Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt pingutust saada päriseurooplasteks läbi selle lihtsa ja "ilusa" poole püüdleva pärandiga. Funktsionalismi üldiseloomustus
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni
ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Kuid ka pärast V.A. algust ei kadunud funktsionalism täielikult, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat, Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939). Eesti funktsionalismi absoluutsesse paremikku kuulub kindlasti Siinmaa oma maja Pärnus Rüütli 1a, mis on valminud 1932, ja sama mehe projekteeritud villa Tallinnas Roosikrantsi tänaval (samuti 1932). Olev Siinmaa
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailm...
kabel Notre Dame du Haunt https://en.wikipedia.org/wiki/Palace_of_Assembly_%28Chandiga rh%29 Le Corbusier India valitsushoone http://moi3d.com/gallery/viewitem.php?id=257 Le Corbusier LC4 Chaise Longue (1928) http://www.miliashop.com/en/tables/748-lc15-table-de-conference-cassina.html Le Corbusier LC15 - Table De Conférence (1958) Funktsionalism Eestis • Eestisse jõudis funktsionalism 1920ndate lõpuks • Eriti innukalt võtsid meie arhitektid omaks “valge villa” perioodi • Kuna puudus oma linnaarhitektuuri traditsioon, võeti julgelt kõike “väljast” tulevat omaks • Levis suhtumine: moodsat vormi on vaja selleks, et väljendada oma kaasaegset eluhoiakut ning mitte samastuda “maitsetu saksluse” ega “lameda peeterburglusega” • Funktsionalistlikus stiilis kavandati palju
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end
(nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on
Optilised petted. Skulptuur- GIACOMETTI «Näitav mees» pikaks venitatud, kriipsutaolised inimfiguurid. Funktsionalism- Edenes Hollandis, Taanis, Soomes, USA Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne. Konstruktivism- Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali
Strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sümboolne interaktsionism Strukturaalne funktsionalism Uurib sotsiaalseid struktuure(perekonda, haridust, religiooni jm) ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Ühiskond on suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal osal on oma kindel ülesanne (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust. Muutused süsteemi üksikutes allosades (mis tulenevad tehnoloogia arengust, teadmiste kasvust, hälbivast käitumisest jms
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste.
enda pideva ületamise püüet. Modernismi kunsti iseloomustas kunstivoolude teke ja nende saamine kunstitegemise peamiseks kandjaks. Kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Loeng: MAASTIK Seminariks artikli põhjal vastata küsimustele: Vt Euroopa maastikukonventsiooni! 1. Mis on maastik selle artikli võtmes? (võrdle maastiku konventsioonis olevaga) Artikkel: Selle artikli võtmes räägitakse valdavalt Eesti maastiku minevikust- maastik on pärand. Maastik on territoorium, mis on erinevatel aegadel hõlmanud loodust ja inimtegevuse
metafüüsika-vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?)
ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Inernatsionaalne stiil. · Kasvas välja Bauhausist · Arhitektuuris valitsev stiil 1920-30ndatel, levis emigreerumislainega Iisraeli ja USA-sse · Tunnused: - vorm äärmuseni lihtsustatud - vorm järgib funktsiooni - ornament puudub - eelistatud materjalid: klaas, teras ja betoon - tööstuslik massproduktsioon Orgaaniline funktsionalism Orgaaniline stiil väljendub nö preeriamajades, mis arvestavad omanike erivajadusi ning loodusliku ümbruse eripära ning reljeefi. Tähtis oli hoonete sobitamine loodusega ja peab vastama oma funktsioonile. Hoonete juures on olulised ruumid, mitte fassaad, loobutud on fassaadi kaunistustest. Elumajad ebakorrapärase kujuga. Vorm on peheme ja voolujooneline. Voolud sarnanevad selle poolest, et ruumi kasutatakse võimalikult otstarbekalt.
Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Funktsionalism Tekkis 1920. aastail arhitektuuris, tööstus ja tarbekunstist tekkinud suund. Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks Bauhaus. Põhimõtteks teha toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus. Loobuti ornamentidest ja muudest kaunistustest. ,,Bauhaus" Rajas Walter Gropius 1919. aastal Saksamaal.
Essee Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta? Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim
Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel Timo Meitus XI klass Eeldused Kõik pidi põhinema kindlal süsteemil Sõjajärgsetel aastatel tundus peenutsemine liigsena. Mõeldi lihtinimestele Sõjas kannatanud riikides tundus keskkond soodne Funktsionalism Rajajateks olid: Sveitslasest arhitekt Le Corbusier Sakslasest arhitekt Walter Gropius Hollandlasest arhitekt Jacobus Oud Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus oli üks tähtsamatest keskustest. Funktsionalism Printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme välimus kajastama tema funktsiooni, tähtsamad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, mitte enam kaunistused. Levinud kogu maailmas, laialdasemalt USA-s, aga ka Saksamsaa ja Venemaa. Tänapäeval levinud peamiselt mööblina, aga ka arhitektuuris. Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe,V.Kandinsky, P.Klee. Konstruktivism Venemaal üritati luua kommunistlikku utoopiat või loodeti aidata luua paremat ühiskonda. Arhitektuur...
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem d...
ehitama järjest kõrgemaid hooneid USA linnade kõige silueti kõige silmatorkavama osa moodustavad pilvelõhkujad, mis toetuvad lihtsale ja nutikalt läbi mõeldud terasskeletile. Arhitektibüroo SOM. Sears Tower Chicagos. 1970-1974. (all) William van Alen. Chrysler Building New Yorkis. 1928-1930. (üleval) Funktsionalism Juba juugendarhitektuuris oli proovitud hooneid kujundada nende otstarbest lähtuvalt, funktsionalism teostas seda põhimõtet raudse järjekindlusega Hoone välimus ja sisemus peavad rõhutama selle funktsiooni, kõigest tarbetust tuleb loobuda põhitõde: see, mis on otstarbekohane, on ka ilus Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) Rõdud Bauhausi hoonel. Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) Farnsworth House. 1946-1951 Bauhaus Suurimad teened funktsionalismi levitamisel Euroopas on ilmselt 1919
20. ja 21. saj olulisemad kunsti mõisted ja selgitused Abstraktsionism ehk abstraktne kunst - ka nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Maali meeleolu ja kompositsioon luuakse värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism on välja kasvanud mitmetest 20. sajandi kunstivooludest. Impressionism iseloomulikud ja nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud ruumiplaneering. Rõhutatakse valgust ja selle muutumist. Maaliti igapäevastel teemadel ja sageli vabas õhus. Postimpressionism - rõhutati geomeetrilisi vorme, mida hakati suurema mõju saavutamiseks moonutama. Kasutati ebaloomulikke ja meelevaldseid värve. Kasvas välja impressionismist. Puäntillism - väikeste värvitäppide süsteemne kasutamine. Sellises stiilis maalid ei ole lähedalt vaatamiseks. Lähedalt vaadates paistavad üksnes v...
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstrak...
Arhitektuuri võrdlus Funktsionalism · Internatsionaalne stiil · Orgaaniline funktsionalism · Postmodernism · · Mis on antud vooludele iseloomulik? · Funktsionaalsus, arvestamine tarbija mugavustega. Lihtsus, suur maht ja võimalusel odavus. Ei ole kohta tunnetele, isikupäratud ehitised. · Mille poolest need voolud sarnased ja mille poolest on erinevad? Kirjeldada ja v õrrelda lähtuvalt antud ehitistest (konstruktsioon, kasutatud materjalid, jne.) Abimaterjalina konspekt ja õpik.
Edgar-Johan Kuusik 1888 - 1974 Sinu nimi Elu · Sündis 22.veebruaril Valgjärvel · Suri 3.augustil Tallinnas · Oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer · 1920. aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus. · 20ndatel joonistas ta idüllilise Tamme pargi plaanid · Ta on disaininud interjööre ja mööblit mitmetele ajaloolistele ja teistele tähtsatele hoonetele Sakala 1 disain...
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
tervikuna. Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused: - Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud? - Millised on ühiskonna `koostisosad'? - Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on? - Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida? Teoreetikuid: Comte, Durkheim, Spencer, Parsons, Merton Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist, rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid) Konfliktiteooria- teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi, mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile domineeriva inimgrupi ja ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide vahel
Fovism-sai alguse 20.sajandil Prantsusmaal. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Teematikaks on inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus on tinglik joonistus, täpne vormi ja oluline ei ole ruumikujutamine. Värvikäsitluseks on erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Fovismi tähtsaim esindaja Henri Matisse ,,Madame Matisse". Kubism- on kunstivool 20.sajandi algused. Mõjutused on tulnud Cezanne'i loomingust ja aafrika neegiplastikast (skulptuurid). Eesmärgiks on kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku. Üheks eesmärgiks on veel näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija ,,Avignoni neiud". Abstraktsionism-20.sajandil tekkinud kunstivoo...
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus Arhitektuuriliste kaunistuste vältimine, materjali värv ja faktuur oluline. Uued materjalid, konstruktsioonid ja proportsioonid.
Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kollaazitehnika, montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest( Hans Arp ,, Naise torso") Sürrealism Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale.( Salvador Dali ,,Sulanud aeg") Funktsionalism 1920ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte: hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Ülilihtsad vormid- risttahukad, silindrid, kandilised, ümarad aknad.(El Lissitzky ,,Kõnepult")
Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Konrad Mägi Konrad Vilhelm Mägi (1. november 1878 Hellenurme mõis, Tartumaa 15. august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2
....................................................... 14 11.Naivism........................................................................................................................................... 15 12.Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst.................................................................... 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)..................................................................
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv
tuleks erilist tähelepanu pöörata kujundi(te) äärejoonele, sest seda märkab vaataja esmalt 9. Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) Kasutusmugavus 10. Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135-136) Bauhausi rajaja aastal 1919. Mõjutas internatsionaalset stiili: seinad olid pms klaastist. Juugendstiili:geomeetrilised vormid, loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. 11. Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Asjade kuju/ehitus peab olema kooskõlas selle funktsionalismiga. Bauhaus oli funktsionalistlik hoone ja seal õpetati/tegeleti sellega. 12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13
Funktsionalism - Under the influence of Darwin, the school of functionalism stressed the role of conciousness and behavoior in adapting to the enviroment. Pragmatism tõe kriteerium on tegevuse/idee kasulikkus. Inimene ise saab enda elu/iseloomu/tuju muuta, vaba tahe, kuidas soovib käituda. Igasugused uskumused on kasulikud ja väärt, kui need on efektiivsed William James - oli pragmaatik kes... uskumine vabasse tahtesse teadvuse voog / stream of consciousness - teadvust ei saa elementideks jagada vaid on pidevalt muutuv ja personaalne - peegeldab indiviidi kogemusi, eesmärk on tagada kohanemine keskkonnaga. Teadvus on personaalne, ei saa jaotada, pidevalt muutuv, valiv, kohaneb keskkonnaga Rakenduspsy kujunemine. Uurimistehnikate laiendamine (kasuliku teabe leidmine inimese kohta). Learnes patterns of behaviour are habits. Habit makes society possible. Act in ways that are compatible wi...
9) Mis on ergonoomika? (vt. slaidiprogrammi) a) Ergonoomika uurib inimese psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele sobilik esemeline keskkond 10) Kes oli Walter Gropius? Milliste kunstiliikide arengut on ta enim mõjutanud ja kuidas? (lk 90-91, 135- 136)) a) Walter Gropius oli saksa arhitekt ja kunstikooli „Bauhaus“ rajaja b) Arendas funktsionalismi ja konstruktivismi ka internatsionaalset stiili 11) Mis on funktsionalism? Kuidas on funktsionalism seotud „Bauhausiga“? Milliseid põhimõtteid järgiti „Bauhausis“? (lk 91) a) Funktsionalism on midagi mis hästi funktsioneerib ning on ilus b) „Bauhaus“ oli Saksamaal uute ideede eestvedajaks, seal järgiti, et tarbeesemeid ja hooneid kavandati tööstuslikuks tootmiseks; igasugused kaunistused olid üleliigsed; puhtad ja selged geomeetrilised vormid; arvestati materjali maksimaalset olemust 12) Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis
valgustatud · Värvid on tuhmid · Inspiratsioon unenägudest ja kirjandusest · Rõhutati unenäolist ja üleloomulikku maailma Carlo Carra Sürrealism · 20.sajandi kunsti-ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, ebareaalsus unenäod, hallutsinatsioonid jms · Mõjutused alateadvusest, nägemustest, unenägudest jne · Fantaasia-ja värvirohkus · Ei tunnistata piire Joan Miro Funktsionalism 1920.aastad · Arhitektuurist, tööstus-ja tarbekunstist tekkinud suund · Rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier,saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. · Ehitise või eseme kujundus peab eelkõige täitma oma otstarvet ehk funktsiooni(sellest funktsiooni tuleb ka suuna nimi) · Tähtsad tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Pall...
20nda sajandi arhitektuur Arhitektuuris kehtisid uued põhimõtted, ehitusviisid ja materjalid. Kasutusele tulid metall konstruktsioonid, klaas, betoon. Juba 19. sajandi keskel valmisid esimesed uudsed ehitised. 1851. valmis Londonis kristall palee. Ehitati kõigest kuue kuuga. Eiffeli torn Pariisis, valmis 1889 Pariisi maailmanäituse jaoks. 19. sajandi lõpul püstitati ka USAs esimesed pilvelõhkujad, teraskonstruktsioon. Ehitamisel lähtuti funktsioonist, sellest tulebki funktsionalism. Kõik mis on otstarbekohane on ka ilus. Funktsionalism tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasapindadega. 1919 valmis Saksamaal kunstikool Bauhaus, oli moodsa kunsti kool. Sellest kujunes tähtis kunstikeskus, kus püüti arhitektuuri juhtimisel ühendada erinevad kunstiharud ühtseks tervikuks. Oli olemas ka mittefunktsionalistlik suund Frank Lloyd Wright (1867 - 1959) Lapsepõlves mängis koguaeg klotsidega ja arvati, et tast saabki arhitekt
Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud
26. Sümbolism (19. saj kahel lõpukümnendil sai eriti palju pooldajaid) XX sajandi kunstivoolud: 27. Fovism (20. saj algus Prantsusmaa) 28. Ekspressionism (20. saj algus Saksamaa) 29. Kubism (alates aastast 1907) 30. Futurism(20. saj kahekümnendad) 31. Abstraktne kunst (Nonfiguurne(esemetu kunst)) I Ekspressiivne suund II Konstruktiivne/Geomeetriline suund III Tegevusmaal IV Op-kunst 32. Nõukogude kunst 33. Dadaism? 34. Sürrealism Kaasaegne arhitektuur: 35. Funktsionalism 36. Konstruktivism 37. Orgaaniline/Empiiriline funktsionalism 38. Internatsionaalne stiil 39. Postmodernism arhitektuuris 40. Kõrgtehnoloogiline(Hi-Tech) suund
- mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad kunstnikud olid optimistid ja arvasid, et nende looming suudab muuta elukeskkonda nõnda, et uut moodi ja parem elu saab võimalikuks. 10. Millise asutuse rajas 1919a. W. Gropius? Millega see tegeles? - rajas Saksamaa kunstikooli ,,Bauhaus" - see püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikkus kaost ning näidata teed progressile. 11. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? - funktsionalism põhimõte, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest ( funktsioonidest ) 12. Millele Henri Rousseau vilistab? - klassikaliste perspektiivi reeglitele. 13. Mida armastas ta lapsena? - muusikat ja joonistamist 14. Mida ta kopeeris entsüklopeediast? - taimede pilte 15. Kes ostab mõned tema maalid? - Pablo Picasso Kubism - 1907a. Prantsusmaal - algatajaks oli Pablo Picasso
subjektivismi (OHT!) · Mis on fuktsionalistliku paradigma sisu? Sotsioloogia makrotasandi paradigma, mille kohaselt ühiskond on süsteem, mis koosneb allsüsteemidest, millel igaühel on oma funktsioon, mida täites nad kindlustavad süsteemi (ühiskonna) toimimise ja säilumise. Ühiskonna aluseks on sotsiaalne kord ja kokkulepe (konsensus). Tuntuimad esindajad: T.Parsons, R. Merton. · Võrdle ja vastanda omavahel sotsioloogia kaht klassikalist teooriat - funktsionalism ja konfliktiteooria. Funktsionalism: · Sotsiaalsed süsteemid on vastastikku seotud, toetavad üksteist · Nad mobiliseerivad oma liikmeid ja kontrollivad neid, vajadusel ka erakorraliste meetmetega · Eksistentsiks vajavad süsteemid ühtset keelt ja suhtluspõhimõtteid Funktsionalism käsitleb ühiskonda kui üksikindiviididest kõrgemal olevat sotsiaalset süsteemi. Inimesed sünnivad, surevad, kuid ühiskond (süsteem) jätkab.
Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
mõista, kuidas oleks võimalik muuta paremaks oma ja teiste spordi maailma. Muutused võivad aset leida: · Spordialade struktuuris ja eesmärkides 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria funktsionalism · Sportlaste, treenerite ja sponsorite orientatsioonides ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse · Organisatsioonides, mis toetavad ja kontrollivad sporti sporti) 6. Sotsialiseerimine spordis (ava peamised mõisted sotsialiseerimine, sotsialiseerimise
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
AJATELG 1894 IMPRESSIONISM · Eduard Manet · Claude Monet 19.saj keskpaik HISTORITSISM · Samuel Morse 19.saj II pool NEOIMPRESSIONISM · Georges Seurat · Paul Signac · Konrad Mägi 19.saj lõpp POSTIMPRESSIONISM · Vincent van Gogh · Paul Gauguin 19.saj algus&lõpp JUUGENDSTIIL&SÜMBOLISM · Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Pehme Mööbel Referaat 403 SKA Juhendaja: Katri Randma 2014 Sissejuhatus Referaadis kirjutan pehmest mööblist ning selle stiilidest. Kirjeldan klassikalist ning kaasaegset stiili. Lisan juurde ka värvi mõjud inimestele. Erinevatel värvidel on erinevad mõjud, mis võivad aidata lõõgastuda või hoopis olla mõnele liiga ärritavad. Samuti on oluline mis on pehme mööbli sees. Kindlasti peab valima porolooni vastavalt mööbli eesmärgile. Lisaks toon polsterdamise näite, kuidas seda teha. Pehme mööbel kodus Elutuba ilma pehme mööblita on raske ette kujutada. Poodides on suur valik eri mudeleid ja värvitoone diivaneid, toole, tugitoole, diivanvoodeid. Kuidas selle mitmekesise pehme mööbli valiku hulgast leida just see, mis tõesti meeldib, mis teenib sind kaua j...
Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W. James) – milline on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Psühhoanalüütiline suund (nt S. Freud) – tekkeajaks oli 20. sajandi algus. Eriti ulatuslik oli huvi pärast Esimest maailmasõda. Psühhoanalüüs oli algul esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
Inimesi püüti jahmatada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Nt. Kurt Schwitters, Marcel Duchamp (pilt) Sürrealism 1924.a. Ebareaalsuse kasutamine. Kasutati automaatset joonistamist. Iideid saadi laste, vaimuhaigete, primitiivsete rahvaste joonistustest. Veristlik sürrealism- tõepärased kujundid ebareaalsuse seoses. Nt. J.Miro,R. Magritte, M. Ernst, Salvador Dali (pilt) Funktsionalism 1920.a. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane Hoone vorm kujuneb tema otstarbest, hoone peab olema lihtne, geomeetriline ja odav toota. Nt. W. Gropius (pilt), Le Corbusier.
) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13. Kes oli le Corbusier ja milline oli tema roll modernistlikus linnaehituskunstis? Veel üldistatud küsimuste näiteid: 14. Võrdle kahte erinevat etteantud aeda. Mis ajastutega on tegemist? Milliseid sarnaseid kujundusvõtteid ja elemente on siin kasutatud? Millised on erinevused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
