Martin Liivamägi (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Pekingi OM ujumine (ujujad)

11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused: lühiraja MMi 9. koht (2007), lühiraja EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m

Kehaline kasvatus

1

doc

Martti Aljand

NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m komp

Kehaline kasvatus

16

odt

Ujumine Eestis

15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener.  Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a

Atleetvõimlemine

9

doc

Ujumine(referaat)

Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust.  Ujumine sobib kõigile · Ujumine taastab tervis

Kehaline kasvatus

33

docx

Kergejõustik

Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas

Kehaline kasvatus

22

doc

Olümpiamängud

Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Eestlased olümpiamängudel I suveolümpiamängud, Ateena 1896 - eestlastest võttis olümpiamängudest osa Hermann Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6

Kehaline kasvatus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate. Töös kasutatakse ka eesti süvamuusika ja teatrielu kohta kirjutatud uurimusi ja memuaristikat. Seega toetub käesoleva uurimuse empiiriline osa peamiselt kaht liiki materjalidele. Esimese

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)