Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "18.Harjutustest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, sild, madrus, päästevest, päästepaat, rool, tegelev, loots, kogunemis, tank, luugi, tross, parda, järgnevast, laevas, lootsi, panama, trossi, klüüs, cargo, star, pardal, püstuvus, fotol, autonoomsus, kirves, radar, laevast, helisignaal, tulekustuti, juuresoleva, töötaja, lipp, veetihedus, chain, põlev, veab, ujuvus, luuk, seadetKõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1 11 tekki Registreeritud Eesti lipu alla IMO number 9364722 4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW Reisijate mahutavus – 2200 3 Laevaüldplaan 4 5 6 Rooliseade Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni. Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli. Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata, et kapten teaks, kas madrus sai käsust aruvõi mitte
Nende tööaeg peab olema ajavahemikus kella 6.00-st kuni 20.00-ni, laeva aja järgi ,kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-06.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp H -hotel ; Minul on loots parda. Lipp (vasak pool on valge ja parem pool on punane) Pilet 6 1. Laeva päästevahendid, kasutamine, hooldus On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid. Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest, vee- ja kaitseülikond, termoülikond. Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat, täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena).
tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.
00-st kuni 20.00-ni laeva aja järgi, kui see on töö iseloomu arvestades võimalik. Ajavahemikus kella 20.00-st kuni 6.00-ni ning pühapäeval või riigipühal võib vahiteenistuses mitteosalevaid laevapere liikmeid rakendada tööle üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks, välja arvatud juhul, kui laevapere liikme töö iseloom nõuab töötamist vastaval ajal. 3. Lootsilipp merepraktikas, lootsi väljakutse, loots pardal Golf (Vajan lootsi) ja Hotel (Mul on loots paardal). 4. Kõite/trosside laeva võtmine, hoiustamine Kontrollima, et olemas oleksid sertifikaadid köitel trossidel, võimalusel kontrollida neid visuaalselt, et ei oleks nähtavaid jälgi või muljumis ja et ei oleks pragusid. Kindlasti ei tohi jätta lahtiselt tekile tuleb ära katta ja kinnitada või siis mõnda kindlasse ruumi panna. Pilet No. 06 1. Laeva päästevahendid, kasutamine ja hooldus
Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru
Plussiks: takistamata vedeliku vool täielikult avatud asendis, turbulents puudub Miinuseks: kallis, raske https://www.youtube.com/watch?v=RvD1R8Tlr9M&t=109s 33. Päästepaadi ehituslikud nõuded Peab olema varustatud mootoriga Alates 1986a. Ehitatud laevadel peavad olema kaetud päästepaadid Samuti peavad päästepaadid vastu pidama veeskamisele täis rahvast ja juhul kui laeval on käik 5kn • Päästepaadi korpus peab olema tulekindel või mittesüttiv • Päästepaat peab taluma lööki vastu laeva parrast veeskamise ajal, ning kukkumist vette 3m kõrguselt • Päästepaadi maksimaalne mahutavus on 150 inimest • Päästepaat peab võimaldama kiiret pardale minekut ja väljumist Päästepaadil peab olema redel pardale saamiseks • Püstivus peab olema piisav (GM>0), kui inimesi on 50% mahutavusest, kes kõik istuvad ühel pool diametraaltasapinda • Päästepaat peab olema mootoriga, mis peab olema võimeline töötama
tähenduses: 1 a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet. 2 e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal.
Järgneva aruande koostasin ma vastavalt nõuetele, mis on seatud madruse meresõidupraktika aruande koostamisel. Aruanne aitab mul õpitut veel paremini tundma süvendatult. Pööran tähelepanu asjadele, mida ma veel ei teadnud ja mis on minu jaoks uus. Aruannet on kindlasti huvitav koostada, kuna koolis teoreetiliselt õpitu võib laevas olla hoopis teistmoodi ja kuna see on mu esimene aruanne, siis ma ei loodagi, et see perfektne tuleb. Loodan praktikas õppida kõike vajalikku, mida madrus peab teadma ja teha oskama. Aruande tegemine kindlasti suurendab minu teadmisi madruse valdkonnas, sest sisuka aruande tegemiseks tuleb palju infot otsida ja lugeda. Peale tööpäeva on küll väga raske aruandele keskenduda, kuid loodan, et saan hakkama ja sean omale eesmärgi aruanne valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest küsida.
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul.
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
lainete pealejooksu perioodi. Suurimad ohud on seotud ahtri "kaasahaaramisega" laine poolt, millele järgneb juhitavuse kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Plaadistus on seestpoolt toetatud piki ja põiki vaheseintega, vahetekkide ja platvormidega ja talastiksüsteemidega. Kõigi nende osade paigutus, suurus, tugevus sõltub laeva otstarbest. RoRo laevadel on palju tekke ja vahetekke samuti reisilaeval Välisplaadistuse paksus valitakse lähtudes tugevusnõuetest (üldtugevus, sõit jääs) Plaadid ühendatakse omavahel keevitamise teel ja need moodustavad nn. Kahekordse põhja kate moodustab põhjadevahelise ruumi (double bottom space, tank top), milles asetsevad tankid kütuse , joogivee ja ballasti jaoks. Põhja ja pardaplaadistust ühendab kumer plaadistus, mida nimetatakse kimmivööks . Pardaplaadistuse kõige ülemist paksemat, mis ühendatakse tekiplaadistusega, nimetatakse siirivöö ks (sirstrek, sandeki pardavöö). Sirstrekiga kokkupuutuvat tekikatte äärmist vööd nimetatakse tekistringer iks. Tekistringer on teistest teki plaatidest paksem ja kulgeb piki laeva kogu korpuse ulatuses.
3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte
.................................................................................................60 Veekindladuksed .......................................................................................................................65 Veekindel kontuur .....................................................................................................................66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED .............................................................67 Integreeritud sild ........................................................................................................................67 Manta Radar ..............................................................................................................................69 Radari menüü .............................................................................................................................70 Manta 3 ECDIS ......................................................................
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; omab algteadmisi laeva e
pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A alfa, B bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei ole märgistatud eraldi ankrupaiku, tuleb nendesse kohtadesse läheneda väga ettevaatlikult ja pidevalt vee sügavust kontrollides. Parima haarduvusega põhjad on liiv, savi. Raskem on jääda ankrusse kivise põhjaga paikades. Seal ei ole head haarduvust, kuna ankur võib hakata libisema üle kivide. Samuti hiivamisel võib ankur jääda kivi taha kinni. 16
Vurr- ja magnetkompassi õiend määratakse vähemalt üks kord vahis ja kui võimalik, siis igat suuremat kursi muutmist. Pea- ja vurrkompassi näite võrreldakse sagedasti. Kursikordajate näidud peavad ühtima emakompassi näitudega. Automaatrool lülitatakse käsijuhtimisele vähemalt üks kord vahis. Vahitüürimes peab alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelu ohutusest merel (SOLAS) nõudmisi. Vahitüürimees peab arvestama vajadust panna rooli madrus ja varakult üle minna käsijuhtimisele vältimaks ohtliku olukorra tekkimist. Kui hoida laeva automaatjuhtimisel seni, kui olukord on kujunenud ohtlikuks, peab vahitüürimees manöövri sooritamiseks katkestama vaatluse, mis võib olla ohtlik. Vahitüürimees peab oskama vabalt käsitleda kõiki elektroonilisi navigatsiooni riistu, teadma nende piiranguid ja valima kasutamiseks antud olukorras kõige sobivama.
Samuti võib see põhjustada õnnetusi inimestega. Sellepärast peavad last ja lahtine varustus enne raskelasti operatsioonide algust kinnitatud olema. 7. Vabapinnad ballast- ja/või lastitankides vähendavad püstuvuse piiri. Laadimis- lossimisoperatsioonide jooksul võib see põhjustada negatiivse algpüstuvuse tekke ja laeva ootamatu käitumise rippekreeni (loll angle) vajumisega. Eriti võib see juhtuda õli laadivatel-lossivatel OBO laevadel ja "ainus põiktank- single tank across" kujundusega tankeritel. Neil laevatüüpidel peab täpselt järgima heakskiidetud lastioperatsiooniplaane. Kontrolli meetmed 1. Püstuvuse kontrolli suhtes lastioperatsioonide jooksul peab kompanii andma üldised juhised, mis sobivad antud laeva- ja lastitüübile ning käsitlevad: · Lastimise ja lossimise õige järjekorra planeerimist koos ballasti- ja punkerdusoperatsioonidega · Operatsioonide piisavat kontrolli, sealhulgas kaubamassi pealevõtu perioodilist jälgimist
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioonide käigus (bensiin,
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maa
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid appi ning sel
teadma nafta või naftasaaduse tüüpi või tihedust, nt. kütuse tihedust Lääne-Euroopas temperatuuril 15 °C ja USA-s 60 °F. Tiheduse ühikuteks on vastavalt kg/l või kg/m3. Vedellasti mahu arvutamiseks standardtemperatuuril mõõdetakse tankis oleva vedellasti temperatuuri mitmel erineval tasandil, sest reeglina on lasti temperatuur tankide eri tasanditel erinev. Vedellasti maht arvutatakse keskmise temperatuuri järgi: Reeglina mõõdetakse temperatuuri kolmel tasandil. Tank jaotatakse kolmeks võrdseks osaks ja temperatuuri mõõdetakse iga osa keskosas. 11 Vedellasti ruumala määramiseks mõõdetakse tankide tühikud, s.t. kaugused teki alumise pinna ja vedeliku pinna vahel. Vedellasti ruumala arvutamisel tuleb arvesse võtta laeva trimmi. Trimmi mõju tühikutele on näha alltoodud joonisel.
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon
Võrrandi paremal poolel on tabeli integraal, seega võime kirjutada: 0 0 tan K ln tan 45 ln tan 45 2 2 Sellele võrrandile vastavat kõverat Maa pinnal nimetatakse loksodroomiks. Kui K = 0° või 180° on 0 = 0 , laeva liikumistee ühtib meridiaaniga, mis teatavasti on suurringi kaar. Kui K = 90° või 270° on tanK = , laeva liikumisteeks on paralleel ehk väike ring. Loksodroom lõikab iga paralleeli ainult üks kord, aga meridiaani palju kordi, lähenedes iga korraga poolusele. Võib öelda, et loksodroom on logaritmiline spiraal, mis assümptootiliselt läheneb poolustele. 7 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 8. Tuletada Mercatori kaardi paralleeli kaardimõõdu valem.
radaritel. Siiski on kasutatavatel radaritel ka mitmeid puudusi. VTS radaritel on näiteks samad vead ulatuse ja peilingute määramisel nagu teistel radaritelgi, ehkki tal on kindel koht ja ta on pidevalt orienteeritud põhja ilma kompassi vigadeta. Erinevus kahe seiresüsteemi vahel seisneb informatsiooni edastamises kaldajaamale. Kui teabe edastamine radari kaudu toimub min. iga 3 sekundi järel, siis transponderiga saab seda aega muuta kuni suhtearvuni signaal ühe sekundi kohta või signaal iga minuti järel. Üheks suuremaks probleemiks radarite kasutamisel on laevade automaatne identifitseerimine. Radaritega toimub identifitseerimine suusõnaliselt, millega suureneb vigade tekkimise oht. Seepärast leiab järjest rohkem tunnustust transponderiga "toetatud" GPS-idel põhinevad süsteemid. GPS-idelt ja laeva kontrollprotsessorilt tulev info edastatakse transponderi ja raadio abil kaldajaamale, kust siis info kuvatakse ekraanile.
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan:
samal suunal asuva objekti A ja B vahel, mille puhul need on kuvaril nähtavad kahe eraldi objektina. Eraldusvõimet kauguse järgi mõõdetakse meetrites. Kahe samal suunal asuva objekti avastamine eraldi on võimalik ainult siis, kui kiirgus objektilt A lõpeb enne, kui saabub kajasignaal objektilt B. Objektilt A peegelduse kestvus on võrdne impulsi pikkusega 2r c τι. Signaal objektilt B hilineb mikrosekundi võrra. Seega kajasignaali 2r c r c 2 eraldi vastuvõtu tingimuseks on võrratus ehk (3) Eraldusvõime kauguse järgi võrdub poole impulsi pikkusega +3...6 meetrit Eraldusvõime nurga järgi
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II korruse tekk, jalutustekk, 10- teine tekk (vaheseinte tekk), 11- teine tekk. Laeva meeskonna (laevapere) käsutuses olevad ruumid jagunevad otstarbe järgi. Ruumide isolatsioon.
gaasid läbi lähevad. Selle tulemusena vähendatakse gaaside kiirust ja väheneb ka müra. Pööretearvu regulaator Laeva peamasinad on varustatud Woodward PG-EG 58 tüüpi elektrohüdraulilise pööretearvu regulaatoriga, mille elektrooniline juhtplokk asub masina kontrollruumis. Masina pöörete reguleerimine toimub elektroonilise süsteemi kaudu. Masinapealset Woodward regulaatorit juhib 0-200mA voolutugevusega signaal, mis antakse elektroonilisest juhtkplokist. Vastavalt voolutugevusele toimib elektromagnet, mis juhib Woodward-regulaatori 27 hüdrovõimendit. Mehhaaniline tagasiside hüdrovõimendis toimub hoob-liigend süsteemi kaudu. Woodwardi väline tagasiside on aga elektrililine küttelatilt ja masina tahhomeetrilt juhtplokilt. Pööretearvu regulaator Peamasina distantsjuhtimine
annaabi.ee 
