Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)
Klassikaaslased on kirjeldanud teda "vaimuvaeseima" õpilasena, kelle silmapaistvamate omadustena võis nimetada vaid edasipürgimist ja ohjeldamatut edevust. Mõlemad iseloomujooned jäid talle omaseks kogu eluks. Selle kõrval ilmutas noormees erilist annet keelte suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi
inimestele täiesti uued võimalused oma unistusi ellu viia. Käesolevas referaadis on uuritud Saksamaa ajaloo kõige vastuolulisema tegelase Adolf Hitleri võimuletulekut. Töö eesmärk on ülevaate andmine Adolf Hitleri kujunemisest Saksa natsionaalsotsialistide liidriks ja tema isiksuse mõjust Saksamaa edasisele ajaloole. 3 1. Hitleri noorusaastad Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 aastal Braunaus, Austra-Ungaris [2. lk 444]. Sünnilt oli ta tagasihoidlikku päritolu. Kuueteistkümneaastaselt jättis ta kooli pooleli ja suundus Viini, kus lootis saada kunstnikuks või arhitektiks [1 lk.46]. Oma elu kolm esimest aastakümmet ei hellitanud ta mingit lootust karjäärist poliitikuna ja elas üksildasena, kes püüdis tegeleda kunstiga. Ta polnud isegi Saksamaa kodanik, vaid kummalise lõunapoolse aktsendiga kõnelev austerlane kes enne kahekümnendat
Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12 Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
ja Budapestis3, poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas, linnade lauspommitamised, jne) ja USA (vangide ja tsivilistide tapmised Sitsiilias, Saksa ja selle liitlaste linnade lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest. Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl,
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
· 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhri sakslaste passiivne vastupanu lõpetasid söe tootmise. · Majanduselu seiskus, valitsuse sissetulekud lakkasid, kulud suurenesid, inflatsioon. · Kom.partei üritas uuesti võimu haarata · Sõjaväe juhtkond suhtus Weimari vabariiki negatiivselt · Läänest sõjavangidena naasnud sõdureid töödeldi ideoloogiliselt, et vältida nende revolutsioneerumist. Nende ette saadeti kõnelema Hitler. · Natsionalistlik Saksa Töölispartei Hitler võttis sõna, tema kõne meeldis kõigile võeti juhatusliikmena enda hulka. · 1921 juuli Hitlerist sai partei juht, führer. · 1923 üritas Hitler Berliinis riigipööret korraldada võttis vangi Baieri valitsusjuhi · Kuulutas Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas end uueks valitsusjuhiks. · Ei saanud armee poolehoidu, suruti maha
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse,
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
Adolf Hitleri elulugu Sissejuhatus Adolf Hitler oli XX sajandi mõjuvõimsaim tegelane: teda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Esimesed kolmekümnendad eluaastat oli ta eikeegi. Järgneva kahekümne kuue aastaga jättis ta kustumatu jälje ajalukku kui Saksamaa diktaator ja genotsiidisõja õhutaja. Lapsepõlv ning kooliiga Adolf Hitler sündis 1889. aastal 30. aprillil väikeses Austria piirilinnas Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas. Tema vanemad olid tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara. Adolf sündis kuuest lapsest neljandana. Lastest said täiskasvanuikka vaid tema ja ta õde Paula. Adolf oli kiindunud emasse, kuna isa oli väga karmi kasvatusega. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal.
sõja tulemustes. Sellest tulenedes ta alustas Saksas vähemuste "puhastust" vägivalla abil, mis andis lõpuks ka põhjuse Teise maailmasõja alguseks. Selles essees jälgime Hitleri tegevusi ja seda, kuidas need olid võimalikud ning muid tegureid, mis võisid olukorda mõjutada. Tähtis on siiski ka meenutada Hitleri hiilgavat rahva juhtimist ja ka seda kuidas Saksa kannatas ja kannatab veelgi Hitleri mainest. Poisi kingadest poliitiliseks juhiks Adolf Hitler sündis 20. IV 1889 Braunaus Ülem-Austrias, tolliametniku Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara Hitler Poezli pojana. Hitler oli väiksena väga andekas noor poiss ja see väljendus tema heades kooli tulemustes. Kahjuks piirdus see ainult algkooliga, peale Adolfi isa Alois Hitleri surma hakkas Adolfil koolis halvasti minema ja lõpuks jättis ta kooli pooleli. Hitler ja ta ema kolisid Linzi ja seal Hitler veetis aega maalides, mis sai hiljem ka tema tõeliseks kireks. Aastal
1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis:
Traudli isa Max Humps, sündinud 1893, kes oli õllepruuli ja reservleitnant. Ema Hildegard, kes sündis Zottmannis, kindrali türtena. München 1947. Natsionaalsotsialistliku liikumise pealinnast on saanud varemetelinn. T.Junge 27-aastane ja juba 3 aastat lesk. Ta ei varja, et oli kaks ja pool aastat Hitleri erasekretär. Tema minevik on segu kaunitest isiklikest mälestustest ja kohutavatest tõdemustest, milleni ta kildhaaval jõuab alles tükk aega pärast sõda. Hitler avaldas talle muljet, ta tundis end meelitatuna ja see, mis teda isiklikult ei puudutanud, temani ei jõudnud. 1947.aastal tutvub Junge oma tollase sõbra Heinz Baldi kaudu tema jõukast ettevõtjast patrooniga, kes Junget ärgitab kirja panema mälestusi tööst füüreri juures. Käsikiri jääb siiski avaldamata, sest tollal 1949.aastal leiti, et säärased lood ei paku lugejatele huvi. Oma nooruspõlve üheks kõige väljakujunenumaks omaduseks peab Junge
Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju
Lähte Ühisgümnaasium ADOLF HITLER Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………..........................................................……..............3 1. ADOLF HITLERI ELULUGU...............................................................................................4 1.1 Kes on Hitler?..........................................
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu
Itaalia panust sõjas), Rahulolematust kasutasid ära kommunistid ning nende vastu hakkasid võitlema fašistid, eesotsas Bennito Mussoliniga. Mussolini lubas taastada riigis korra ja Rooma impeeriumi. Mussolini korraldas 1921.a marsi Rooma, mille abiga määrati ta aasta hiljem ka peaministrik ja sealt edasi ei olnud enam keeruline võimu saavutada. Saksamaa: Kannatati ulatuslike kaotuste all I maailmasõjast ja Hitler lubas sakslastele suur tulevikku, kuid selleks oli vaja tühistada Saksamaad „ahistavad” lepingud ja tahtis muuta Saksamaa taas üheks juhtivaks riigiks Euroopas.1930.a toimunud ülemaailmses majanduskriisis süüdistasid kommunistid demokraatia nõrkust, samal ajal kasutas võimalust ka Hitler ja lubas rahavale kõikide probleemide lahendamist. 1933.a määrati Hitler kantslerik ja algasid mitmed ümberkorraldused.
Nürnbergi protsessi ülesandeks oli seadusandlikus korras natslike sõjakurjategijate karistamine, kes hävitasid miljoneid süütuid inimesi. Teisisõnu Nürnbergis taotleti õiglust. Kuid seda ilusat tõde varjutab üks tume vari - miks pidi natsikurjategijate üle kohut mõistma ja karistama Stalin, kes ise oli samasugune kurjategija ja hävitanud kordi rohkem inimesi veel ammu enne Hitleri võimuletulekut, nii et Hitler võinuks teda vaid kadestada. Kummaline on ka see, et Stalin karistas hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule aidanud, materiaalselt abistanud ja kuritegudele tõuganud. Ja mis veelgi jahmatama panevam fakt - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver Soome... Nürnbergi kohus süüdistas Reichi juhtkonda Nõukogude Liidu vastu vallutussõja alustamises. Kui sõjakuriteod olid karistatavad juba Esimese maailmasõja ajal, siis paljud juristid on hiljem väitnud, et
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane).
tegutsesid MRP järgi. Hitleri pikaajaline soov sakslaste eluruumi laiendada oli täitumas. Ka NSVL okupeerimised täitsid Stalini eesmärki. Paraku hakkasid rolli mängima kahe suurriigi juhtide karakterid. Üldiselt võib Hitlerit ja Stalinit üsna sarnasteks pidada, kui arvestada nende minevikku: mõlemad on olnud vangis ning osalenud sõjas. Käsitlemata ei saaks jätta ka riigijuhtimist, mida iseloomustas türannilik valitsemisviis. Pärast Lääne-Euroopa okupeerimist tahtis Hitler asuda täitma Mein Kampfis sõnastatud peaeesmärki: teha lõpp bolsevismile. Lisaks vajas Saksamaa Nõukogude Liidu naftaväljasid ja Ukraina viljaaita oma riigi sõjamasina ning rahva üleval pidamiseks. Hitler arvas, et ta ongi ilmeksimatu ning soovis tohutu territooriumiga Nõukogude Liidu vallutada samasuguse välksõjaga nagu kõiki teisi väikseid Lääne-Euroopa riike. Selline illusioon viiski lõpuks
Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhiks ajaloos. Hitler arvas, et ajalugu on alati tehtud ,,sõna maagilise jõuga".
sakslastest austasid ja teostasid tema reforme. Kuna tegu oli karmikäelise ja mõjuka diktaatoriga, siis kedagi ei jätnud ta külmaks- kas teda vihati või respekteeriti. Minu seisukohast on tegu patriootliku poliitikuga, kes tegi kõik endast oleneva enda rahva heaolu nimel. Ta saavutas edu ning tõi kodumaa majanduskriisistki välja, mis tabas riiki just peale Esimest maailmasõda. Leon Degrellegi on kirjutanud mahuka referaadi just nimelt teemal, kuidas Hitler oli võimeline sakslasi pankrotist välja tooma. Too mees oli ambitsioonikas ning enesekindel, millest tulenevalt suutis ta end kehtestada tol hetkel 65 miljonile sakslasele, kuid kuidas tal see siiski õnnestus? Adolf Hitleri kohta on Ian Kershaw välja andnud 245 leheküljelise raamatu pealkirjaga ,,Hitler" (1990). Selles teoses on ta arutlenud just selle üle, et kuidas sai Hitlerist mõneks ajaks kõige võimukam mees Euroopas
Tarvastu Gümnaasium Adolf Hitler Uurimustöö Autor: Eloora Rannala Juhendaja: Aive Kaldra Mustla 2009 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Adolf Hitleri kohta on väga palju materjali ja ma arvasin, et Hitlerist on huvitavam teha uurimustööd, kui mõnest teisest. Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. ,,Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas
· Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati
Aastakümneid on meile korratud, et II Maailmasõja põhjustajaks oli Adolf Hitler ja tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli
novembril 1942, Jereminko 20. novembril. Rumeenlaste vastupanu hääbus üsna pea ja venelased said kagus ja loodes kiiresti edasi liikuda. 80 km Stalingradist lääne pool, linnas nimega Kalatš, ühinesid kaks väge üheks suuremaks väegrupiks. Sellega oli Saksa 6. armee ning valdav osa 4. soomusarmeest ümbritsetud punaarmeelastest. Pauluse mõistlik tegu oleks olnud välja murda enne kui vastastest ümbritsev blokaad sulgub. Ta ei teinud seda, sest Hitler käskis 6. armeel jääda oma kohtadele ja mitte liikuda. Venelased organiseerisid uusi rünnakuid detsembri alguses, et Stalingradi jäänud Saksa vägesid lõhestada. Seda plaani ei saatnud edu ja katsed lõpetati. 12. Detsembril sai alguse von Mansteini päästeoperatsioon, mis kujunes alguses üsnagi edukaks. Siiski venelaste vasturünnakud muutusid üha võimsamateks ja nad hakkasid korraldama kallaletunge põhjas, et katkestada Mansteini ühendusteed
Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (19331945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 19341945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike
Ettekanne `'Kuulsad enesetapjad''- Friedrich Weissensteiner Enesetapp on rängim võimalus protestida ummikussejooksnud elu vastu. Sama erinevad kui on inimesed, on ka nende vabasurma motiivid. Pole raske aimata mõnede inimeste enesetapu põhjuseid. Nagu näiteks Adolf Hitler, Hermann Göring ja Erwin Rommel. Keegi neist poleks arvatavasti sooritanud enesetappu, kui Natsi-Saksamaa oleks võitnud Teise maailmasõja. Hitleril ei jäänud suures osas muud üle kui Natsi-Saksamaa oli varisemas. Tuleb välja, et tal oli elu jooksul tihti tervisega probleeme, eriti suurt rolli mängis tema kõrge vererõhk, mis ilmnes tema ärritumisel (mida juhtus tihti). Hitler ei tahtnud langeda vaenlaste kätte elusalt ning kartis
Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Baltimaade annekteerimine 24. sept
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule.
PIRITA MAJADNUSGÜMNAASIUM Karl Seemel 9c Adolf Hitler referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2010 Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20 aprill 1889 võõrastemajas GasthofA zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. Tema vanemad olid omavahel sugulased
1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
