Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
Suessi kriis Gamal Abdel Nasseri reziim soovis 1956. aastal natsionaliseerida Suessi kanali. Tema unistuseks oli vabastada araabia maailm välismõjudest ja ühendada see Egiptuse juhtimise alla. London ja Pariis valmistasid ette sõjalist aktsiooni, liitlase said Tel Avivi näol, kuna Iisraeli häirisid palestiinlased enda reididega juudi riigi alale. 29.okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse- põhjenduseks toodi vajadus likvideerida palestiina partisanide tugialad. Tel Avivi, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise kokkuleppe kohaselt pidi Iisrael vallutama kiirelt suurema osa Siinai poolsaarest ja lähenema Suessi kanalile. Seejärel sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nad nõudsid, et Egiptus enda väed Suessi kanali lähistelt eemaldaksid. Egiptus aga keeldus ja 31.okt 1956 hakati Egiptust pommitama. ÜRO-s nõudsid nii Washington kui Moskva sõjategevuse lõpetamist ning 6.nov 1956 sõlmitigi vaherahu. USA-le oli see konflikt vastumeelt, ...
NSV Liit Liiduvabariigid Euroopa sotssüsteem 1985 Gorbatsov võimule; Perestroika Perestroika, reformid, alkoholi keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitus...
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki k...
Perestroika ja NSV Liidu kokkuvarisemine 1985tuli NLKP Keskkommitee peasekretäriks M.Gorbatsov. Ta oli veendnud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi. Tema eesmärk polnud üleminek demokraatiale, turumajandusele ega NSV Liidu lagundamine, vaid käsumajanduse ning impeeriumi päästmine. Majandus tuli taas tööle saada ning Gorbatsov tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uu...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
stabiilne hoolikalt juhitud rahvaarvu kasv ja kõige olulisem on maksukärped. Reagan tegi suuri edusamme piirangute kaotamise protsessis. Näiteks piirangute kaotamine lennunuduses, panganduses jne. Siseriigis peatati valitsuse kulutuste kasv ja kaitsekulutused suurenesid ulatuslikult. Reagan tegi suuri edusamme riigi rahvaarvu juhtimisel inflatsiooni kontrollimiseks. 2 Ronald Reagan valiti 1985. aastal tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks. Tollel ajal toimusid ka Moskva võimuladvikus suured muutused. 10. märtsil 1985 suri Nõukogude Liidu peasekretär Konstatin Tsernenko. Talle tuli leida kiiresti asendaja. Riigi kõrgeimasse ametisse määrati Mihhail Gorbatsov, keda lõpptulemusena entsiastlikult toetas kogu keskkommitee. 1985. aastal oli Reagan väga enesekindel ja kuulutas rahvale, et ta usub kindlalt kommunismi lagunemisse
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
MARC CHAGALL (1887-1985) Marc Chagall sündis 7.juulil 1887.a. Vitebskis. Ta oli juudi väikekaupmehe kümnelapselise pere esiklaps. Lõpetanud kohalikus koolis 4 klassi, asus Chagall õppima kunsti kohaliku meistri juures, kellest sai Chagallile suur eeskuju. Hiljem jätkas kunstiõpinguid Peterburis mitmes erakunstikoolis. 1910.a. sõitis hariduse jätkamiseks Pariisi. Kuigi Chagall pidas ennast elu lõpuni vene kunstnikuks, mõjutasid teda Euroopa ja prantsuse kultuur. Siit pärines kunstniku eripära, ta kalduvus segada kokku fantaasia ja olustikulisus, minevik ja tulevik, müstika ja reaalsus. Värvide ja joonte väljendusrikkus tegid Chagallist ekspressionisti ja sürrealismi eelkäija. Juba Chagalli esimestest maalidest õhkub lapselikku siirust, mingit alateadvuslikku, instinktiivset ja ohjeldamatut ilu. Ta tööd mõjuvad tõeliselt värskete ja fantastilistena. 1912.a. eksponeeris Chagall oma töid esmakordselt näitusel Peterburis. Seejärel toimusid ...
NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
Mälestused aastatest 1985-1992 Lugusid nõustus rääkima ema. 1989. aastal toodi asutusse, kus mu ema tol ajal töötas, arvutid. Välimuselt olid need enam- vähem samasugused nagu tänapäeval, kuid ikka suuremad. Ema kirjeldab neid, kui äärmiselt aeglaseid suuri kobakaid. Selleks, et töötajad arvutiga tutvuksid ja selle kasutamise endale selgeks saaksid lasti neil sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni pr...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. ...
Mehhiko maavärin (19.sept, 1985) Eelmisel sajandil raputas on raputanud Mehhikot palju maavärinaid, kuid 19. septembril aastal 1985 leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke võimsus ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Mexicos 7,8 magnituudini. Tegemist oli sajandi suurima maavärinaga Mehhikos. Olukorra muutis halvemaks see, et oli tipptund ja inimesed ruttasid tööle. Telefoniside langes täielikult rivist välja, katkes ka elektrienergia andmine. Puhkes arvukaid tulekahjusid. Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada sai 30 000, peavarjuta jäi 50 000 inimest ning 150 000 kaotas töökoha
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Autor: Juhendaja: Koht ja aasta Sisukord Nõukogude võimu taastamine...................................................................................... 3 Nõukogulik võimustruktuur......................................................................................... 4 Territoorium ja haldusjaotus........................................................................................6 Metsavendlus.................................................................................................................7 Sundkollektiviseerimine ja massiküüditamine............................................................ 8 Võimuvahetus Eesti Kommunistliku (bolsevistliku) Partei ja ENSV juhtkonnas......9 Sula.....................
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata i...
Ema mälestus aastatest 1985-1992 Kirjutan ema mälestusest reisil Saksamaale : Välismaale minek oli tema noorusajal raske. Selleks pidi olema kelleltki küllakutse, mille aluselt sai taotleda viisat. Nii juhtuski, et 1990.aastal saatis ema isa sõber Saksamaalt Ahrensböcki linnast emale koos õega kutse. Kõik selliste dokumentide ajamine käis Tallinnas. Ema koos õega pidid viisa saamiseks sinna sõitma. Kui viisa lõpuks käes oli, sai ka valuutat vahetada, kuid see toimus tookord ainult ühel päeval nädalas ja elava järjekorra alusel. Ema koos õega pidid juba eelmine õhtu Tallinnasse sõitma, et hommikul hästi varakult järjekorda asuda- I korral aga jäid nad ilma, sest raha vahetati väga vähe ainult mõni inimene järjekorrast sai, II korral läks aga ema õde üksinda, oli järjekorras kolmas inimene, kes veel valuutat vahetada sai ja see oli õnn, sest järgmiseks päevaks oli neil juba ärasõidu piletid olemas: Leningradi r...
Kool Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Referaat Autor Juhendaja Koht, aasta Sisukord Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985. Tegin sellise valiku, sest mulle meeldib Eesti ajalugu ning arvan, et üks õige eestlane peaks seda tundma. Valisin just selle ajajärgu, sest minu vanaema on mulle sellest ajast väga palju jutustanud ning soovisin selle kohta lisaks infot koguda ja silmaringi avardada. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused, nagu territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. See ei tähenda, et liiduvabariik oleks olnud suve...
Miks lagunes kommunistlik reziim? Mina arvan, et kommunistlik reziim hakkas lagunema alates 1985 aasta märtsist, kui NLKP uueks peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Tema algatusel alanud perestroika poliitika andis paljudele riikidele suure vabaduse, mida hakati kohe ära kasutama. Moskva juhtnööre ei vajatud enam. Minumeelest ei olnud Moskval palju aega tegeleda NSV Liitu kuuluvate liikmes riikidega, sest Venemaal oli piisavalt palju tegemisi enda riigi siseasjadega. See tõi kaasa isetegevuse ja Moskvat ei kuulatud enam üldse. Kui Gorbatsov valiti NSVL
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldise...
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. ·
Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku Looming tänaseks päevaks Luuletused: 17 Proosad: 9 Näitekirjandus: 2 Lasteraamatud: 7 Artilklid ja esseed: >5 Suurem osa neist tõlgitud teiste keeltesse Luule esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" 1965 luulekogu ,,Tolmust ja värvidest" 1967 ,,Valge joon Võrumaa kohale" 1972 ,,Ma vaatasin päikese aknasse" 1976 luulekogu ,,Uute kivide kasvamine", 1977 luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik" 1985 ,,Tükk elatud elu" 1991 ,,Öölinnud. Öömõtted" 1998 Luulekogu ,,Kirjutatud" 2000 Vaikus saab värvideks (2005) Teiselpool järve (2008) Proosa Esseed ,,Jää ja kanarbik" 1989 ,,Poliitika ja antipoliitika" ,,Kust tuli öö" 1990 (1992) ,,Jää ja Titanic" (1995) ,,See ja teine" (1996) ,,Teekond Ayia ,,Võimaluste Triadasse" (1993) võimalikkus" (1997) ,, Silm" ja ,, Hektor" ,,Usk on uskmatus"
Referaat Artikli autorid: Jeffrey H. Greenhaus ja Nicholas J. Beutell Artikli pealkiri: Sources of Conflict Between Work and Family Roles Ajakirja nimi: Academy of Management Ilmumise aasta: 1985(jaanuar) Köite (vloume’i) ja lehekülgede numbrid: vol 10, leheküljed 76-88 Artiklis tahetakse leida lahendust probleemile, et mis ja kui palju mõjutab inimese rolle kodus ja tööl. Tuuakse välja, erinevad faktoreid, mis mõjutavad seda halvemuse poole ja ka neid, mis muudavad seda ümberlülitust ühelt rollilt teisele paremaks. Artikkel tugineb ka varasemalt tehtud uurimustele, kus jälgitakse inimeste käitumist olukordades. Kuidas uuritavad suudavad ennast eemaldada tööst ja keskenduda vaid perekonnale või vastupidi. Nendest uurimustest tuuakse seoseid ka reaalsete olukordadega, mis on ka t...
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine ·...
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist
EESTI ESIMESED ROCK ANSAMBLID MAGNETIC BAND GUNNAR GRAPSI GRUPP Magnetic Band oli aastatel 19771985 Gunnar Grapsi juhtimisel tegutsenud ansambel Tegutsemise algul viljeles ansambel poprokki, hiljem raskemat muusikat (hevimuusika)[1]. Aastal 1980 võitis ansambel Thbilisis toimunud üleliidulisel ansamblite festivalil "Kevadrütmid 1980" esikoha Aastal 1985 ansambli koosseis uuenes ja tegevust jätkati nime all Gunnar Grapsi Grupp. https://www.youtube.com/wa tch?v=CCv9BqPPl7w PROPELLER Propeller on eesti punkbänd. Koloriitne punkansambel (1978 -1980). Selles esinesid muusikud, kes rohkem nagu oma lõbuks harrastasid primitiivset, kuid vürtsikat muusikat, teatraalset show'd. Nendegi punk oli mõeldud pilana, mis siiski leidis liialt tõsimeelset tõlgendust. (A.Erm "Polkast Rokini").
Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades.
Eesti Kunstiakadeemia Disain ja rakenduskunst Ehte- ja sepakunst MA I Sofja Markarova "Kaasaegne ehe ja ornament" Essee Juhendaja: Karin Nugis Tallinn 2013 Kaasaegne ehe ja ornament. Kaasaegne ehe 1960. aastatega algab kaasaegse ehtekunsti ajalugu reaktsioonina staatuse vastu (kõik inimesed on võrdsed). Tekib liikumine New Jewellery ja 1985. aastal ilmub Peter Dorneri ja Ralph Turneri samanimeline raamat ,,New Jewellery". Kaasaegne tänapäeva ekspression, tehtud täna, kuid eeldab mineviku ja võõramaise kunsti tundmist. Kaasaegne pidevalt muutuv, kasvav ja paindlik, ei käsitle konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standardist kunstniku standardile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema1.
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikust...
SQL kodutöö TA13KÕ Virge Luht 1.Loo tabel USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] GO 2.Lisa 7 üliõpilast 1 Kalkun naine Paide 1976 2 kuldnokk mees Paide 1985 3 Merikotkas mees Pärnu 1982 4 Kurg naine Tartu 1990 5 Luik naine Valga 1988 6 Musträstas naine Tallinn 1992 7 Varblane naine Tallinn 1993 3.Mitme üliõpilase nimi on pikem kui 4 tähte? 4.Mitu naisüliõpilast on Tartust? USE [Virge] GO SELECT [ID] ,[Perenimi] ,[sugu] ,[elukoha_linn] ,[synniaasta] FROM [dbo].[yliopilased_1] where elukoha_linn like 'Tartu' GO
mõttekäiku, kuna see erines kõigest eelnevast, mida mina kuulnud olen. Mõistan neid, kes on öelnud, et temast on raske aru saada ja, et tema mõttelend on pidurdamatu. Kuid just kõige sellepärast peetaksegi teda üheks 19.sajandi sügavamaks mõtlejaks, kellest on ammutanud inspiratsiooni paljud järgmise põlvkonna filosoofid. 14 Kasutatud kirjandus 1. Meos, Indrek 2000. Uusaja filosoofia. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 2. Saarinen, Esa 1985. Filosoofia ajalugu:tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 3. www.hot.ee. Sören Kierkegaard. http://www.hot.ee/indrme/soren.htm 4. (Ingl. k) wikipedia.org. Sören Kierkegaard. http://en.wikipedia.org/wiki/Søren_Kierkegaard 15
Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768.6 4.4 Viljandi 14.6 17473 1196.8 6.8 Rakvere 10.6 15264 1440.0 9.4 Sillamäe 10.5 14252 1357.3 9.5 Kuressaare 15 13166 877.7 6.7 Võru 13....
Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve
1983 1 No MW 1984 5 No DF 1984 5 Yes RG 1984 4 No DJ 1984 5 No PD 1984 4 No AC 1985 4 No MW 1985 5+ Yes DF 1985 1 Yes RG 1985 1+ No DJ 1985 1 No PD 1985 2 No AC
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused • NSV Liidu tasandil: • NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a.
Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Üldõpetuses püüti kogu õppematerjal algastmel koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast.
a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunemine (sugukonnaõigus, lokaalõigus, kodifikatsioonid, loomuõiguskoolkond, ajalooline koolkond) c. kehtiva õiguse allikad d. ,,rahvusliku õiguskorra püramiid". KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud soovituslikud materjalid. 2. Comparative Juridical Review. Vol 30, 1993. (Vt Smith, R. Artikkel) 3. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 1-79; 81-154. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, SOBIB KA 1985.a väljaanne), pp 1-41; 44- 191; pp 192-276. 5. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Toim. H. Pisuke. Tln. 2000, lk 27-53. 6. Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval. Koost. H. Schneider. Trt 1994, lk 7-46. 7. Luts, M. Kodifikatsioon ja õigusreform
sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest, näiteks hiirtest, rottidest. Samuti ka kanadest jne. Mõnikord on nad võimelised ka väikse antiloobi ära sööma. Sugukond Sugukond hõlmab kahte alamsugukonda pärisboalasi (Boinae) ja püütonlasi (Pythoninae). Sellesse sugukonda kuuluvad kõige suuremad nüüdisaegsed maod anakonda ja võrkpüüton. Boalaste sugukonnas on 22 perekonda 80 liigiga. Püütonlaste sugukonda kuulub 6 perekonda 22 liigiga. (Bannikov et al, 1985.) Boalaste sugukonda kuuluvad boad ja püütonid mässivad oma tugeva keha umber saaklooma ja pigistavad selle surnuks.(Rauk et al, 1983) Boalaste anatoomia Seda madudegruppi peetakse suhteliselt primitiivseks. Nende kolju on raskem ja lõuad jäigemad kui enam arenenud madudel.(Burnie et al, 2001)Boalastel on olemas tagajäsemete jädemed, mis tavaliselt on märgatavad küünistena anaalava külgedel. Peale selle on boalastel säilinud kõigi kolme vaagnaluu ja reieluu rudimendid
Täna on Jooksev aasta Jooksev kuu 1/18/2016 2016 1 Sünnikuupäeva Sünnikuupäeva Isik Sugu Sünniaeg aasta kuu Persoon1 Naine 12/26/1990 1990 12 Persoon2 Mees 10/1/1985 1985 10 Persoon3 Mees 8/9/1986 1986 8 Persoon4 Naine 10/14/1982 1982 10 Persoon5 Mees 3/28/1992 1992 3 Persoon6 Naine 2/6/1983 1983 2 Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5 Persoon9 Naine 4/29/1990 1990 4
Cristiano ronaldo Üldine info Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) ääreründaja Klubid mida on esindanud Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) 253 Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 )
U S Maa lühilainelise kiirguse voog M veebruaris A A 1985 W/m-2 TE A D U S Maa lühilainelise kiirguse voog M juulis 1985 A A W/m-2 TE A D U S Maa albeedo M A veebruaris 1985 A % TE A D U S M Maa
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
