Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) • Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. (-vv) • Amfibrahh – 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luules harvaesinev. (v-v) • Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. • Riim – seaduspärane häälikukordus • Riimitüübid – algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, lihtriim & liitriim, silbiarvu järgi (meeesriim, naisriim), asendi järgi (paarisriim, ristriim, süliriim jne).
kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus tõusis tuul - + on jamb - + +- +- + - - + - - on daktül ja viis põllult ära traktori - + - on amfibrahh +- + - +-- +-- - - + on anapest kõige tavalisema traktori +-- - + -- metalse ja tüseda +- + + - +- mullatolm jäi aga sinna + - +- kus ta oli +- +- +- + - - + - - traktor lendab üle kolhoosikeskuse +-- + +-+ +- +-- traktorist näeb esimeest käega vehkimas +-- + + - + +- ometi ei tea ta mis teha +- + + +- +- võtab nahkjopi taskust priima - +- +--- ja läidab sigareti +- +- +-- püüdes mõtteid koguda tõusis tuul
Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Siire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Värsisüsteemid Silbilis-prosoodiline – e silbilisrõhuline - värsimõõt koosneb värsijalgadest o Värsijalg – rõhuline silp(tõus) + rõhuta silp(langus) o Trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh Prosoodiline- e rõhuline – sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv tõuse, aga languste arv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki Silbiilne – värsside kindel silbiarv o Haiku, tanka Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilisrõhulises rõhuline ja rõhuta Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil, algab sageli ühesilbisõnaga
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida define...
isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid
· Silbilis-välteline · Vältelis-silbilis-rõhuline Värsimõõdu määratlemine silbilis-rõhulises süsteemis · Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb ühest rõhulisest ja ühest või kahest rõhutust silbist · Rõhu vahelejätt: - - pürriihius · Lisarõhk: + + spondeus Silbilis-rõhulise süsteemi värsimõõdud · Trohheus + - · Jamb -+ · Daktül +-- · Amfibrahh - + - · Anapest --+ Trohheus · + - + - + ± +- · Noorus mööda läks kui jõgi; · + ± + - + - + · muil kus naised, mängud, viin, · + - + - + - + - · minu hinge langes nõgi - · + - + - + - + · vaesus, häbi, tusk ja piin. · (A.Sang) Jamb · ± + - + - + - · Ei läinud, kuhu kästi, · ± + - + - + -
Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused
Rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis Binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u Ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest uu trohheus - ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp (nt igav liiv ja tühi väli) jamb - ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp (nt toome helbed jätnud jumalaga daktül - ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhtut või lühikest silpi (nt midagi helendab, helgib ja tuikab)
värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene
Kõnetakti loob rõhuline silp, millele liituvad rõhuta silbid. Rõhusilbid täidavad värsirõhke (e värsitõuse), rõhuta silbid värsirõhkude vahed (e värsilangud). Nende korrapärane vhaledumine tekitab kõnerütmi, tulemuseks on ühtlustatud silbiarv. Kõnetakt võib koosneda liht- või liitmõõtudest. Peamised kõnetaktid (tõus/rõhuline silp –, lang/rõhuta silp ˘): trohheus – ˘; jamb ˘ –; daktül – ˘ ˘; amfibrahh ˘ – ˘, anapest ˘ ˘ –. Rõhulised värsimõõdud (e aktsendilised) on samuti kindla arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Riimideta luule on blankvärss (e valge värss). Välteliste värsimõõtude (e kvantiteerivate) kõnetakti loovad pikad silbid, millele liituvad lühemad silbi. Pikad silbid täidavad värsitõuse, lühemad silbid värsilange
Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.)
lühike silp 2. Jamb on värsijalg, milles ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp 3. Daktül on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühikest silp 4. Amfibrahh - on värsijalg, milles kahe rõhutu või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp 5. Anapest - värsijalg, milles kahele lühikesele (v. rõhutule) silbile järgneb pikk (v. rõhuline) silp 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Eesti luules kohtab harva silbilist e süllaabilist värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Haikud ja tankad. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm).
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) siseriim vt riim. skandeerimine luuletuse rütmiskeemi rõhutav lugemisviis. Skandeerimisel allutatakse sõnarõhud värsirõhkudele, seega skandeeritakse värsimõõdu rõhkude mitte sõnarõhkude järgi
ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis (1) binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u (2) ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. (1) trohheus - x' x (2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). (1) Rõhuline ehk aktsendiline värsisüsteem - nt. 0/1/2 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 1/2/3 x' 0/1/2/3 (2)Vabavärss
1.Mis on kirjandus? Teadmine sellest on intuitiivne, oleme selle omandanud kirjandusliku sotsialiseerimise käigus. Sageli määratletakse kirjandust seoses fiktsionaalne (kirjandus) -mittefiktsionaalne (muu). Kirjandus on süsteem, ühelt poolt on olemas keeleline struktuur, teisalt on see midagi rohkemat kui lihtsalt keel. On kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest ...
Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline
Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on...
v- / v- / v- / v- / v- / v Ja | sirelite õitseaeg on käes: Kõik | pungad pakatavad täies väes Kõik | põõsad sinetavad maja taga. (Marie Under, ,,Sirelite aegu") Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Näide: Kui tume veel kauaks ka sinu maa v -v v -v v -v- Anapest 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi + rõhuline silp) Näide: Üle kodumäe kumera kupli VV -/VV -/VV -/V Amfibrahh 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luues harvaesinev. Näide: Helk kollane lahkumisleinan V V / V V / V V/ Väriseb veel
tingib värsi sisemise rütmi, nim värsijalaks. Levinumad värsijalad on: · Trohheus koosneb ühest pikast ja ühest lühikesest silbist: Õhtu, kokku, kanda · Jamb koosneb ühest lühikesest ja ühest pikast silbist: ju siin, poeem, emalt, vanaks · Daktül koosneb ühest pikast ja sellele järgnevast kahest lühikesest silbist: kukkuda, võitmine, heituma · Spondeus rõhuline ja rõhuline, - - : ringtee, suits siis · Anapest rõhutu, rõhutu, rõhuline, : tule nüüd, kadus õnn · Amfibrahh rõhutu, rõhuline, rõhutu : kuu hõbetab, öövaikuses 2. Silbiline ( aluseks silpide arvu reeglipärasus värsis ) kasut eriti tsehhi, prantsuse, poola keeles, eesti keeles näit prantsuse klassitsistliku värssloomingu tõlkimisel ( Moliere´i ,, Naiste kool ") 3. Silbilisrõhuline - riimiga seotud värssides on silpide arv võrdne. Värsi hääldamist
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a. silbilis-rõhuline ehk süllaabilis-tooniline. Korrastatud nii silpide kui tugevate-nõrkade silpide vaheldumine. Trohheus. Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb 1 rõhulisest ja 1-2 rõhutust silbist. Rõhu vahelejätt pürrühhius või lisarõhk spondeus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa, segariim
Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) sisemonoloog vt monoloog. siseriim vt riim. situatsioonikoomika olukorrakoomika. Koomikavõte, mis põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse. Näiteks klassikaline mehest
sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt. Lõi realistlikku pilke- ja kerjuseluulet. 34. Antiigi värsijalad. Stroofid kahesilbilised jamb trohheus spondeus pyrrchichios (sõjakas tants) kolmesilbilised daktül anapest amfibrahh creticus (amfimacrus) bacchicus antibacchicus tribrahh molossus neljasilbilised korijamb antispastus tõusev ionicus langev ionicus paiaan I paiaan II paiaan III paiaan IV epitritus I
osta?» «Qui non laborat non manducet.» Paindumatu ülemdiakoni vastust kuuldes peitis Jehan oma pea käte vahele nagu nuuksuv naine ja kisendas meeleheitlikult: «Otototctotoi!» «Mis see tähendab, noormees?» küsis Claude, üllatatud sellest vigurist. «Ah mida?» ütles skolaar ja tõstis jälle Claude'i poole oma jultunud silmad, mida ta äsja rusikatega punaseks oli hõõrunud. «See on kreeka keeles! Aishülose anapest, mis oivaliselt väljendab ahastust.» 1 5 3 Selle juures hakkas ta nii veidralt ja metsikult naerma, et isegi ülemdiakon naeratas. Claude tundis, et ta on ise süüdi: miks oli ta seda last nõnda hellitanud? «Ah, armas vend Claude,» jätkas Jehan sellest naeratusest julgust saades, «vaadake ometi mu katkisi saa- Kes tööd ei tee, ei söö (lad. k.) 263 paid. Kas on maailmas olnud traagilisemaid koturne * kui need poolsaapad, mille tallad keelt näitavad?»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
