riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. 6. Oluline on keskkonnaprobleemide lahendamine tasakaalustatud arengu võtmes (mahepõllumajandus, loodushoidlik eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamine). Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused - võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd; Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust - nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks - suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kattesaadav; 5 Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis.
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6
kulutusi. Sellest tingitud inflatsiooni tõus järgneb ju alles pärast uusi valimisi. Eeltoodust võib teha järelduse, et demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. Majanduse ning kogu ühiskonna areng toimub kolme nähtuse koosmõjus – enamusdemokraatia, turumajandus ja tänapäevased massikommunikatsiooni võimalused. Turumajanduses on rumalale inimesele suunatud reklaam kõige efektiivsem. Nii saab käivet kõige rohkem suurendada. Poliitikas toimub kahjuks täpselt sama asi. Ka poliitikud suunavad sõnumi keskmisest rumalamale inimesele. Seetõttu pole parlamendil ega valitsusel tihti võimalik teha õigeid otsuseid. Tuleb teha
universaal küsimust: Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem. Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul. Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand puudub või on piiratud. Selle tagajärjeks on mitmesuguste kaupade krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse.
Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6
· Harta on mõeldud täiendama 1966. aasta rahvusvahelisi pakte. Üldiseloomustus · Sisaldab ainsana nii kodaniku-ja poliitilisi kui ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi. Selle poolest erineb harta muudest regionaalsetest inimõiguslepetest. · Süsteemiga tulevad sisse solidaarsusõigused, nt klassikaline on õigus ühiskonna inimpärandile. Mõningaid rahvasteõigusi on käsitletud ka varem: õigus enesemääramisele. Samuti on rahval õigus enda äranägemise järgi kasutada loodusvarasid, ühtegi rahvast ei tohi hävitada. · Solidaarsusõigustena on nimetatud veel: õigus majanduslikele, sotsiaalsetele, ja kultuurilisele arengule; õigus inimkonna ühispärandile; õigus rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; õigus rahuldavale keskkonnale. Ei ole defineeritud, kes on see rahvas, kellele need õigused kuuluvad. Kui peaks tekkima
teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint"
neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis. Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip Eesti Keskerakond- tsentrism, sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism, liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee /Sven Mikser A. Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini,
garanteeritud elamismiinimumi tagamine. Suurte perekondade abistamine. Leidub PS §28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile nt toitjakaotuse korral. Samuti ka täpsustatakse eriseadustes ravikindlustus, sotsiaalabiseadused. Ohtu ei tohi sattuda isiku füüsiline eksistents. Siia alla kuulub ka turvalisuse kaitse kuritegevus, haigused. 3. Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine kõigile tuleb kindlustada võrdsed võimalused nt haridus, kultuurile jne. Nt riik peab üleval raamatukogusid, muuseume. 12 4. Keskkonnakaitse riik peab tagama isikutele täisväärtusliku elukeskkonna e nn ökoloogiline eksistentsi miinimum, see sisaldab keskkonnakaitse korraldamist ning loodusvarade kasutamise reguleerimist. 5. Riigi ja majanduse teatud põimumine nii riigi poolne a. subventsioon (toetused) b
· Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad
Keskendume kohaliku majanduselu arengu võimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 4.Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidu soodus tuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele. 5.Peame vajalikuks tagada kaasaegsete side- ja postiteenuste kättesaadavus kogu riigi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad. Posti teenuste tariifid peavad olema ühtsed ja teenused võrdselt kättesaadavad kõikidele inimestele. MAJANDUSPOLIITIKA KESKERAKONNA MAJANDUSPOLIITIKA ÜLDEESMÄRGID 1.Võtame vastu ja rakendame ellu uue konkurentsiseaduse, tagades vaba ja ausa konkurentsi
Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus
Põhiõiguste harta Ultra vires- beyond the power; Tšehhi ja Slovaki pensionicase Ülimuslikkus EL-i kohta ei sobi, esimuslikkus parem. 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a. Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse b. Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c. Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a. 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b. Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c
pidevalt muutus sai uueks ühendavaks teguriks keel. Masside mobiliseerimine 19.saj: Regiooniga ühendati keel, algupära, etnilisus, kultuur ja ühiskondlike reformide programm. Konstrueeriti ühine rahvuslik minevik, keel ja ,,rahvususk" (ideoloogia) koos oma sümbolitega (lipud, hümnid jne). Ühise mineviku konstrueerimine on rahvuste kujunemisel äärmiselt oluline. 19saj sümbolid muutuvad äärmiselt oluliseks, igal rahval peab olema seda rahvast, riiki sümboliseeriv lipp, nt Prantsusmaa trikoloor. Keel ja etnos on ühendanud rahvusriike alles 19.saj alates. Vaidlus: kas rahvused ühendati ülevalt allapoole (eliidi manipulatsioon) või oli alamatel klassidel iseseisev roll. Natsionalismi sisestas kõige tugevamalt tõusev keskklass. Natsionalismi ja jõupoliitika ühendamine imperialismi ajastul (alates 1870) : Üksikisik ohverdab ennast (sõjas) rahvusliku suuruse nimel. 1870test alates
reeglite kogum, mis võetakse ühiskonnaliikmete poolt justkui vaikimisi omaks, justkui baasreeglid, mida inimene oma sisetundest tulenevalt järgib. Kindlasti pole õige, et meil olemas üks kindel õiguse definitsioon. Kui rangelt positivismist lähtuda, siis riigieelselt ja järgselt ei saaksi õigust olla. Riik on üks institutsioon ühiskonna sees, lisaks temale veel haridus, majandus. Ta omapärane, sest ta seotud kõigi teiste ühiskonnas olevate institutsioonidega ja muude värkidega. Ilmselt on üheks institutsiooniks ka õigus. Peab ka küsima, kelle tahe on õigus. Positivismis on õigus riigi tahe. Õigus võib olla väga mitmesuguste gruppide tahe. 4. Sotsiaalsed normid. Õigusnormid sotsiaalsete normidena. Õigusnormide erijooned teiste sotsiaalsete normidega võrreldes.5
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
diktatuurid eraldi autokraatiaks ja totalitarismiks e autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks. Autokraatia e isevalitsus Võimukasutaja tegutseb kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid reziime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud "vaikiv ajastu". Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan, Kõrgõstan, Kasahstan, Tadzikistan. Totalitarism Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat,
Ühishüve. Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve Tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus, mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Õigusriik ja Võimude lahusus. Õigusriik ühiskond, kuis võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Valitseb seaduste autoriteet. Võimuriik Kord kehtestatakse läbi distsipliini ja vägivalla. Surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus) 2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia
taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism + maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged + tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist - riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine - inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks) Eelkõige Skandinaavias Liberalism maksud suhteliselt madalad ja palgad kõrged tähtsustatakse karjääri, läbilöögivõimet ja rahakogumist riigi esmaülesandeks on suure tööhõive tagamine inimese jõukus määrab sotsiaalhüvede saamise/kvaliteedi. Inimene peab ise oma heaolu tagama Eelkõige USA, Jaapan (ka Eesti) Konservatism riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele
sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
