Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: Riho Plaan Elva 2009 Sisukord 1. Eessõna 2. Elulugu 3. Looming 4. Tähtsamad teosed 5. Bach'i viimane teos 6. Kasutatud kirjandus 2 Johann Sebastian Bach (1685- 1750) Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3
J.S. BACH & G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 11B Johann Sebastian Bach Lapsepõlve ja õpingu aastad Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Sündis 21.märts, Eisenachis. Bachi isa ja kõik onud olid proffesionaalsed muusikud. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Ohrdrufi. Lapsepõlv Ohrdruf (16951700) Johann Christoph võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lapsepõlv Lüneburg (17001702) Bach enam tasuta haridust lütseumis.
ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monoodia, pateetika, kunstide süntees.
Johann Sebastian Bach (1685-1750) * Bach tähendab saksa keeles ,,oja". * Ludvig van Beethoven: ,,Mitte ojaks, vaid mereks peaks teda nimetama". * Suguvõsatraditsioonid on üks Bachi loomingu põhialuseid. Muusikud olid ta vanaisa ja isa, muusikud olid ta vennad, mitmest tema pojast said muusikud ning see suguvõsa ulatub välja meie aega. Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta
muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18. ja 19. sajandi vahetusel. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikas eksisteerisid kõrvuti nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. 16. sajandi püüdluseks
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima
Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5
BAROKK Sõna baroco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18saj sai nimest pilkenimi. Barokk jaguneb 3 perioodiks: varane periood (1590-1600), keskmine periood (1630-1680) ja hiline periood (1680-1740). MUUSIKA Barokk muusika on pärit Itaaliast. Muusikas kasutatakse rohkelt kaunistusi. Suhtutakse vabamalt polüfoonia rangetese reeglitesse, hakati jälgima tekstikujundite jäljendamist muusikas. Tähtsamaks sai inimlik, maine aspekt, mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundist (afektiõpetus). ,,Muusika eesmärk oli rõõmu valmistada" Baroki periood on suur murrang muusika arengus (kiire muusika zanrite areng, instrumeltaal muusika tähtsuse kasv, muutus kompositsiooni tehnikas)
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703).....
Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika · Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid professionaalsed muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega · Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris
kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) – pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust.Barokk-kunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIVõukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika žanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3-osalised (kiire-aeglane-kiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 1678-1741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3-osalisest
töökoht oli kloostris, kust ta tõõtas abtina (kloostriülem, direktor). 1703 võeti tööle. Juba 6 aasta pärast (1709) lahkub Vivaldi Ospedale della Pietast, aga naaseb sinna 1711. Mungarüü all oli läbinisti ilmalik ja elurõõmus. Selline vastuolulisus viib peagi konflikti kirikuvõimudega, see protsess süveneb päevast päeva. Et tal olid looduse poolt antud punased juuksed, kutsuti heliloojat "Punapea mungaks" üle terve Euroopa. See lisas omakorda vürtsi. Üha võimatumaks muutus muusika ja vaimuliku muusika koorlus. Ta lahkub kloostrist (ametlik). Selline asjade käik valmistas Vivaldile elulõpuni suuri ebameeldivusi. Nüüd pühendab ta ainult muusikale, kuid kirikupoolsete repressioonide kartus jäi. 1716 omistab Ospedale della Pieta koolile Maestro de Concerti tiitli. Selleta vaatamata eemaldati ta uuesti koolitööst. Edasi viis tee kolmeks aastaks Mantuasse. Sealt edasi Veneetsiasse tagasi Ospedalesse, kus jätkas vanas koolis. Vahepealsed aastad, olid täidetud
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Johann Sebastian Bach Referaat Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast
Tabasalu Ühisgümnaasium JOHANN SEBASTIAN BACH Uurimistöö Koostaja: Avelin Altosaar 8.D Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2014 Sisukord Sissejuhatus Minu töö räägib suurest muusikfilosoofist J. S. Bachist. Ta sündis, elas, töötas ja ka suri Saksamaal. Tema kaasaegsed ei mõistnud ,ega hinnanud tema loomingut. Isegi sada aastat
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2
Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu
Gregoriuse laul on ühehäälne ja saateta kuid kirikus kasutatakse siiski tihti tagasihoidlikku orelisaadet. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keeruline ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu. Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid
sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus"
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)