Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö III (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


1. Koostada sildskeem temperatuuri T mõõtmiseks piirkonnas 0..100
ºC kasutades takistustermomeetrit (R0 = 100 
(0ºC), temp. Teguriga +0,4 %/ºC) ja mV-meetrit. Valida silla
takistused tingimustel: silla väljundpinge U temp. 0ºC on 0 mV ja
temp. 100 ºC on 100 mV, silla toitepinge E = 3,3 V.
Arvutada
ja esitada graafikud : silla väljundsignaal U(T) ja mõõteviga T(T)
antud mõõtepiirkonnas.
Antud: piirkond 0..100 ºC
E = 3,3 V
R0 = 100 ºC)
 = +0,4 %/ºC
U(0º) = 0 mV
U(100º) = 100 mV
Rt = R0(1+T)
Silla väljundpinge
2.Basseinis (mahuga 700m3, sügavusega 3 m) on vaja mõõta
vee hulka täpsusega ± 100 m3 . Vee mõõtmiseks
kasutatakse nivooandureid, milliste väljundid muutuvad, kui vee
nivoo ületab anduri asetuse. Valida minimaalne arv andureid , määrata
millistele kõrgustele põhjast (h) tuleb nad asetada ning millist
vee hulka (V) nad näitavad. Esitada graafik : V(h) – näit sõltuvat
Kodutöö III #1 Kodutöö III #2 Kodutöö III #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor barca10 Õppematerjali autor
ALU
NB! Vajab Digital Worksi programmi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
pdf

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja ­voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponent

Elektroonika alused
thumbnail
72
pdf

Arvuti arhitektuur ja riistvara testide konspekt

Arvuti riistvara  1. Arvutustehnika ajalugu  a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? ­ “640K mälu peaks olema piisav  kõikidele.”  ■ Vastus: Bill Gates  b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor?  ■ Vastus: 4004  c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm?  ■ Vastus: VisiCalc  d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni?  ■ Xerox  e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32­bitise protsessori?  ■ National Semiconductor  f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode?  ■ Colossus  g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni?  ■ CERN  2. Arvuti, mis see on?  3. Protsessorid 1  4. Protsessorid 2 

Arvuti arhitektuur
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it
thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

Raadiovastuvõtuseadmed
thumbnail
52
doc

D’Alembert’i printsiip

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega.

Dünaamika
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin

Elektroonika alused
thumbnail
31
doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu

Elektriajamid
thumbnail
32
doc

Eksamiküsimused ja vastused 2009

EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas ­ edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat. sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit ­ null ja üks; Kodeerimine ­ kooder on sobituste kogu; Edastuskanal ­ edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum, toimib teatud reaalses füüsikalises

Kodeerimine ja krüpteerimine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun