Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Windows 8 ülevaade. (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL
Tarkvaraarendus
Kalle Vallner
OPERATSIOONISÜSTEEM WINDOWS 8
Juhendaja :
Toomas Salus
AUDRU 2013
Sissejuhatus.
Windows 8 ilmus kogu maailmas ametlikult müügile 26. Novembril, 2012. aastal. Eelkõige on uutmoodi kasutajaliides , kuid erinevusi on veelgi. Windows 8 ühendab endas lauakompuutri, sülearvuti ja tahvelarvuti kõik võimalused. Tema uus puutetundlik kasutajaliides, mille nimeks oli algselt "Metro", on nüüd kaubamärgi lahkhelidest tulenevatel põhjustel uue nimega Windows 8 kasutajaliides, mis töötab kõrvuti tavalise meile juba tuttava traditsioonilise Windowsi töölaua kasutajaliidesega. Väidetavalt jookseb uus Windows ka vanemal riistvaral kiiremini, kui tema eelkäijad ja esitab ka väiksemad nõudmised süsteemile.
Süsteeminõuded.
Mitme rakenduse üheaegseks kasutamiseks ühel ekraanil on vajalik resolutsioon vähemalt 1366 x 768  või kõrgem.  1 GHz või kiirem 32-bit (x86) või 64-bit (x64)  protsessor . Soovitatav: 2 GHz või kiirem 64 bit (x64) protsessor . 1 GB RAM (st füüsilist mälu 32-bit Windows 8 jaoks) või 2 GB RAM (64-bit Windows 8 jaoks). Kuid on soovitav ka 32-bit Windows 8 jaoks kasutada vähemalt 2 GB RAM mälu. 16 GB vaba kettaruumi (32-bit Windows 8 installeerimiseks) või 20 GB vaba kettaruumi (64-bit Windows 8 installeerimiseks). Vähemalt DirectX 9 toega graafikakaart , soovitatav DirectX 11 graafikakaart. 
Installeerimine.
Tõmbasin internetist 64- bitise Windows 8 installatsioonifaili. Kõigepealt üritasin Windows kaheksat paigaldada VirtualBox`i, kuid kaks Windowsit korraga ei jätnud teineteisele hingamisruumi ja kaheksas kippus kinni jooksma . Korraliku ülevaate saamiseks otsustasin Windows 8 installeerida kõvaketta teisele partitsioonile ja paigaldamiseks kasutada mälupulka. Selleks muutsin mälupulga käsureatoimingutega alglaaditavaks, tõstsin kõvaketta teisel partitsioonil olevad failid välisele kõvakettale ümber ja muutsin mälupulga BIOS -is esmaseks käivitusseadmeks. Sellistes seadetes arvutit käivitades ilmus kõigepealt must ekraan , millel oli akna kujutis. See meenutas mulle eelkõige eelmise sajandi kuuekümnendatel või seitsmekümnendatel välja antud raamatute kaanekujundusi. Akna all ketras kummaline vigur , mis tuletas meelde traatrõngale lükitud sabakondilülisid. See pidi ilmselt näitama, et töö käib. Mõne aja mõõdudes järgnes üsna koledat tooni tumesinine aken, kus sai valida installeerimiskeele, asukohamaa koos valuuta ja ajavööndiga, ja klaviatuuri keele. Nüüd tuli vajutada Next ja ilmusid nupud Install now ja Repair your computer ning Install now valimise järel kiri Setup is starting. Mõnede minutite möödudes anti võimalus valida, millist Windows kaheksat tahetakse. Valikutes oli Windows 8 Pro, lihtsalt Windows 8, Windows 8 Pro with Media Center ja Windows 8 Enterprise. Valisin Windows 8 pro ja vajutasin Next. Edasi tuli see pika jutuga kast, mida keegi kunagi ei loe ja kuhu tuli panna linnuke, et oled litsensitingimustega nõus. Nüüd anti valida, kas tahan operatsioonisüsteemi uuendada , või kohandatud installeerimist. Kuna uuendada midagi polnud, valisin kohandatud paigaldamise. Järgmises aknas sai valida, millisele kõvaketta partitsioonile uut operatsioonisüsteemi tahetakse. Edasijõudnute valik oli veel, kas kõvaketta partitsioone kustutada , formaatida, laiendada või luua uus partitsioon . Järgmises aknas lubati installeerima hakata, kuid hoiatati, et see võib võtta aega ja toimuvad restardid. Tegelikult läks aega vaid kümmekond minutit. Seejärel, peale mitmeid restarte, anti valida, millise operatsioonisüsteemiga edasi toimetada, kas vana Windows seitsmega, või uuega. Siin valisin uue, et seda lähemalt uurida. Nüüd tuli see koht, kus tuleb sisestada tootevõti, mis peaks näitama, et oled operatsioonisüsteemi ausalt kinni maksnud. Kuna mul plnud plaanis kaheksat kasutama hakata, vajutasin Skip . Järgmises aknas sai hakata uuele operatsioonisüsteemile juba isikupära lisama . Valikus oli kakskümmend viis värvitooni, enamuses minu jaoks eemaletõukavad. Tumeroheline sai siiski eelistuse. Samas sai arvutile ka nime anda. Nüüd, vajutades Next, jõudsin seadistamise lehele. Valida sai kiirseadistamise ja kohandatud seadistamise vahel. Kiirseadistamise valikut tehes oleks operatsioonisüsteem automaatselt hakanud allalaadima ja installeerima olulisi ja soovituslikke uuendusi , oleks aidanud mu arvutit kaitsta kahtlaste failide ja veebisaitide eest, oleks sisse lülitanud Do not track Internet Explorer funktsiooni, oleks aidanud Microsoftil oma tooteid paremaks muuta, saates talle informatsiooni; oleks otsinud internetist probleemidele lahendusi pluss veel mõned funktsioonid, mida ma oluliseks ei pidanud. Et kõik korralikult järgi vaadata, valisin kohandatud seadistamise. Siin sai esimeses aknas valida, kas lülitada sisse jagamine ja ühendumine teiste seadmetega või mitte. Teises aknas, kas automaatselt installi olulised ja soovituslikud uuendused, automaatselt installi olulised uuendused või ära otsi uuendusi. Siis, automaatselt leia draiverid , rakendused ja info uute seadmeta kohta, valikutega sees või väljas. Mitmesugused Internet Exploreri seaded , mis peaksid aitama kasutaja privaatsust kaitsta, valikutega sees või väljas; mitmesugused seaded, mis saadaksid Microsoftile informatsiooni, et teha Windows ja muud vigurid paremaks, valikutega sees või väljas. Edasi, otsi veebist probleemidele lahendusi, sees või väljas; Kasuta Windowsi veateateid, otsimaks lahendusi, sees või väljas; jaga informatsiooni rakendustega, sees või väljas; lase rakendustel mu nime ja konto pilti kasutada, sees või väljas; Windowsi asukohaplatform, sees või väljas. Kuna ma kohandatud seadetes midagi ei muutnud, võib öelda, et valisin sisuliselt kiirseadistuse. Siis tuli võimalus naabrite wifiga ühenduda. Kuna ma parooli ei tea, lasin selle võimaluse mööda. Järgmises aknas meelitati kasutajat looma Microsofti kontot. Selleks tuli sisestada oma meiliaadress ja parool . Lubati pühalikult rämpsposti mitte saata. Sisselogimiseks oleks kõlvanud ka MSN-i kasutajakonto. Kontoomanikud saaksid siis kõvasti rakendusi alla laadida ja muid soodustusi. Tegelikult hakkab Microsoft saatma tüütuid meile, millest mul isiklikult kunagi midagi kasu pole olnud. Ja MSN-i meiliaadressi ma enam eriti ei pruugi ning parool on ka suhteliselt pikk ja keeruline. Sellepärast otsustasin sellest osast mööda hiilida ja vajutasin Next. Esmapilgul tundus, et minu plaan on läbi kukkunud, sest aken ilmus tagasi ja lausa nõudis punaselt konto loomist. Kuid siiski, allservas oli veel üks nupp , mis lubas sisse logida ilma Microsofti kontota ning järgmises aknas sai kohaliku konto, ehk siis kasutaja konto loomist kinnitada. Nüüd ilmus aken sisestusväljadega, kuhu sai kirjutada kasutajanime, parooli, paroolikinnituse ja vihje parooli kohta, juhuks, kui see peaks ununema. Siin oli üks uuendus, mis mulle meeldis. Parool ilmus mummudena aga sisestusvälja lõpus oli ikoon , millel hiirenuppu all hoides ilmus parool tekstisümbolite kujul nähtavale. Pärast nende väljade täitmist hakkas arvuti seadistusi kinnitama ja mälupulk tuli eemaldada, muidu oleks hakatud operatsioonisüsteemi uuesti installeerima.
Kasutajaliides.
Pärast mitmeid restarte ja mitmesuguseid tervitusi ja hoiatusi, et läheb veel aega, ilmus jälle valikuvõimalus uue ja vana süsteemi vahel. Vahepeal vaheldusid sujuvalt kõik kakskümmend viis värvitooni. Küllalt lühikeseks ajaks vilksatasid ka erinevad piltidest koosnevad õpetused, kuidas uues operatsioonisüsteemis hakkama saada. Ja siis ilmuski reklaampiltidelt tuntud lapitekk ekraanile . Kohe oli näha, et resolutsiooniga pole asjad korras aga seadetest midagi paremat valida ei olnud. Tuli hakata mõtlema videokaardi draiverite allalaadimisele. Kuna ma ei ole aastaid Internet Explorerit kasutanud, püüdsin kõigepealt alla laadida ja installeerida Google Chrome `i. Kuid Internet Explorer nõudis jällegi esmalt Microsofti kontole sisselogimist. Peale küllalt pikka pusimist õnnestus mul siiski sellest hoiduda ja Chrome kätte saada. Windows kaheksale vajalikke videodraivereid saada ei olnud, võtsin Windows seitsme omad ja õnneks hakkasid need tööle. Nüüd sai hakata juba täpsemalt ringi vaatama. Lapiteki paljud lapid või plaadid nõudsid jällegi Microsofti kontole sisselogimist. Kui vajutasin Desktop plaadile , jõudsin vanale tuttavale töölauale, ainult ilma Start nuputa. Vasakus alumises nurgas kursoriga toimetades ujus välja väike lapiteki kujutis, millele vajutades sai jälle tagasi lapiteki ehk uue Start menüü juurde. Samuti sai sinna tagasi Windows klahvi vajutades. Paremklõps sellel väikesel lapiteki ikoonil aga manas esile süsteemiinstrumentide ja käskude kontekstmenüü. Paremal, ala- või ülalnurgas samamoodi hiirega sudides ilmus välja koledat tooni tumehall paneel , millel olid võimalused otsinguks, jagamiseks, Start menüüsse jõudmiseks, seadmete kuvamiseks ja seadistamiseks. Viimasele , seadistamisnupule vajautades, saab valida ka arvuti väljalülitamise või ooterežiimi. Samal ajal ilmus vasaku alanurga piirkonda sarnase tooniga hall paneel, mis näitas kuupäeva ja kellaaega ning andis informatsiooni internetiühenduse kohta. Algselt oli töölaual ainult prügikast ja tegumiribal Internet Exploreri ja File Exploreri, see on Windows Exploreri uus nimi, ikoonid. Kui nüüd vajutasin File Exploreri nuppu, jõudsin tavapärase Windowsi kaustapuu juurde välja. Kaustaakende kujundus on muutunud, vastavalt seadistustele võivad kaustaakende servad ja tiitelribad olla kas valitud taustapildi põhitoonis või kasutaja määratud toonis. Kui on aktiveeritud Automatic värvitoon, võtab operatsioonisüsteem mingi keskmise taustapildi toonidest, samuti muudab selle järgi värvi tegumiriba. Minu kogemuste põhjal võib öelda, et see keskmine toon kipub sageli olema karu- või porikarvaline pruun, mis väga silma ei rõõmusta. Tiitelribad ise on muutunud väga lakooniliseks ja minimalistlikuks, mingeid üleliigseid vigureid ei ole. Lisandunud on MS Office stiilis piktogrammidega menüüriba, mida saab ka peita, kui vajutada paremal, ülal asuvale noolekesele. Menüüriba koosneb. vahelehtedest ehk sakkidest, näiteks File, Home, Share , View, Search, Computer, Manage , Play, Application , Extract jne. Nende vahelehtede arv ja nimetused muutuvad pidevalt, olenevalt sellest, millised kaustad on File Explorer aknas avatud, milliseid faile avatud kaust sisaldab ning mis tüüpi fail või failid parasjagu märgistatud on. Iga vaheleht sisaldab vähem või rohkem nuppe , mis on omakorda grupeeritud vastavate sektsioonide alla (ka nende sektsioonide nimetused muutuvad pidevalt). Osa nuppe on nendes ribamenüüdes tuhmid ning neid ei saa hetkel kasutada ja osa neist on tumedamad ehk aktiivsed. Nuppude seisukord sõltub sellest, kas parajasti on avatud kaustas midagi märgistatud või mitte. Paljude nuppude kaudu saab avada nende rippmenüüsid, mis sisaldavad siis vajalikke ligipääsetavaid käskusid.  Osa vahelehti ilmuvad koos mingi instrumentide paneeli nimetusega ja et sellist instrumentide paneeli avada, tuleb klikkida kas antud paneeli nimetusele või siis tema all asuvale vahelehe nimele , nii nagu see käib ka teiste menüüde vahelehtede avamisel. Kui on avatud View vaheleht ja tema kõrval paremal asub suletud Manage vaheleht ning kui sellele klikkida, siis ilmub uus Picture Tools pisike paneel: Need väiksed instrumentide paneelid on kättesaadavad ainult mingit tüüpi failide eelneval märgistamisel või siis vastava sisuga kausta, näiteks piltide kausta, avamisel. Juhul, kui oli avatud Pictures kaust, aga midagi märgistatud ei olnud, ilmusid lisaks ka Library Tools ja Picture Tools instrumentide paneelid,kuigi need ei olnud kasutaja poolt veel avatud. Üleval, tiitelriba vasakus nurgas saab kasutaja koostada kiirmenüü tööriistadest, mis enim kasutamist leiavad.
Puutetundlik kasutajaliides.
Pärast traditsioonilise töölauaga osa uurimist pöördusin lapiteki juurde tagasi. Ametlikult nimetatakse seda Start-ekraaniks ja see on eelkõige mõeldud mobiiltelefonide, tahvelarvutite ja muude puutetundlike seadmete kasutajatele,samuti toetab operatsioonisüsteem selliseid mobiilseid seadmeid. Samas on see keskkond väga Microsoft keskne , suuremat osa neist lappidest või plaatidest sai kasutada ainult MS-i kontole sisseloginuna. Neid plaate saab oma tahtmise järgi ringi sättida ja näiteks poole väiksemaks teha. Kui mingit sellist rakendust on kasutatud ja kasutamine lõpetatakse, siis jääb rakendus arvuti mällu edasi, et seda saaks jälle kiiresti kätte. Sellised kasutatud rakenduste ikoonid jäävad ekraani vasakusse serva taha ja hiire või sõrmega, kui kasutatakse puutetundlikku ekraani, urgitsedes saab nad kätte. Kui arvutil on mälu millegi muu jaoks tarvis, siis sellised ootevalmis rakendused kustutatakse mälust.
Tegin lapitekil paremklõpsu ja ekraani allservas ilmus riba, millel oli nupp All Apps . Seda vajutades muutusid lapid väikesteks ikoonideks ja neile lisandusid juba Windowsi eelmistest versioonidest tuttavad rakendused, mis varem paiknesid Start-menüü all. Siin on tüüpilised administreerimise tööriistad, Windowsi lisad, alternatiivsed sisestusrakendused ja süsteemitööriistad.
Neile, kes soovivad vanat tüüpi kasutajaliidesega piirduda, on olemas tasuta utiliidid, mis toovad Start nupu tagasi ja võimaldavad arvuti käivitamisel kohe töölaua keskkonda sattuda.
Uued võimalused.
Uusi omadusi on päris palju. Eelkõige need, mis on kohe silmaga nähtavad, nagu uus kasutajaliides ja Start-nupu puudu puudumine.
Lisaks võib nimetada uut autentimise meetodit, mis võimaldab kasutajal sisselogimisel visandada kujutisel kolm punkti või joont, sarnaselt nutitelefonide mustriga sisselogimisega.
Windows kaheksal on sisseehitatud USB 3.0 tugi.
Uus funktsioon nimega Windows To Go, mis võimaldab operatsioonisüsteemi mälupulgalt käivitada. See võimalus laseb kasutajal töötada erinevatel arvutitel samas keskkonnas ja samade andmetega .
Uus tegumiriba laseb paindlikult kasutada mitut monitori samaaegselt.
Võimalus väiksema ajakuluga operatsioonisüsteemi taastada, kusjuures kasutaja seaded ja failid jäävad puutumata.
Microsofti konto kaudu arvutite sünkroniseerimine, mis laseb kasutajal erinevate arvutite vahel liikuda , kasutades samu sätteid ja faile.
Tegumihaldur on saanud uue välimuse ja seal on mitmeid muudatusi, näiteks on piiratud operatsioonisüsteemiga koos käivituvate rakunduste arvu, mis annab eelise käivititumise kiiruses. Erinevad rakendused on märgitud erinevate värvitoonidega, samuti on värvitoonide järgi näha, millised rakendused rohkem ressurssi tarbivad.
Aktiveerimistarkvara on uuendatud, mis peaks uue Windowsi illegaalset kasutamist piirama.
Käivitumine toimub kiiremini, kuna väljalülitamisel toimuvad talveunega sarnased protsessid.
Kokkuvõte
Veetsin uue Windowsiga päris palju aega, pikapeale asendus esialgne negatiivsus neutraalsusega. Esialgu ei näe ma mingit otsest põhjust, miks peaksin uut Windowsit kasutama hakkama. Pealegi pole asjad sugugi nii head, kui neil paista lastakse, näiteks üks mu sõber, kes oli uut operatsioonisüsteemi kasutama hakanud, kaebas, et sellele pole saada helikaardi draivereid. Seepärast käivitasin msconfig nimelise utiliidi ja muutsin seal oma vana Windows seitsme aktiivseks ja vaikimisi operatsioonisüsteemiks ning kustutasin Windows kaheksa nimekirjast. Seejärel tegin ilma mingit kahetsust tundmata kaheksat sisaldavale kõvakettale formaadi .
Vasakule Paremale
Windows 8 ülevaade #1 Windows 8 ülevaade #2 Windows 8 ülevaade #3 Windows 8 ülevaade #4 Windows 8 ülevaade #5 Windows 8 ülevaade #6 Windows 8 ülevaade #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalle Vallner Õppematerjali autor
Lühike ülevaade operatsioonisüsteemist Windows 8. Sisaldab installeerimise, kasutamise ja mahainstalleerimise kirjeldust.

Sarnased õppematerjalid

Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti ­ Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3

Microsofti operatsioonisüsteemid
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites

Kirjandus
Süsteemitarkvara aruanne
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................

Infoteadus
Kasutusjuhend Virtuaalmasina tegemine VMware Workstationiga ja Ubuntu installeerimine
26
pdf

[Kasutusjuhend]Virtuaalma sina tegemine VMware Workstationiga ja Ubuntu installeerimine

NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1

tehnomaterjalid
Tekstitöötlus-Alustamine Windows XP-ga
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad

arvutiõpe
Windows Vista Home referaat
16
docx

Windows Vista Home referaat

TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista

Microsofti operatsioonisüsteemid
Windows vs macOS
12
docx

Windows vs macOS

................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................

Informaatika
Erinevad operatsioonisüsteemid
12
docx

Erinevad operatsioonisüsteemid

Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast ­ erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas.

Operatsioonisüsteemid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun