Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"19 saj" - 501 õppematerjali

19 saj - l võeti vastu mitmeid tähtsaid sotsiaalkindlustusseadusi, millest tuleks kindlasti nimetada haiguskindlustusseadust (1886), õnnetusjuhtumiseadust (1884-1887) ja invaliidsus- ja vanaduspensioni kindlustamise seadust (1889). 19 saj-l sotsiaalpoliitilisi reforme iseloomustas kristlik patriarhaalne vaateviis (on
thumbnail
3
doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks o...

Ajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas 19 saj oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos?

Itaalias toimus rahvaliikumine Itaalia ühendamise eest riigiks. Saksamaal nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Kas 19 sajand oli pöördepunktiks ka eesti rahva ajaloos? 19. sajandil muutus talupoegade juriidiline seisund. 1816 võeti vastu seadus, millegi kaotati pärisorjus Eestimaal, sama seadus hakkas 1819 kehtima ka Liivimaal. Talupoegadest sai vaba talupoja seisus, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud tegeleda muuga, kui ainult põlluharimisega. Isegi talupoegade liikumisvabadus oli piiratud. Talupoegade ost ja müük keelati nüüd lõplikult. Siiski jäid talupojad mõisnikest sõltuvaks, sest nad vabastati küll pärisorjusest, kuid ilma maata. Kuna raha neil ei olnud, et osta omale talu, siis hakkasid nad mõisnikelt talu rentima. Kasvas talupoegade rahulolematus maa rentimise üle. 1849. aastal tul...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Inglismaa 19 saj alguses

Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele ­ tekstiilitooted ­ metallurgiatehased ­ söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks? On olemas ostjaskond ehk turg. Peab olema piisavalt vaba raha ehk kapitali vaba tööjõud...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...

Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

PÕHJASÕDA Põhjused: · Taanile, Poolale ja Venemaale ei meeldinud Rootsi ülemvõim Läänemerel Eeldused: · Venemaa ja Poola olid sõlminud vaherahu Türgiga ­ polnud mujale vaja sõjaväge · Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 ­ Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september ­ Vene väed jõuavad Narva alla 19. november ­ Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rü...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo KT, 10. klass. Eesti 19. saj

Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks

Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...",...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Jõulud 19 sajandil

Jõulud olid pühad päevad, mil üks aastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi ­ vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistusteg...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

15. saj kunst humanism ja renessanss

saj kultuur teravalt gootiaegsest? -Selle poolest, et renessanss ei hoidnud kinni vanadest tavadest kunsti loomisel. #Mida tähendab renessansiliku maalvaate aluseks olnud humanism? -See on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, levis varauusajal ka Euroopas. #Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? -Taavet, sest Taaveti võit Koljati üle polnud väga rüütellik, temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi- üksikisikut kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. #Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? -Firenze #Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? -Donatello (1386-1466) #Kelle tööd on Venuse sünd ja Primavera? -Sandro Botticelli #Milline ehitis oli kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos? Kes oli selle autor? -väike kabel „Tempietto“. Selle autor on Bramante (1444-1514) #Millist piiblisündmust kujutab Leonardo maal pühaõ...

Kunstiajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
2
docx

10.kl ajaloo õpik lk 19 küsimused

Kuidas mõjutasid looduslikud ja geograafilised olud Induse tsivilisatsiooni kujunemist ja arengut? Indias, nagu ka paljudes muudes maades, kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud üht...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

20. saj I poole peamised kunstivoolud

saj I poole peamised kunstivoolud 20. sajandil toimusid kunstis väga suured muutused. Kunst arenes tormiliselt ning uuendused toimusid kordades kiiremini, kui kunagi varem. Kunstis hakati rohkem keskenduma kunstniku eneseväljendusele, tunnetele ja meeleolule. Nähtava maailma kujutamist hakati välja juurima juba 19. ja 20. sajandi vahetusel. See asendus sümbolismiga, mille kunstnikud käsitlesid meelsasti nn suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik ja inimese osalus looduses. Tööstuslikus Suurbritannias, aga tärkas hoopis juugendstiil, milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi te...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
odt

1907. a ja 1917. a revolutsioon Venemaal, I maailmasõda, 20. saj algus

Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv ­ autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastat...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti 19 sajandil.

Ainsaks rahvuslikku aadet propageerivaks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees, mis alates 1891 aastast ilmus päevalehena. Venestamise vastasid : Hermann( Postimees, esimene eestikeelne entsüklopeedia), V.Reinman ( karskusliikumise edendamine, harrastus ajaloolane) Uus rahvuslik tõus Eesti keele ja kultuuri taastamine eesmärgiks. Venestamine ei suutnud lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust. Enamik seltse tegelesid edasi 19 saj lõpul tõusevad esile karskusseltsid, mille tegevust suudeti motiveerida : tervise hoidmine on rahvuslik kohustus. Mitmesugused kutseühingud, käsitööliste ühendused, vabatahtlikud tuletõrjeseltsid. See aitas oluliselt kaasa rahva edasisele organiseerumisele. 1888.a. J. Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks. 1890. Kolm rahvarohket laulupidu.1896 laulupidu, kus lauldi isamaalisi laule. Rahva liikumise uue põlvkonna teke 19 saj lõpul. (Liider V.Reiman). Reiman lõpetas usuteaduskonna ja...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati...

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tol...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 16 saj

saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...

Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa 17-18. saj

-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis ­ suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...

Ajalugu
285 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun