faktile, et inimese elus on teatud sõltuvuse ja sõltumatuse perioodid
Mõnele tähendab tervis organismi suutlikkust tulla toime ulemaarase stressiga. Tervise mõiste lahtiseletamiseks on mitmeid lahenemisi, mis tulenevad erinevatest tervise käsitlusviisidest. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavas sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, sailitamisel ja edendamisel. Sellest tulenevalt maaratletakse ka vastutus tervise eest kas selleks on indiviid (uksikisiku vastutus) voi sotsiaalne keskkond (kogukonna vastutus) voi poliitiline keskkond (riigi vastutus). Referaat käsitleb tervise kontseptsioone ja intrapersonaalsete muutuste teooriatele toetudes psühholoogilist lähenemist. Interpersonaalsete muutuste teooria all mõistetakse neid teooriaid, mis selgitavad indiviidi käitumise muutust tema psühholoogiliste protsesside, suhtumiste, uskumuste, kavatsuste, enesetõhususe jms tulemusel. Tervis psühholoogilises tähenduses
segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel. Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete kromosoomide kromatiidiosade vahetusena. Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne moodustis rakutuumas, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nuleotiidijärjestused. Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke -- histoone, varieeruvas hulgas
arvamusele. Seega tihti juhtub, et inimene võtab omaks stereotüübi grupi tasandil, ilma isikliku arvamuseta. Ning hõlmav tasand on riigi või näiteks rahvuse tasand – antud juhul võib toimuda üldistamine ja samastumine. Kõik kolme tasandi stereotüübid mõjutavad meie identiteedi erineva tugevusega ning omavad erineva tõsidusega tagajärge. Teine oluline stereotüübi omadus, peale tasandi, on selle liik. Stereotüüp võib olla suunatud väljapoole ehk indiviid avaldab oma arvamust ümbritsevast olukorrast ning võib olla suunatud sissepoole, kui avaldatakse arvamust indiviidi (või teda puudutava) kohta. Vastavalt sellele, millised stereotüüpe endast me kuulame või arvame et meist nii arvatakse, me korraldame ka oma elu. Ühelt poolt me võime järgida neid, et vastata inimeste ootustele, teiselt poolt võime ka käituda stereotüüpide vastu – kui peame stereotüüpe valedeks. Väljapoole suunatud stereotüübid palju ütlevad indiviidist ning
Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virginia A. ''Vajamise teooria vajadusi; KESKKOND: patsient ja tema pere on üks tervik, ühiskonna mõju peab Henderson ehk Need theory'' olema minimaalne; TERVIS: terve, kui saab hakkama 14 põhivajadusega. ÕENDUS: aidata inimest, kes end ise aidata ei suuda. ÕE ROLL: INDIVIIDI juhendamine tegevuses, mis aitavad säilitada ja parandada tervist või saavutada
Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest
kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus.
Loovus- Võimed ja oskused- 8. Temperament: 4 tüüpi. Ekstravertsus, introvertsus, stabiilsus, neurootilisus. Mis vahet on temperamendil ja iseloomul. Ekstravert- seltskondlik Introvert- tagasihoidlik Stabiilsus- Neurootilisus-emotsionaalne Temperament on sunnipärane ja elu jooksul suhteliselt püsiv, iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud käitumislaad. 9. Isiksus: homa sapiens, indiviid, identiteet. A- ja B-tüüpi isiksus. Kuidas seotud vaimne ja füüsiline tervis. (elumuutuste tasakaal). Homa sapiens- tark inimene. Indiviid- üksikisik, iseseisvalt eksisteeriv olend. Identiteet- minapilt, see kelleks sa end pean. Isiksud- püsivad omadused. A- alati kiire, tegelevad kahe asjaga korraga. B- töötavad suurema sunnita, ei tunne avaldada oma saavautusi. Vaimne ja füüsiline tervis seos-
osateooria Indiviidi tervislik seisund võib seada piiranguid enesehooldusele. Sellisel juhul saab õde osutada vajalikku hooldust või suurendada patsiendi enesehooldusvõimet. Enesehoolduse osateooria põhimõisted · Enesehooldus · Enesehoolduse vajadus · Enesehoolduse vajadusest lähtuvad abistamisnõuded Orem määratleb enesehooldust kui toimingute sooritamist, mida indiviid algatab selleks, et säilitada elu, tervist ja heaolu. Enesehoolduse määratluse kaks viisi 1. Enesehoolduse käsitlus puudutab indiviidi rolli enesehoolduses. Selles rõhutatakse vabataht likkust, iseseisvust, vastutust oma tervise hoid misel või haige olles enesepõetamisel. 2. Orem rõhutab, et indiviid ise on enesehoolduse peamiseks liikumapanevaks jõuks. Õendustööd nähakse indiviidi enesehoolduse abinõuna, vahendina.
valituks osutub, ühe miljoni võrra. Kui kandidaat valitakse ilma antud indiviidi hääleta, on tema hääl raisatud. Samas kui antud poliitik valituks ei osutu, on tema hääl justkui jälle raisatud. Järelikult on ratsionaalsem kulutada rohkem aega auto ostmisele. Ratsionaalne näide 2 Park, milles ilus roheline muru on jaotatud lõikudeks: Kõigi huvides on säilitada ilus muru, aga indiviidi huvides on valida lühim tee. Seega liigub ratsionaalne indiviid punktist I punkti J ning punktist S punkti L. Nii tehes suurendab indiviid oma kasulikkust, tekitades teistele aga kahju. Seega on ratsionaalsus küll individuaalse käitumise kategooria, aga mitte grupilise käitumise kategooria. Mikroökonoomika ● Uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid, seda kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. ●
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Ehk ühendatakse erinevate eelarvejoonte- ükskõiksuskõverate lõikepunktid omavahel ning saadakse üks uus joon. Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust jne), amotivatsiooni (indiviid ei leia ühtegi põhjust tegevuses osaleda ega ole tal kavatsust ega energiat osaluseks) Saavutuseesmärgi teooria-Ülesandeks on mõista, mille alusel indiviidid määratlevad enda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
