Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "8. nädala seminar - ÕPIK LK 186 testid ja ül 7.3, lk 203 testid, lk 204 ül 8.1 - 8.3, lk 205 ül 8.5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, arved, praktikum, arvelduskonto, saldo, müügitulu, deebet, kassa, finantsinvesteering, kontod, 1400, kajastamise, kantud, maakleri, teenustasu, aktsiad, võlg, mahakandmise, aktiva, kanti, 7500, krediitmüük, 20x9, saldod, 3600, 3500, 1070, kontot, deebetis, ülejääk, kajastub, 1650, 3040, tulum, kasutan, 4500, maksetähtaegvaluutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna. Sularaha arvestus Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas. Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja. Kontot Kassa puudujäägid ja ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi. Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat
kinnitused, käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu. Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu. Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel. Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht. Müügi kirjendamine Teenuse osutamine: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Teenustulu Kauba müük: D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis) Ebatõenäoliste laekumiste arvestus Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid)
üks patent, mille bilansiline väärtus oli sel momendil 607 000 eurot, kaotas väärtuse. 4) 31.12.20X9 kajastati goodwilli amortisatsioon 300 000 eurot 5) 31.12.20X9 kajastati Ravimi valmistamiseks soetatud patendi amortisatsioonikulu. 6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000 D: Arvelduskonto 800 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000 K: Tulum immateriaalse põhivara müügist 47 000 K: Patent 850 000 3) Patent 700 000 ise mõtlen välja suvaliselt Akum.kulum 93 000 Neto 607 000
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a. Lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida on võimalik konverteerida
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)
alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus
kehtetuse. Vaatamata majandustehingute arvukusele peavad dokumendid sisaldama eelpool loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument juriidilise jõu. Algdokumendi rekvisiite võib olla rohkem sõltub äriühingu vajadustest ja teistest õigusaktidest. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. Käibemaksukohustuslane peab arve koostamisel lähtuma käibemaksuseadusest (§ 37). Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast kui teenus, mille osutamine kestab kauem kui
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.-
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2
Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Pidada meeles, et kasum ei ole veel raha. Laekumata arvetega tuleb pidevalt tegelda. Bilansist saadav info ei pruugi olla piisav õigete juhtimisotsuste langetamiseks. Et vältida probleeme arvete laekumisega, tuleb ettevõttes sisse seada krediidikontroll. Sõlmida korrektne müügileping. Jälgida arvete korrektsust. Väljastada arved kohe koos kauba või teenusega. Sisestada laekunud summad arvestussüsteemi koheselt. Tegutseda kohe kui ilmnevad ostja makseraskused (lõpetada kauba väljastamine või väljasta ainult sularaha eest, tuletada ennast pidevalt meelde jne.). Raha laekumise kiirendamiseks võid kasutada diskontot st kui ostja tasub varem, saab ta allahindlust. Kasutada faktooringut.
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Tarnijate arved hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Töölähetusaruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Palgaarvestuse algandmed hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks juhataja Puhkuste ajakava 31. jaanuar juhataja Puhkuseavaldus vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava juhataja
RAHA ARVESTUS 1. Raha laekumine kassasse Raha toodi pangakontolt kassasse 1000 EEK Deebet: Kassa 1000 EEK Kreedit: Arveldusarve 1000 EEK 2. Raha väljamaksmine kassast Firma andis kassast avanssi komandeeritule 2000 EEK Deebet:Muud lühiajalised nõuded 2000 EEK Kreedit: Kassa 2000 EEK 3. Raha laekumine pangakontole Firma pangakontole laekus vastavalt ostjale esitatud arvele 15 000 EEK Deebet: Arveldusarve 15 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 15 000 EEK 4. Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400 Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 Kokku 160 Muud võlad (1) Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine) D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Dividendivõlad Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast) D Tulumaksukulu
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud, siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Tuha Talu OÜ raamatupidamisega tegeleb ettevõttes Tulutee OÜ üks vastutav isik, kelleks olin praktika perioodil mina. 8 5
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
vajal. valdkondadega (strateegia, müük, marketing, kvaliteet, juhtimine, rp. jne.). 2 2. Nõuete arvestus. Nõuete arvestuse ül. - hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo- tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suure hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus. Nõuded ostjate vastu koosnevad: 1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihin- nas + käibemaks. 2. ostjate vekslid - arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaksmist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel, 3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega).
Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid. 6 Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
Antud aruanne annab ülevaate sellest, millega ettevõte tegeleb ning millise panuse sain mina anda praktika jooksul ettevõtte raamatupidamises. Praktika sooritamisel lähtusin ma ettevõtte juhendaja ja kooli poolt mulle määratud ülesannetest. Aruande koostamisel lähtusin ettevõtte põhikirjast ning 2016. a majandusaasta aruandest. Välja olen toonud Balsnack International Holding AS pearaamatupidaja tööülesanded, raamatupidaja tööülesanded, tulude, kulude ja omakapitali kontod, arvestuspõhimõtted, ning samuti ka kasutatavad algdokumendid ja raamatupidamise programmi. Ettevõtte raamatupidamise programm on Standard Books, millega töötamine oli väga hea kogemus. Seda eriti seetõttu, et eelmises praktikaettevõttes oli programm soomekeelne ja selle kasutamine oli tülikas. Aruande lõpetuseks analüüsin, kuidas olen toime tulnud erinevate tööoperatsioonide ja mulle määratud praktikaülesannetega. Kirjeldan kogemusi, mida praktika mulle
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
Sellise arvestuse puhul peab olema ettevõttesisene statistika eelmistest aastatest ostjatelt arvete laekumiste kohta. Antud juhul ei ole välja toodud ostjaid eraldi vaid on arvestatud kõiki laekumisi. Vastavalt ettevõtte statistikale , teame, et OÜ Õunake käibest laekub 80% samas kvartalis ja ülejäänud 20% käibest laekub järgmisel kvartalil(vt.Tab 2) 2. Laekumiste plaan I kv II kv III kv IV kv Aasta Laekumata arved 153 000 153 000 Laekumine I kv müügist 224 000 56 000 280 000 Laekumine II kv müügist 392 000 98 000 490 000 Laekumine III kv müügist 448 000 112 000 560 000 Laekumine IV kv müügist 168 000 168 000 Laekumine kokku kr
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
analüüsimiseks. Näiteks kasumi suurust ei määra mitte üksnes läbimüük, vaid ka tootmiskulud. Horisontaalanalüüsi korral võrreldakse aruandeaasta näitajaid eelmiste aastate samade näitajatega ning tuuakse välja muutused. Trendianalüüsiks valitakse lähteandmed jooksva aasta aruandest ja võrreldakse neid varasemate aastate näitajatega, et selgitada olulisi trende. Trendianalüüs kajastab tavaliselt ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate (puhaskasum, müügitulu, aktsiate turuhind, dividendid) muutumist aja jooksul. Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID
annaabi.ee 
