20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end
Konstruktivism · 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid, tehnoloogiad, uudsed vormid. · Juba juugendstiili hilisemal perioodil kadus stiilile omane rikkalik dekoor ja tugevnes ratsionaalne alge. · Toimus üleminek masintootmisele, kus orienteeruti keskklassi vajadustele. · Uue vormi otsingul kujunes välja 2 erinevat suunda konstruktivism ja funktsionalism. · Mõisted "konstruktivism" ja "funktsionalism" pärinesid 19.sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele.
(L. MoholyNagy. Bauhausi rõdud.) INTERNATSIONALISEERUMI NE Edaspidi asendusid valge Video!! krohviga kaetud seinad klaasiga. Seinad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone teraskarkassile. Taolised ehitised levisid ka LääneEuroopas ja teisteski maailmajagudes. Stiili on võimalik tõlgendada moderniseerimise ja progressi sümbolina. (Le Corbusier. ÜRO peakorter. N.Y. WALTER GROPIUS (1883 1969) Oli Saksa arhitekt ja Bauhausi looja Sai arhitektuuri õppejõuks Harvardi ülikoolis. (W.Gropius) Kavandas mitu hoonet oma ülikoolile, Bostoni keskuse ja PanAmi hoone New Yorgis. (W.Gropius. PanAmi hoone. N.Y.) LUDWIG MIES VAN DER ROHE (18861969) Bauhausi viimane direktor Arhitektuuris valitseb range geomeetriline reeglipära "Less is more" võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. LUDWIG MIES VAN DER ROHE
puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier Le Corbusier Ozenfant Villa Savoye Modulor Kitarr ja pudelid Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. Malevits Malevits Malevits Puuraidur Suprematism. Must ruut Supremus nr. 58 Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur
Kõik kommentaarid