Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Determinism" - 146 õppematerjali

determinism – Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism – kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik.
thumbnail
2
doc

Indeterminism ja nõrk determinism

2) Kui tahtevabadust poleks, siis ei saaks meil olla ka mingit moraali (südametunnistust, kohusetunnet, vastutustunnet). Kui kedagi kiidetakse või laidetakse, siis eeldatakse, et inimesel oli võimalus käituda ka teisiti, aga ta tegi ise just niisuguse valiku. 3) Inimene ei oleks saanud pattu langeda, kui tal ei oleks olnud tahtevabadust ­ järelikult on tahtevabadust Jumala poolt loodud. Jäik determinism Indeterminism 1) Determinism kitsas tähenduses on 1) Determinism kitsamas tähenduses on õige, konkreetsele tingimusele järgneb vale, konkreetne sündmus 2) Iga sündmus on teahtud tingimustega 2) Osa sündmusi on teatud tingimustega üheselt määratud üheselt määratud, osa aga mitte,...

Sissejuhatus filosoofiasse
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vabadus - kas illusioon?

See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./...

Filosoofia
134 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kas vabadus on illusioon?

Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada...

Filosoofia
154 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid

Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism ­ seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44. Indeterminism ­ seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud. 45...

Filosoofia
176 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Filosoofia üldiselt

Väite ümber lükkamine. 100.mida väidab pragmatismi teooria? V: et tõesed on need uskumused, mis töötavad, saab sihipäraselt tegutseda ja mis end õigustavad. 101.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? V: tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. 102.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? V: kui eelnevalt kokkulepet rikutakse tõe rääkimise nimel. 103.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? V: igal sündmusel on oma põhjus, 104.Mida tähendab see kitsamas tähenduses? V: iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 105.Mida ütleb jäik determinism? V: tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusoorne. 106.mida väidab indeterminism? V: tahtevabadus on võimalik 107.Mida väidab nõrk determinism? V: et determinism ei välista vabadust ­ sundluse puudumine. 108.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle?...

Filosoofia
82 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS

Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline. Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998) Seisukohad Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism 1. Determinism on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab tõene 2. Tahtevabadus on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab võimatu 3...

Majandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

31 filosoofia kordamisküsimust

Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12...

Filosoofia
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Psühholoogia ajaloo eksami küsimuste vastused

· Maadeavastused · Keskklassi vaenaseks oli kirik. · Vabanemine tsentralismist, keskusest. · Katoliiklus vs. protsestantism(inimesel antakse suurem võim ise otsustada asjade üle). 21) Milles seiseneb determinism ja empirism? Determinism sündmusd tingitud eelnevate asjaolude, põhjustega. Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1...

Psühholoogia
173 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine"

Selline jaotamine olevat teaduse ainuvõimalik eesmärk, st et korra saavutamiseks klassifitseerida kõiki asju niipalju kui võimalik. "Igal pühal asjal on oma koht" - õigupoolest see koht teebki asja pühaks, kuna oma kohal olev püha asi tähendab korda. Maagia ja teaduse erinevus seisneb selles, et ühe meelest kehtib determinism kogu maailmas, teise jaoks ainult maailma teatud tasanditel. Maagia olevat eeldeterministlik determinismi aimamine. Teaduslik seletus on alati 'korra' avastamine. Simpson väidab, et korra nõue on kunsti ja teaduse ühine vajadus. Maagia ei ole teaduse algeline vorm, sest sel juhul peaks olema võimalik maagia paigutada konkreetsele etapile või ajahetkele. Maagia on pigem hästi liigendatud süsteem, teaduslikust süsteemist sõltumatu....

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda siis on suured võimalused eneseteostuseks.Nõrk determinism - ei soovi püsida jäigas vastuolus: kas vabadus või determinism. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Sundus on see, kui oleme sunnitud tegema midagi, mida me ie taha või saa teha. Selleks võib olla ka loodusseadus. Ei usu, et metafüüsika või teadus suudab seletada, mismeie tahtmisi determineerib. Jäik d väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus, me ei saa valida oma tahtmisi, needon ettemääratud, pole ka vabadust. Interminism-maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust. Juhus ja valik võimalikud, inimesel on tahtevabadus...

Filosoofia
1061 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tähtsamad mõisted

41. Verifitseerimine- Väite tõele vastavuse kinnitamine. Falsifitseerimine- väite kummutamine. 42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad. 43. Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele. 44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida. 45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne. 48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51...

Filosoofia
103 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia mõisted

Mida väidab pragmatismi tõeteooria? Tõesed on need väited, mis töötavad; mille põhjal saab sihikindlalt tegutseda. 43. Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele ("lumi on valge"). 44. Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism?...

Filosoofia
82 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Lühikonspekt - inimese areng ja sotsiaalne keskkond

Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem ­ kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism ­ olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism ­ inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 ­ 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne....

Sotsioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühikonspekt - kultuur ja ühiskond

Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward ­ kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ­ ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal....

Sotsioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid filosoofiast

realism ­ tõde teaduses on vastavuses teaduse väidete ( teooriate) ja tegelikkuse vahel, siis kirjeldaks teadus maailma, nii nagu ta on. 37. instrumentalism ­ teadusteooriates leiduvad objektid on funktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism ­ Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism ­ kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism ­ paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt....

Filosoofia
204 allalaadimist
thumbnail
4
doc

René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva). Suurteoses ,,Geomeetria" arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale.Kõige tuntum teos ,,Metafüüsilised meditatsioonid".Oli kirjavahetuses tuntud kuninglike isikutega, sh Rootsi kuninganna KristiinagaElu Rootsis oli saatuse absurdne nali ­ magamist ja soojust armastanud õpetlane pidi hommikuti kell viis tõusma (et kuningannale filosoofiat õpetada) ning taluma põhjamaa pakast.Suri kopsupõletikku paar kuud pärast Rootsi saabumist.Inimesena mõõdukas.Religioo...

Filosoofia
110 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Filosoofia mõisted

43.Mida väidab tõe korrespondentsiteooria? Tõe korrespondentsiteooria- tõde seisneb väite vastavuses faktidele ehk tegelikkusele. N-lumi on valge. 44.Kuidas saab rääkida tõtt, osutudes samal ajal ebaausaks? Kui ma räägin mõnele inimesele teise inimese saladuse välja, siis ma räägin nendele tõtt, aga samas olen ebaaus selle suhtes, kes mulle saladuse avaldas. 45.Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Igal sündmusel oma põhjus 46.Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 47.Mida ütleb jäik determinism? Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. 48.Mida väidab indeterminism? Indeterminism pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism?...

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Filosoofia kordamisküsimused

Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism .Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütleb, et determinism ei välista vabadust.J.S.Mill,D.Hume,Voltaire,B.Russell 10.Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus? Meie kasvatus,keskkond,pärilikkus,haridus,reklaam. 11.Kas ja miks on laste kasvatamine võimalik? Eeldab, et saame lapsi kasvatada ja mõjutada...

Filosoofia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun