asotsiaalselt ning käsitleb maad ja maavarasid või selle ressursse majandusliku kasu saamiseks. 8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Maa eetika kehtib inimese seisukohalt lähtudes maa kohta koos oma elus ja eluta osaga, kogu oma mitmekesisusega. Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed kontaktid ja suhted tegelike inimestega
väikesed lapsed või vaimupuudega täiskasvanud. Seega peab võrdsel kohtlemisel silmas pidama eelnevat võrdlust ning alati küsima: kui loomade puhul on see õigustatud, siis kas see on õigustatud ka väikeste laste ning alaarenenud täiskasvanute puhul? Milline on Sinu arvamus kõigi loomade võrdse kohtlemise osas? Lasn, Kalle. 2005. Kultuuritõkestus: Ameerika naeruvääristamine. Tallinn: Tänapäev. lk.20-49; 79-98). Failid ÕISis üleval. 1. Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Ta leiab, et elu postmodernsete vaatemängude keskel on inimesi muutnud ning et suurem osa tarbijatest veedab oma elu mõnes eeterlikus fantaasia- ja soovidemaailmas. 2. Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn? Tema arvates koosneb keskkond ümbritsevast paistvusest ehk kõikehaaravast vaatemängust. 3. Millised on tema meelest peamised vaimse keskkonna ökoloogia probleemid? Loetle need.
Royal Navy, 2006. · Cockram, A., Tolley, J. (2006) Injury prevention for tennis and other racket sports. Brian Mackenzie's Successful Coaching, (ISSN 1745-7513/ 38/ December), p. 5-7 · Binkley, H.M. (2006) Scapula Stabilisation Rehab Exercise Prescription. Strength and Conditioning Journal, 28, p. 62-65. · Muttalib, A., Zaidi, M., Khoo, C. 2009. A Survey on Common Injuries in Recreational Badminton Players. Malaysian Orthopaedic Journal. 2009 Vol 3 No 2 · Lasn, S., Tõnnus, A., Tarto, J. (2011). Sulgpall: Mängutehnika alused. Tallinn: Ilmapress · Mitchell, T., Longyear, S. What a racquet!: Racquet Sports Injuries and Treatment · Rosen, A. L., Scuderi, G. R., McCann, P. D. (2005). Racquate Sports Injuries. Sports Medicine ( Second edition): A comprehensive approach. Lk 579-282.
07.74 47407248798 Ivo Sonk 21.06.86 38606213909 Kristjan Jaanus 24.08.57 35708242503 Kairi Kulmar 23.09.66 46609233445 Annemai Kodi 21.02.61 46102214177 Risto Tosso 10.05.81 38105107663 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 Marek Karu 19.10.78 37810196353 Naima Svarts 14.05.54 45405143542 Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Urmas Lasn 16.08.69 36908163895 Sigrid Tammik 10.06.52 45206103262 Eleri Teder 12.05.66 46605122941 Annemai Niitsoo 17.08.88 48808172378 Uljana Kalinin 06.11.89 48911067466 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 Tiina Saar 23.01.51 45101235206 Jana Palu 19.09.89 48909191264 Erkki Saarna 05.04.84 38404054554 Andres Kivima 08.11
07.2008 57 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 31 7 31.07.2008 57 Priit Ratassepp 31.07.51 35107316156 31 7 31.07.2008 57 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 8 8 08.08.2008 57 Allan Miron 11.08.51 35108113825 11 8 11.08.2008 57 Rain Räämet 02.10.51 35110025019 2 10 02.10.2008 57 Mart Lasn 19.12.51 35112199708 19 12 19.12.2008 57 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 31 1 31.01.2008 56 Rain Meri 01.02.52 35202011072 1 2 01.02.2008 56 Oliver Jüriorg 08.04.52 35204089726 8 4 08.04.2008 56 Eduard Meri 16.04.52 35204168144 16 4 16.04.2008 56 Kaspar Helmja 04.05.52 35205047019 4 5 04.05
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Re...
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp:
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha
01.63 36301265278 1 Signe Treier 11.10.63 46310117961 1 Kristel Ots 03.02.56 45602039490 1 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 1 Risto Vaask 23.03.82 38203235664 1 Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 1 Maili Sonk 22.04.71 47104221609 1 Endrik Reinsalu 01.06.52 35206019933 1 Karin Hunt 14.03.73 47303144111 1 Indrek Hade 14.03.76 37603144455 1 Kristel Arvola 25.01.61 46101252062 1 Külli Lasn 01.11.66 46611018133 1 Maret Jüriorg 12.02.58 45802124547 1 Tatjana Svarts 24.11.83 48311242126 1 Tatjana Roosimägi 09.12.50 45012097324 1 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 1 Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 1 Jako Karjust 07.08.67 36708076959 1 Tatjana Ots 21.02.71 47102215268 1 Naised teisest nimekirjast, kes on sündinud suvekuudel (juuni, juuli, august) Nimi Sünniaeg Isikukood
väljaspool levilat. Praeguseks on Ameerikast sisse toodud umbrohi. See on meie põllumaad enda valdusesse võtnud, aga seda ei tohi lasta teha kultuuris. Globaliseerumine ei esine vaid nendes valdkondades, see on hõlmanud kõiki eluvaldkondi, kuid selle välise ilu puhul ei tohi end meelitada lasta, hiljem on tagajärjed kohutavad! Riigil puudub oma mõte ja eripära jne... Seda sama on teinud ka globaliseerumis teemadel arutlev, tuntud Eesti kirjanik, Kalle Lasn. Tasub seisatuda ja arutleda globaalsetel teemadel, mõeldes neile saab mõtteselgusele kas see ülemaailmastumine on ikka nii hea ja kasutoov?
Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi Kaljukits Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi Kaljukits Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad Kaljukits Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi Kaljukits Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis Kaljukits Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv Kaljukits Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis Kaljukits Lembit Järv 31.01.1952 mees Talv Kaljukits
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm.
01.2020 5 Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv 27.02.2020 4 Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis 19.10.2020 1 Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad 14.05.2020 4 Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv 10.01.2020 5 Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi 16.08.2020 7 Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi 10.06.2020 3 Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad 12.05.2020 2 Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi 17.08.2020 1 Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis 6.11
Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Eestis Vaatamata Saksa armee abile Eesti vabastamisel nõukogude okupatsioonist 1941.
Indrek Indrek Karjust 11.03.78 37803115227 Indrek Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 Indrek Indrek Hade 14.03.76 37603144455 Indrek Count 3 Ivan Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 Ivan Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 Ivan Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 Ivan Count 3 Ivar Ivar Lasn 26.01.53 35301262099 Ivar Count 1 Ivo Ivo Lehtla 12.08.80 38008126197 Ivo Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 Ivo Count 2 Jaagup Jaagup Kuhi 04.06.82 38206046237 Jaagup Jaagup Jüriorg 08.08.76 37608086096 Jaagup Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 Jaagup Count 3 Jaan Jaan Sillmann 22.06
EESTI HOBUNE ESTONIAN NATIVE HORSE Tartu 2015 Sisukord 1. TÕU TEKKIMINE 2 2. EKSTERJÖÖR 3 2.1 EESTI HOBUSE VÄRVUSED 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE 5 4. KOKKUVÕTE 6 5. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1 SISSEJUHATUS Eesti hobune on muistne hobusetõug, mille kohta puuduvad täpsed andmed. Esineb väga palju erinevaid arvamusi tema päritolu kohta ning ühisele vastusele pole veel jõutud.Ta on pika kerega, madalajalgne ning tugeva kehaehitusega põllumajandustüüpi hobune. Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi. Eesti hobusele on isepärane suur värvusterikkus, kellel esinevad peaaegu kõik värvused tumedamast heledamini. Selles töös esineb ülevaade hobusetõu ajaloost, tema eksterjöörist ja tema kasutamine põllumajanduses. 2 1.TÕU TEKKIMINE “Kui tori hobune on ees...
Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna. Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. KOKKUVÕTTE Eesti juhtimisega riikliku iseseisvuse teele, välja Venemaal tol ajal valitsevast
põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid - ainult 20% maailma elanikkonnast - 80% Maa ressursssidest, tekitades nii meeletu keskkonnakahju, viies paigast ära Maa tasakaalu ning lisaks toob selline käitumine kaasa rikkuste ebaõiglase jagamise. (Buy Nothing Day 2000) Ostuvaba päeva peeti esmakordselt aastal 1992 Kanadas Vancouveris. Rahvusvahelisele tasandile tõi ostuvaba päeva väliseestlasest ajakirja Adbusters peatoimetaja Kalle Lasn. Eestis tähistatakse Ostuvaba päeva alates aastast 2002. (Eesti roheline liikumine. Ostuvaba päev). Tänaseks päevaks on Ostuvaba päevaga liitunud üle 65 riigi. Ostuvaba päeva tähistatakse USA-s ja Kanadas novembri neljandal reedel, mis tavaliselt on tänupühale järgnev päev ehk Black Friday (ja üks suurimaid ostlemise päevi USA-s) ning mujal maailmas novembri viimasel laupäeval. (The Guardian 2000 & Black Friday in United States. timeanddate.com)
Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik "Sini-Valge" klubi. 1922 -Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid. 1934 -Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5. 1939 -iseseisva Eesti viimased meistrivõistlused enne okupatsiooni. Meestest tuli kaheksandat korda meistriks Kristjan Lasn ja naistest seitsmendat korda Veera Nõmmik. 1945 -pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt Eesti NSV meistrivõistlused. 1945 -Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSV Liidu meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu. 1958 -Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks. 1961-Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste
Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus" öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) .............................. (allkiri ja kuupäev) ...
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta............................................................................. 5 Facebooki trendid 2010.aastal.................................................................................... 5 Instagram...........................................................................
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused.Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel,kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor.Algas Saksa okupatsioon. Vabadussõja algus Kaitseväe taastamine Kui enamlased 1918.a.novembris alustasid pealetungi Narvale,ei olnud äsja-moodustatud
Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506 Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561
Jekaterina Ossipova III 319 Jelena Lebedeva III 409 620 2508 Johannes Pello IIIA 230 620 2406 Juhan Idnurm III 320 620 2610 Jüri Engelbrecht Akad.tee 21 - B 229 620 4160 Juri Hmelnitski IIIB 109 620 2463 Jüri Sutt IIIB 305 620 2459 Karin Pachel IIIA 223 620 2511 Karl Õiger IIIA 234 620 2396 Kaspar Lasn III 314 Kati Kõrbe Kaare IIIB 306 Kati Roosalu tööleping peatatud Katrin Kuslap III 413 620 2508 Katrin Soone IIIB 309 620 2454 Krista Gilts III 421 620 3103 Krister Raudsepp III 418A 620 2506 Kristiina Taurus III 236 620 2500 Kristjan Piirimäe III 418 620 2506 Kristjan Tabri IIIB 311 620 2561
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
