MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
See võib olla tugev kontrast reaalsusele, kus inimesel võib ennast näiteks väga keeruline kehtestada olla. Interneti- ja arvutisõltuvusest rääkides saab mõju nende mõju oma elule hinnata kahel moel. Kuna arvutisõltuvusega inimene veedab üha rohkem aega arvutis ja internetis ning kaotab seeläbi kontakti reaalsete inimeste ja suhetega, tuleks võrrelda isiku arvutis veedetud aega tema nö. reaalsuses veedatud ajaga. Näiteks kui suur osa päevast, nädalast kulus arvutile ning kui suur osa koolile, tööle, lähedastele jne. Teiseks palutakse hinnata elukvaliteeti enne ja pärast arvuti saamist. Kuna sõltuvuses inimesed veedavad suure osa ajast arvutis on nad sellest eemaldudes väsinud, pahurad ning isegi ärevad. Suutmatus töökohal mängudest või jututubadest eemalehoida võib anda põhjuse töölt vallandamiseks. Koolilastel kannatavad väsimuse tõttu hinded või siis ei jõutagi kooli kuna uut ja põnevat mängu on vaja mängida.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab
heal eesmärgil, siis jah. Elektrooniline jälgimine võib aset leida ka näiteks asutusesiseselt, kui soovitakse hoida silma peal töötajate tegemistel ja harjumustel ning mõõta nii ettevõtte produktiivsust. Kas tööandja peaks tundma huvi millega tema alluvad tegelevad lisaks tööajal või peale tööd? Minu arust, kui töötaja eraelu segab tööd tegemist, siis tööandja võiks sellest töötajaga rääkida. Kui 6 omavaheline suhtlemine ei too tulemust ja paranemist, siis loomulikult tööandja võiks huvi tunda, millega tema alluv tegeleb peale tööd. Aga tööandja peab korralikult analüüsima kas see tegevus segab töötaja põhitööd. Kui jah, alles siis võib töötajale teada anda, et keegi veel teab tema privaatelust midagi. Töötaja töö- ja eraelu sotsiaalsetes võrgustikes Tööandjatel on raske sammu pidada virtuaalsete sotsiaalsete keskkondade arenguga. Pidevalt
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et
Skänneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Skänner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skänner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogupaberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. On olemas ka käsiskännerid, mida kasutaja veab mööda skaneeritavat kujutist. Need skännerid on väiksemad, odavamad ja edastatav kujutis on madalama kvaliteediga. Mikrofon on elektroakustiline seade helisignaalide muundamiseks nendega võrdelisteks elektrisignaalideks. Ta on sisendseade ja võimaldab arvutisse juttu sisestada, aga eeldab sügavat vaikust arvuti vahetus läheduses. Digitaatorid on sisendseadmed, mille abil graafiliselt kujutatud analoogandmeid saab viia
saajale. Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Edastatavat infot nimetatakse teateks. Teade liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Info edastamine internetis Info edastamine Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress. Mis on protokoll? Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks
kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis. Tundides pakutav ja õppekava ei suuda pakkuda juba ammu sellele konkurentsi. Paljud õpilased väidavad, et tundides räägitu on igav, see ei huvita, ei ole neile vajalik. Uued võimalused tulevad vaid koos uue vastutusega. Lapsevanemana/õpetajana peame me ära tajuma kus on piir, peame rääkima, mitte kaotama kontakti, olema lapse jaoks olemas
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal liigub traatides valguse kiirusega, teisisõnu peaaegu hetkeliselt. See võimaldaks saata infot ühest arvutist teise väga mugavalt - ära jääks tüütu ketaste või magnetlintidega sebimine arvutite vahel; ka võidab nii talitades palju ajas, kui arvutid asuvad üksteisest kaugel. Lisaks sellele saab meeskonnatöö korral hoida mahukaid andmeid iga arvuti asemel ka ainult ühes kohas koos - neile pääseb ju alati võrgu vahendusel ligi
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel on tugev mõju inimese vaimsele
oleks neist korraga ainult üks. Selle jälgimine on juba kliendi kohus. On üks ja kindel ühine joon igas litsentsis - klient ei osta tarkvara, vaid selle kasutamise õiguse. Tarkvara jääb ikka autori omandiks. Loomulikult on ka kogu tarkvara ja kõiki õigusi sellele võimalik osta, see eeldab aga harilikult üksikkasutajale selgelt üle jõu käivaid summasid. Eri litsentside tingimuste erinevuse näiteks võib tuua võrdluse: Microsofti litsents lubab installeerida ühe koopia ühele arvutile, kusjuures võib veel lisaks seda teha kas kodusele või kantavale arvutile. Mitmekasutajalitsentsi puhul võib teha ka vastavalt rohkem koopiaid korraga kasutamiseks, võrguversioonide puhul peab iga töökoha jaoks, kus seda kasutatakse, litsents olema. Borland Inc. lubab kasutada programmikoopiat suvalisel arvul arvutitel, ainult korraga töös neist ei tohi olla rohkem kui üks. ARJ Software aga lubab mitteäriliste ja -töistel eesmärkidel vabalt ja
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3
seksitelefoniliinidel, täiskasvanute teatetahvlitele ja internetis. Selle kättesaadavus võrgus, eriti arvutite ja modemitega varustatud teismelistele, on interneti vaieldumaid omadusi ning peamisi põhjusi, miks võrgu sisu on püütud piirata ja reguleerida. (Wallace, P., 2002. Internetipsühholoogia. Rollid elus ja internetis. Tõlkinud: Tallinn: Valgus.lk.205) Pole vist lihtsamat paika suhete alustamiseks kui Internet. Samal põhjusel pole arvatavasti soodamat kohta armuloo arendamiseks. David Greenfield:"Enamik inimesi, kellega ma olen tutvunud oma praktikas seoses interneti kuritarvitamisega, on olnud seotud kas küberseksi, küberarmulugude või reaalaja armulugudega, mis algasid internetis. Tundub, et kombinatsioon avameelsusest, anonüümsusest ja kergest flirdist tekitab paljudele netimaanidele võimsa romantilise emotsiooni." räägib raamatu autor.
2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine
Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama
Alustame essee autorist. Essee autor on 19-aastane Tartu Ülikooli üliõpilane, kellel on alati ligipääs nutivahendite kaudu veebiportaalidele ning internetile, kust ennast varustada uudiste ja infoga. Üldiselt algab autori meediapäev hommikul, kui ärkamise järel tehakse endale tass kohvi ning avatakse erinevad uudisteportaalid. Kõige kasutavamateks uudisteportaalideks on Delfi.ee ning Postimees.ee, samas kasutab autor ka reddit.com subreddit’it ’’worldnews’’, kust saab end täiendada erinevate päevakajaliste uudistega, mis on aset leidnud mujal maailmas, kuna paljud uudised lihtsalt ei jõua Eesti uudisteportaalidesse. Uudisteportaalide sirvimise ning pilkupüüdvate uudiste lugemise järel algab faas, mis kestab päeva lõpuni, ning see on sotsiaalmeediakasutus. Siia alla käib Facebooki tihe sirvimine, Twitteri feed’i jälgimine ja teised sotsiaalvõrgustikud. Facebook ja Twitter on autori arvates asjalikud, kuna nende
hoolimata selle kahjulikust toimest. Sõltuvuse puhul muutub teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus jaguneb psüühiliseks, füüsiliseks, sotsiaalseks, seksuaalseks ja majanduslikuks sõltuvuseks. Millega on seotud sõltuvuse põhjused? Millest võib inimene sõltuvusse sattuda? Millised on märgid, mille järgi sõltlase ära tunneb? Mis mõjutab sõltuvuse tekkeks kuluvat aega? Arstide ja teadlaste sõnul on internet muutnud mingi protsendi rahvastikust samasugusteks sõltlasteks nagu narkomaanid. Sõltlased tuleks internetisõltuvuse küüsist päästa. Aga kuidas seda teha? Kas tuleks internetist täielikult loobuda? 2 Sõltuvused Sõltuvus on haigus, mille põhjused jagunevad traditsiooniliselt sisemisteks ja välimisteks. Sisemised põhjused on seotud enamasti inimese iseloomu, väärtuste,
kas vana Windows seitsmega, või uuega. Siin valisin uue, et seda lähemalt uurida. Nüüd tuli see koht, kus tuleb sisestada tootevõti, mis peaks näitama, et oled operatsioonisüsteemi ausalt kinni maksnud. Kuna mul plnud plaanis kaheksat kasutama hakata, vajutasin Skip. Järgmises aknas sai hakata uuele operatsioonisüsteemile juba isikupära lisama. Valikus oli kakskümmend viis värvitooni, enamuses minu jaoks eemaletõukavad. Tumeroheline sai siiski eelistuse. Samas sai arvutile ka nime anda. Nüüd, vajutades Next, jõudsin seadistamise lehele. Valida sai kiirseadistamise ja kohandatud seadistamise vahel. Kiirseadistamise valikut tehes oleks operatsioonisüsteem automaatselt hakanud allalaadima ja installeerima olulisi ja soovituslikke uuendusi, oleks aidanud mu arvutit kaitsta kahtlaste failide ja veebisaitide eest, oleks sisse lülitanud Do not track Internet Explorer funktsiooni, oleks aidanud Microsoftil
Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid reaalseteks mäluaadressideks
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele
riigi piirid, muutus rahvusvaheliseks. Muutus ka nimi. Esialgsest nimest ARPANET sai Internet.i Esialgu oli peamiseks arvutivõrgu ülesandeks ressursside jaotamine, st. istudes ühe arvuti taga sai kasutada ka neid programme ja informatsiooni mis teistes peidus. See funktsioon ei ole ka praeguseks kadunud, kuid lisandunud on veel üks oluline ülesanne - olla vahendajaks inimeste vahel. Tõe huvides tuleks ka märkida, et Internet (mille suunitlus enam teaduslik ja õpetav) pole ainus arvutivõrk maailmas. Näiteks on olema kommertskallakuga võrke, kus põhilisteks tegevusteks reklaam, ost ja müük. Eestisse jõudis Internet 1992. a. aprillis ja on tänaseks siingi tõhusalt arenenud, olles kasutusel kõigis kõrgkoolides, paljudes üldhariduskoolides, akadeemilistes asutustes, riigiasutustes jne. Interneti puhul on tegu ülemaailmse võrguga (WAN - Wide Area Network).
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
nädalavahetustel. Töövõimalused Teetöölised töötavad teedega seotud ehitus-, remondi- ja hooldusettevõtetes. Kuna teetööd on hooajalised ja suvel on rohkem tööd kui talvel, siis kasutatakse palju ajutist tööjõudu. Samas on see hea võimalus juba õpingute ajal töötada. Karjäärivõimaluste suurendamiseks võib edasi õppida ning rakenduskõrgkoolis end teedeehituse objektijuhi ning ülikoolis teedeinseneri erialal täiendada. Teedeehitajatena töötavad üldjuhul inimesed, kellel on erialane kutseharidus või kes on oma kutsealased oskused omandanud praktilise töökogemuse ja erialase täienduskoolituse käigus. Elektrik Elektrik on oskustööline, kes teeb kõiki elektritöid kaablite paigaldusest seadmete remondini. Elektrik võib töötada erinevates ettevõtetes, näiteks kaupluses, laeval või elektrijaamas. Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis.
4. Hi-viirus võib levida nakatunud emalt (süstivalt narkomaanilt ja/või narkomaani seksuaalpartnerilt) lapsele. Internetisõltuvus Interneti sõltuvushäire Mõned inimesed veedavad jututubades nii palju aega, et kogu nende elu hakkabki selle ümber keerlema. Osad täiskasvanud jätavad maha oma pikaajalised elukaaslased ja lähevad teise maailma otsa, et kohtuda inimesega, kellega nad on suhelnud vaid küberruumis. Internet pakub võimalust põgeneda reaalsusest ja igapäevaprobleemidest, nii nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad luua internetis endale ihaldatud identiteedi, kellega teised hakkavad omakorda suhtlema ja nii võibki tekkida mulje, et need suhted on sama, mis reaalsus. Psühholoogid nimetavad sellist sundkäitumist interneti sõltuvushäireks, mis tekkis esmakordselt seoses interneti jututubade populaarsuse kasvuga.
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid. Kuna interneti tekkimise aeg oli suhteliselt pinev. Seda riikidevahelise suhtlemise ja eelkõige sõjalise olukorra mõistes.
Kuressaare Gümnaasium ARVUTI KASUTAMINE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Koostaja: Risto Paiste Klass: 10A Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti........................................................................
.....................17 Kasutatud kirjandus........................................................................................................18 Lisa 2 Sissejuhatus Läbi aegade on tehtud palju uuringuid laste ja spordi seostest. Sageli räägitakse nendes uuringutes madalast laste füüsilisest aktiivsusest ja abinõudest, kuidas tõsta laste füüsilist aktiivsust. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige põhjusel, et tegelen ise spordiga küllaltki aktiivselt. Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil
Järjest suurem hulk kõrgemaid õppeasutusi hakkab mõistma vaimupuudega inimeste vajadust jätkata õppimist ka pärast kooli. Pakutavad kursused hõlmavad selliseid valdkondi nagu kirjutamine, lugemine, arvutamine, enda esindamine, tööks vajalikud oskused, eelarve koostamine, vaba aja veetmine ja isiklik areng. Kooli lõpetanud Downi sündroomiga taiskasvanul on võimalik end niisugustele kursustele registreerida ning kooli ajal omandatud uue teabega konsolideerida ja täiendada. Taiskasvanule iseloomulik suurem küpsus ühtsustab sageli paljude oskuste omandamist, mis kooli ajal probleemiks olid. On mitmeid keskuseid, näiteks Arengusaavutuste Keskus ja Ühiselukeskus, mis pakuvad puuetega inimeste erivajadustest lähtuvat koolitust. Toimetulekuoskuste arendamisele suunatud koolitused algavad sageli inimese oskuste funktsionaalsest hindamisest; normaalses keskkonnas toimuva koolituse käigus abistatakse inimest vajalike oskuste omandamisel. Mõnes keskuses on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
