Looduseta ei saa meist keegi
Loodus on kõik ning kõik on loodus. Alustades väikese putukaga ja lõpetades
Linnuteega galaktikaga. Kõik elus ja eluta on looduse osa. Loodus ehk maailm
jaguneb kaheks: maa ja ilm ehk aine ja väli. See tähendab, et osad asjad koosnevad
aineosakestest, nt: laud, maja, planeet, teised jäävad ainete vahele, nt: energiaväli,
magnetväli. See kõik moodustab universumi ning meie inimesed oleme sellest vaid
väike osa.
Sõna “loodus”-st mõistavad enamus inimesi sellena, et loodus on inimesest
sõltumatult eksisteeriv ja teda ümbritsev keskkond. Looduse vastandiks on kõik
tehislik, kõik mille inimesed on loonud. Loodus on kõige aluseks, ilma selleta ei
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2020-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu äärde panna püssimeest, kes hoiaks kätt ees, kui keegi reovett, väetist või muid saasteained vette suunab. Isegi auto pesemine veekogu ääres on tubli saasteallikas, kuna mootorist tilgub õlisid ja muid kemikaale. Kuid me ei saa igale inimesele kõrvale panna valvurit. Nii tähendab looduskaitse tegelikult seaduste pakki. Seadused on tehtud inimeste poolt ja inimestele täitmiseks. Antud juhul tuleb siis kõnelda loodus- ja keskkonnakaitse seadustest. Kuid seadustega on ikka nii, et kes ei jää vahele, see ei saa ka karistada, kui neid rikub
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, te
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kumm
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardad
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kelles
Oma nahavärvi eelistamine. Seksism teise inimese halvemaks pidamine tema soo tõttu. Oma soo eelistamine. Spetsiesism omaenda või liigi liikmete huve soosiv ning teiste liikide liikmete huve eirav eelarvamus või kallutatud hoiak. Mille poolest on need sarnased, mille poolest erinevad? Need on sarnased, kuna kõikide nende puhul diskrimineeritakse teisi liigikaaslasi meie ümber, kes meist endist mingite omaduste poolest erinevad. Erinevad on need selle poolest, et kahes neist vaadatakse sellele halvasti, kui inimene näeb teistmoodi välja; kolmandas aga sellepärast, et meie liigikaaslased mõtlevad ning lähenevad mõnele probleemile teisti. Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua? Loomade väär kohtlemine (löömine, halbade elutingimuste pakkumine) inimeste poolt. Loomade tapmine, samas kui inimest ei tapaks.
ainekoostisosadeks. Mitte midagi ei kao kuhugi toimub ainult ainevahetus ja puit kui aine laguneb ainekoostisosadeks. Kui maailmas toimivad sõjad ja surevad inimesed inimfaktori süü läbi, ehk rikastumise eesmärgil, või tekkivad sõjad sotsiaalsetest vajadustest, kuid on olemas sõdade tekkimises veel üks looduslik vajadus ja selleks on ainevahetuse koostisosade defitsiit. Võtke budistide püha raamat kuhu on kirja pandud inimkonna vahelised sõjad või Maiade ajastu kalender. Kuidas sai keegi ennustada ette sõdu, veeuputusi ja maavärinaid kui hävingut toovaid nähtusi, see tähendab seda, et need kes ennustajad inimkonna tulevikku teadsid inimkonna ajalugu mis toimus enne jää-ajastut. Kõik selles maailma kordub ahelreaktsiooni seaduse alusel ja ükski inimene ei sure enne, kui on täitnud omad funktsioonid. Igal inimesel on oma ettekirjutatud saatus. Inimlik emotsioon omab positiivset ja negatiivset tausta milleks on armastus ja viha. Sõjad tekitavad
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus maapiirkondades suurem ja vajatakse agrotehnikat( mis maksab suure hulga raha) sest ei leidu piisavalt inimesi, kes tegeleks muldade väetamise, lup
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid