kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr)
kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid
Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi Roomas 2. sajandil eKr. (Aava 2003: 21) Vabariigi viimastel aastakümnetel elab Rooma kõnekunst üle oma kõrgperioodi, mil sõnakunstist sai poliitilise võitluse vahend. Keisririigi aegu mandub kõnekunst ilutsevate ülistuskõnede pidamiseks. On iseloomulik, et silmapaistvad Rooma oraatorid olid ühtlasi ka poliitikategelased. Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. (ibid) Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. (Panov 1995) Rooma traditsioonis retoorika on heaks kiidetud ja süstematiseeritud kui sõnaline teadus inimesest ja tema suhtest ühiskonnaga, see muutub mingi riigi ideoloogiaks ja hõlmab
Võib vaieldamatult väita, et Cicero panus retoorika arengusse on määratult suur, oli ta ju ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks. Temalt pärinevad väljendid: homo novus tõusik; curriculum vitae elulugu; cui bono kellele kasulik; ratsionaalne; opositsioon; fantaasia. Ilma Cicerota poleks tänapäeval ka ettekujutust hellenismiperioodi eri koolkondade õpetustest, sest just Cicero koostas nendest üksikasjalised ümberjutustused. Ta koostas ka ladina keelse filosoofia-alase terminoloogia.
LEIBNIZ Leibniz sündis Leipzigis 1. juulil 1646, (kolm ja pool aastat hiljem kui Newton). Leibnizi isa oli moraalifilosoofia professor ja põlvnes perekonnast, kes juba kolme generatsiooni kestel oli Saksamaale truu olnud. Noore Leibnizi lapsepõlveaastad möödusid intellektuaalsete ja poliitiliste vestluste õhkkonnas. Ta oli alles kuue aastane, kui suri tema 71-aastane isa. Samast ajast on juba teada tema huvi ajaloo vastu. Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute paku...
prantusmaad. Kõikjal tegeleb vanade tekstide uurimisega. Taasavastas Cicero kirju ja kõnesid raamatukogus. Ta oli hinnatud ja armastatud. Teda kutsuti külla, hoolitseti tema eest. Kirjutas ka eepose ladina keeles ,,Aafrika". Selle eest ta pärjati ka Poeta lauratus'eks. Pakkus välja ka idee, et itaalia võiks olla ühtne riik. Kirjutas kirju Vergillusele ja erinevatele antiikautoritele.Ise ta hindas Vergilliust ja Cicerot. Kirjad koondas ,,Läkitus"-e. Kirjutas ka kuulsatest meestest. Kirjutab teose maailma põlgusest: dialoog Augustiinuse (kristlik asteetlik) ja Petrarca vahel(maine on oluline). Raamat lõppeb sedasi et Petrarca nõustub Augustiinusega: Et tal olid ikkagi maised tunded Laura vastu. Tähtusus · Andis sonettile kuju · Loobus allegoorilisest kujutluse viist, pigem metafoorid
Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse, ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka stoikute, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usun- dilisi jooni, erandiks oli üksnes epikureism. Platoni filosoofia teisenes
nagu nad päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Pärnu ja Viljandi. Venemaalt toodi Euroopasse karusnahku, mett, vaha ning Venemaale eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola. 19. Haridus ja teadus kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke. Tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks käsitööliste ja
näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
1) Julius Julius, a, um: lex Julia Juliuse seadus 2) Aelius Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n) Ius, iuris n. ius Alianum Aliuse õigus Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene). Nom. Marcus Tullius Cicero Marcus, i m. II subst. Tullius, ii m. II subst. Cicero, onis m. III subst. Gen. Marci Tullii Ciceronis Markus Tullius Cicero Dat. Marco Tullio Ciceroni M. T. Cicero-le Acc. Marcum Tullium Ciceronem M. T. Cicerot Abl. Marco Tullio Cicerone M. T. Cicero Voc. Marce Tulli Cicero M. T. Cicero Omadussõnade võrdlusastmed ehk kompareerimine Comparativus: -or (m, f), ius (n) Superlativus: -issimus (m), -issima (f), -issimum (n) Nt culpa levis culpa levior; culpa levissima Eritüvelised võrdlusastmed: Positivus comparativus superlativus Bonus, a, um hea melhior, ius parem optikus, a, um parim
abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel määral. Teistest paremini oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideedest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelise allikast. Toom- ja linnakoolid-linnaelanike pidev kasv tekitas vajaduse koolide järel ja linnas. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid e toomkoolid, kus õpetus oli küll
(Autodafee) · Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus 1. Koolide rajamine a. Kultuuri allakäik varakeskajal: · Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. b. Kloostrikoolid: · Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid:
ajalooga. Mõistega tähistati inimesi ja asju, mis tegelesid eeskätt inimese uurimisega. Ideaal: Väga universaalne inimene. DaVinci. Pidi olema pädev kunstis ja teadusalal. DaVinci oli leiutaja, kunstnik, uurija, arhitekt, jne. Oluliseks muutus ka allikate juurde tagasi pöördumine. Oluliseks muutus algupärandite lugemine. Oluliseks sai tekstide lugemine, nagu nad olid kunagi kirja pandud. Eeskätt kasutati Cicerot allikana ja Cicero ladina keelt kuulutati ainuõigseks. Keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma halvustavalt ja hakati nim. köögi ladina keeleks. Rahvuskeeli hakati kasutama ladina keele asemel. Cicero keele väärtustamine andis laksu elava ja kasutatavale keelele. 15. saj. hakati Inglismaal koostama dokumente inglise keeles. Infovahetus Euroopas kiirenes ja selle kiirenemisele aitas kaasa trükikunsti leiutamine.
tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas 1 "Halb" riigi huvi Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
Erasmuse valitsejaideaal: valitseja peab mõistma, et valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See ei ole mitte üksnes au, vaid ka raske koorem kanda, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Valitsemise juures nõunike valides tuleb eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid (inimesed, kes räägivad valitsejatele seda, mida nood kuulda tahavad). Lahenduseks, kuidas meelitajaid eemal hoida, pidi valitseja ennast harima Erasmus soovitas lugeda Cicerot, Plutarchost ja Platonit, et aru saada, mis on hea nõu ja mis on halb nõu. Valitseja valitsemise ülimaks eesmärgiks peaks olema rahu ja stabiilsus. Maksud tuleks hoida madalal ning ise peaks elama kokkuhoidlikult. Hea valitsus on see, kui on hea valitseja, kes annab häid seadusi ning riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse ja täidab vaid miinimumfunktsioone (õiguse mõistmine ja rahu tagamine).
käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest. Tema tuntuim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“. Seda täiendas ta oma elu vältel, sest ta oli ambitsioonikas perfektsionist kuulsuse suhtes. Ta tahtis, et teda veel
Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon ei ole mitte kingitus, vaid võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See on raske koorem, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (inimesed , kes räägivad valitsejatele seda, mid anood kuulda tahavad). Valitseja ise pidi olema haritud Erasmus soovitas lugeda Cicerot ja Platonit, kuna mida haritum valitseja oli , seda vähem sõltus ta oma nõuandjatest. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Kuigi absoluutne võim valikul , peaks valitsema siiski seaduste abil. Niccolo Machiavelli ,,Valitseja" Noorelt oli tihedalt seotud Firenze vabariigi poliitikaga, pärit mõjukast perekonnast. Enne teda valitses Medicide perekond. 1498-1512 Firenze vabariiklik valitsus. 1512 jälle Medicid ning pagendati Machiavelli
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte. Haridus ja teadus Koolide rajamine Kultuuri allakäik varakeskajal: Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Preisi kuningas Friedrich II (1712-1786): “Monarhistlik valitsus on kõigist Suuremeelsus valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda Anda rohkem kui õiglus nõuab! administreeritakse.” Euroopa poliitiline kriis al. 1494 Itaalia sõjad 1494-1559. Itaalia pärilusprobleemid, kaasati Euroopa suurjõud Lahendus: enda harimine (lugeda Cicerot, Platonit jt) Prantsusmaa ja Habsburgid, kes läksid ka omavahel konflikti. Sekkusid Inglismaa Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte ja Türgi tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Paavstlik dekadents: sõjardpaavstid Alexander VI (1492-1503) ja Julius II Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe
Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632
päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske. Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Rooma maalikunsti on vähe säilinud. Peamiselt on neid Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji linnas ja mõnes kohas veel
Säilitas käsikirju (nt Petersoni luuletused, mida ei avaldatud). Koostas eesti kirjanduse bibliograafia. Avaldas eesti ilmaliku luule antoloogia. Püüdis arendada rahva haridust, avada rahvakooli (kuid edutult). Avaldas koolikirjandust. Püstitas eesti k arenguplaani: kõik rahvaga kokkupuutujad peavad eesti k oskama. Tegi ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti k õpetama. Keelelised harrastused: uurimissõidud, kirjavahetus Masinguga, tõlkis Cicerot. Kirjanduskriitika: „Beiträges” ilmus 30+ saksakeelse kriitilise arvustust, 2 eestikeelset. Väärtuslikem on Masingu analüüs tolleaegse kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele. Seetõttu ei saanud kuningas adekvaatset tagasisidet, jäi nö kapslisse. (Nt Stalin lasi hukata kõik, kes teda Hitleri eest hoiatasid; järele jäid need, kes teda kiitsid.) Carneades: valitseja peab oskama ratsutada, sest hobune viskab oskamatu ratsutaja maha, ei meelita kedagi. Seega on tähtis meelitajaid eemal hoida. · Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) · Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Riik peab olema ,,õhuke". · Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Riik sekkub võimalikult vähe inimeste asjadesse. Niccolo Machiavelli (14691527) Eksamil nt: mis oli Machiavelli alternatiivse õpetuse sisu? Alternatiiv klassikalisele humanismile. · 14981512 Firenze vabariikliku valitsuse 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
