Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t),
eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahetus, üld kaotus võitjale + 5,22,0. ; naiste 10km vabas tehnikas 9.-s , kaotus võitjale + 57,9 ; naiste suusavahetusega sõidus 7,5km Kl + 7,5km V 10.-s , kaotus võitjale + 39,5. Teisena Jaak Mae oma parima kohaga 8.-s 50km Kl tehnikas, kaotus võitjale + 1,33,6. Veel sõitte: Meeste teade, teine vahetus, üld kaotus võitjale + 4,41,6 ; meeste 15km V 71., kaotus võitjale + 3,54,0. Distantsile, mida Mae oli treeninud ja selleks valmistunud kahjuks ta ei pääsenud.Ta emoglobiini tase oli lubatust kõrgem. Talle on küll taotletud eriluba nagu Evi Sachenbacher-Stehle-le, kui asjata, selle on saanud vaid sakslane Jens Filbrich. Seega Maed starti ei lastud ja võib-olla ka medal eesti jaoks kadnud. Väga tublilt võistles ka Kaspar Kokk, kes sõitis välja oma senise parima koha 11
karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 98/99 oli stabiilne hooaeg, Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus.
1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
· Võitis EM'il kümnevõistluses 1998 kulla ja 2002 hõbeda · Võitis Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus seitsmevõistluses kulla 1996, hõbeda 2000 ja 2002 Andrus Veerpalu · On Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Eesti kõigi aegade edukaim meesportlane olümpiamängudel · Spordiala suustatamine(15 km klassika) · Tulemus 37:07:04 ja 38.01:3 · Võitis kulla 2002 ja 2006 15km klassikas, hõbeda 2002 50km klassikas · Võitis MM'il 2001 kulla 30km klassikas ja 2009 15km klassikas, võitis 1999 hõbeda 50km klassikas Kristina Smigun-Vähi · On Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises · Spordiala suustatamine(7,5km+7,5km ja 10km klassika) · Tulemus 42:48:7 ja 27:51:4 · Võitis kulla 2006 10km klassitehnikas ja 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus · Võitis hõbeda 2010 10km vabatehnikas
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
2. Mis on leptonid? 4. Millistest kvarkidest koosneb prooton ja milline on tema laeng? 6. Mis on värvilaeng? 8. Joonista värvilaengu süsteem ja selgita kuidas neid kasutatakse. 10. Mis on kosmilised kiired? 12. Iseloomusta osakeste detektoreid(3) 1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt. 11. Kiirendit kasutatakse elementaarosakeste uurimiseks erandtingimustes. Näiteks on need umbes 10cm laiused ja kuni 15km pikkused.
17.koht,(Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) Marko Kilp Foto: Stanislav Moshkov Raido Ränkel Sünniaeg: 13.01.1990 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) Kvalifikatsioonis 31.koht, M 15km vabatehnika 16.02.2018 (kokku osalejaid: 119) 59.koht, aeg: 37.21,9 (kaotus võitjale: 3.38,0) M 4x10 km teatesõit 28.02.2018 (kokku osalejaid: 14 võistkonda) Raido Ränkel 12.koht (võistkonnas olid: Andreas Veerpalu, Alg Kärp, Karel Foto: Eesti Suusaliit Tammjärv, Raido Ränkel) Ränkeli sõidu aeg: 23.28,7 (11.koht) Võistkonna tulemus: 1:38
Peale seda sai temast teistele kõva konkurent ja treeneritele paras pähkel. Algas mäng , kus pinged oli kõrgemal , kui kunagi varem. 4.Karjäär suusatajana Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l. Järgmisel hooajal kordas ta oma saavutust ning võitis samuti 2 hõbemedalit Juuniorite MM'lt. 1997. oli viimane aasta kui ta sai juuniorite arvestuses sõita ning võitis seal 2 kuldmedalit 5km ja 15km sõitudel. Samal aastal valiti ta esimest korda Eesti parimaks naissportlaseks. 1998. pidi Kristina peaaegu kogu hooaja rangluumurru tõttu vahele jätma, kuna oma esimestele Olümpiamängudele minemis tahe oli suur, võttiski neist osa suure riskiga,siiski saavutas ta 30km sõidus 46. koha. 1998/99 oli Krisitina jaoks stabiilne hooaeg. Kristina Smigun-Vähi oli maailmakarikaetappidel pidevalt 7 parema hulgas ning oma esimese maailmakarikaetapi võidu sai ta Nove Mestos 15km vabatehnika sõidus
medals (Kristjan Palusalu, Erika Salumäe and Kristina Smigun are the first three). Veerpalu has also found success at the FIS Nordic World Ski Championships, winning a gold at 15 km in 2009 at Liberec, 30 km in 2001 at Lahti and a silver at 50 km in 1999 at Ramsau. Veerpalu also became the oldest world champion in history with his victory at Liberec 2009. Jaak Mae (born February 25, 1972) is an Estonian cross-country skier who has competed since 1994. He won a bronze in the 15km event at the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City. Mae won a silver medal in the 15km event at the 2003 FIS Nordic World Ski Championships in Val di Fiemme. He has also finished 5th at the 2006 Winter Olympics and 5th at the FIS Nordic World Ski Championships 2009. Kristina Smigun-Vähi (born February 23, 1977 in Tartu) is an Estonian cross- country skier. Her parents, Anatoli Smigun and Rutt Rehemaa were both prominent Nordic skiers. Kristina Smigun is coached by her father.
uisustiili(vabastiili). Võistlusspordina harrastatakse laskesuusatamist, murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele
Ülesanne.1 X=onu vanus, y=tädi vanus Vastus: Praegu on onu 36 ja tädi 23. Ülesanne.2 X= mitu lehte on,y= mitu pilti on lehel Vastus: Albumis on 20 lehte. Ülesanne.3 Y=laeva kiirus, 1=laeva kiirus allavoolu, 2=kiirus vastuvoolu, s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus Vastus: laeva kiirus seisvas vees on 15km/h. Ülesanne.4 1 töötaja teeb x detaili minutis, 2 töötaja teeb x-6 dtaili minutis. 1.=Kui palju teeb esimene töötaja detaile 420 minutis. 2.=Kui palju teeb teine töötaja detaile 420 minutis. Vastus: Esimine töötaja valmistab 7h 28 detaili ja teine töötaja valmistab 7h 20 detaili. Ülesanne.5 X ja y on kahekohaline arv.. Vastus: kahekohaline arv on 45 Ülesanne.6 Uus aeg=0,8t, uus kiirus=v(1+x) , s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus
suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem kui minutiga. -Postimees, 30. jaanuar Hollandi veiselihatooted ● Kolmapäeval, 29. veebruaril, leiti ühe Gelderlandi tapamaja neljast veiseliha märgistust kandvast lihasaadetisest hobuseliha. ● Ennetava meetodina peatati tootja lihatarned. -Postimees, 30. jaanuar SMS laenud ● Tagasimakse raskused ● Lastele kontode avamine ● Laste pangakontode
Tallinnasse tagasi. Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast. Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded. Esimeseks etapiks jalgrattamatkal on sõit Otepäält Kekkose matkarajale – 11km. Üks matkajuhtidest sõidab ees, teine viimasena taga. Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km.
Levandi tõusis esmalt esile, kui sai 1981-83 NL-i noortemeistriks. Pärast seda sai aastal 1985 juunioride maailmameistriks Nõukogude Liidu meeskonnas, olnud eelneval aastal jäänud 3. Kohale. MM-il võitis pronksmedali meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas aastal 1987, 3x10km meeskonnasõidus. Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina
Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km Troposfäär - Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga õhutemperatuur langeb. Troposfääris asub umbes 80% Maa atmosfääri massist. Troposfäär sisaladab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi.
Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Soe front-tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Mussoon-püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel. Passaat-püsiv tuul(30olaiuskraadid) Kasvuhoonegaas-õhu koostises olevad gaasid mis tekitavad kasvuhooneefekti(CO2) Kasvuhooneefekt-nähtus, kus maa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust. Osoonikiht-maapinnast 10-15km kõrgusel paiknev osoonist koosnev kiht. Happesademed-happelisereaktsiooniga sademed. Sudu-suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.
1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõttes 4.(võitis 1 etappi ja kaks korda 3. koha), aastal 2000 sai kokkuvõttes 2. koha (võitis 4 etappi, oli kolm korda 2. ja ühe korra 3. koha). 2001 pälvis kokkuvõttes 10. koha. Juunioride mm-il
Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljastpoolt keskele pöördudes
märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof Aeg: Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11. märtsil 1997
Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 67 Andrus Veerpalu 15km k 12.02 Salt Lake 2 61 Andrus Veerpalu 50 km k 23.02 Salt Lake 3 67 Jaak Mae 15 km k 12.02 Salt Lake 7 60 Kristina Smigun 15 km v ühisstardist 9.02 Salt Lake 7 50 Kristina Smigun 30 km k 23.02 Salt Lake
Mis piirkonnaga seal tegu on? V: Populaarne turistide seas. Millised on elamud? V: Väga kehvas seisus. Mida märkad tänavapildis (vaata pilte) V: Müügiletid üksteise kõrval tihdalt. 3. Uuri Tallinna. Lülita sisse kihid 3D. Millistest hoonetest on Tallinnas 3D kujutised? Norde maja ja Radisson SAS Millised Panoramio pildid on Õismäelt Googel Earthis nähtavad? V: Tiigist, koolist jne. Kui suur on Tallinna ulatus Põhjast –Lõunasse umbes 10km Ja Idast – läände umbes 15km. 4. Uuri lähemalt Pariisi, Tokiot, Londonit vms. linna. Kasuta ka 3D kujutisi.
halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja. Olümpiamängud: Kuld aastal 2006.10km klassikatehnika Kuld.aastal 2006.7,5pluss7,5kmsuusavahetusega sõit Hõbe,aastal 2010.10km vabatehnika. Maailmameistrivõistlused: Kuld,aastal 2003.topeltjälitussõit Hõbe,aastal1999.15km vabatehnika Hõbe,aastal 2003.10km klassikatehnika Hõbe,aastal 2003. 15km klassika ühisstart Pronks,aastal 1999. 30km klassikatehnika Pronks,2003.30km vabatehnikas
MM'l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM'il Thunder Bay's. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM'l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM'il, saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel. 1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane. 1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha. 98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas
Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik
ÜLDINE LOGISTIKA • Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle • Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine
1.1. Ajalugu See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing. Esimesed võistlused peeti Norras 1767. aastal. Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956 asendati meeste 18km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Kuni 1980. aastateni tunti ainult klassikalist sõiduviisi. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980. aastate alguses
Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega, keskkool, lasteaedalgkool ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin ii aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud. Maa jaotumine maa liikide järgi Maakasutus
Distances are short here, so you won’t need anything but beautiful weather and a good mood to have a fun day out. • Go to Paide lake – equally loved among amateur fishermen as well as a beloved destination for sports events. • Visit the Järvamaa county museum in Paide and see the oldest pharmacy furniture and equipment in Estonia or participate in the “Aphotek Help” programme. • Take a bike ride to the neighbouring town of Türi, just 15km away – a designated cycling lane between those two towns makes it a safe and Paide Holy Cross Church Former German Girls Private Gymnasium, built in 1910, Posti 12 Paide Court House, former school, built in 1789, Tallinna 18
ajastu puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. Merkantilistlik majanduspoliitika
kuni 2900km sügavuseni. Vahevööle järgneb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maa kivimline koor jaguneb kaheks: Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard,- sette-, ja moondekivimitest. Manndriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 40-70km Kuni 5-15km Vanus Vanem, u 2-4mld aastat Noorem Tihedus Kergem Raskem ivimikihid Basaldikivimi-, Basaldikivimi-ja granaadikivim-,ja settekivimikiht settekivimikiht 2. Laamad · Ookeaaniliste laamade eemaldumine - magma liigub maakoore alla, kergitab maakoort pangastena ülespoole, tekivad ookeani keskmäestikud.
Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi. Sporti võib võtta nii meelelahutusena kui ka äri, töö ja karjäärina. Paljudele on sport meelelahutus ja töö korraga. Nad teevad sporti, sest neile meeldib ning samal ajal saavad palka. Tänu sportlastele teenivad ka treener ja sponsorid suuri summasid. Sarnaselt
lekke tõttu langenud. Liikluseeskirja järgi ei tohi sõiduautoga edasi sõita, kui pidur ei tööta. Ebaühtlase pidurdamise põhjused Teekatte erinev haardumine Käsipiduri seisukord, auto peab kallakul seisma käsipiduri abil seda kontrollib tehnoülevaatus üldjuhul rakenduvad tagarataste pidurid ABS piduritega autorattad ei tohi kiirel sõidul hataka lohisema isegi siis mitte, kui juht täiest jõust pedaalile vajutab Kui kiirus on 15km või väiksem peavad ABS piduritega auto rattad järsul pidurdamisel hakkama lohisema ABS piduritega auto armatuurlaual peab olema kindlasti rikke märgutuli Tulede ehitus Kindel reegel on, et pirnid vahetatakse samade parameetritega pirnide vastu. Kaitsmed samade võimsuste kaitsmete vastu. Tulede reguleerimiseks oleks vaja teadakeskmist sõitjate arvu. Reguleeritavad tuled neid saab reguleerida auto salongist. Mitte reguleeritavad tuled vanematel autodel sai neid keerata
Esiteks tuleb vältida saha tegemist ning teiseks asetada oma keha nii aerodünaamilisse asendisse kui võimalik. Viimastel aastatel on radade autorid pööranud rohkem tähelepanu laskumiste tähtsusele. Kogu ajast moodustab laskumisel oldud aeg väikest osa, kuid saha tegemisega, vale laskumistrajektoori valikuga või liiga suure kehatakistusega võib kaotada palju väärtuslikke sekundeid. Võistlustel on murdmaasuusatamise erinevad alad järgmised: sprint, 10/15km, 15/30km, paarissprint ja 4x4km/4x10km teatesõit. Tuntumad eesti murdmaasuusatajad on Kristina Smigun, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae, kes on kõik saavutanud häid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Eliisabet Merete Leppoja Helga Johanna Leppoja 11.03.2013 9.B Kasutatud kirjandus: http://www.epl.ee/news/sport/murdmaasuusatamine.d?id=51247836 http://www.scandinaviannewsagency.com/2011/02/murdmaasuusatamine- vohikutele.html http://olkas.blogspot
*Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus. *Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp. tõuseb. Seal on osoonikiht. *Mesosfäär- 50-85km. Temp. langeb, õhk on hõre. *Termosfäär- ulatub u 500km-ni. Temp. tõuseb. Virmalised. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid- *Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suuans. *Coriolisi jõud: ehk inertsjõud
1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema kodumaalt ja lõpuks tuli ta tagasi, siis juba tühistati surmaotsus, sest vanu dokumente polnud mässamisest ja aastane istumine muudeti 9 kuuliseks. Pärast vabanemist Päts töötas Tallinna Teataja toimetajana ja naasis poliitikasse. 1917-aastal kuulus Järvamaa Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Konstantin Päts oli algselt maetud Tverist 15km kaugusel asuvas külas, Burasevos, kus asus haigla, kus kunagi Päts oli olnud. 22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri
Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. Aastate parimad saavutused Olümpiamängudel 1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville'is 10. koht 4×10 km teatesõidus 1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris 11. koht 4×10 km teatesõidus 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapan Naganos 8. koht 10 km klassikas 10. koht 4×10 km teatesõidus 2002
tiirlemisperiood 1,769 päeva pöörlemisperiood 1,769 päeva keskmine raadius - 1,821 km ( 0,286 Maad) diameeter 3,642 km pindala 41,910,000 km2 tuuma raadius 656 km( kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja rauasulfiidi segust) keskmine tihedus - 3530 kg/m³ mass - 8,9319x1022 kg ( 0,015 Maad) ruumala - 2.53×1010 km3 (0,023 Maad) albeedo 0,7 pinnamoe suurim kõrguste erinevus 15km pinnase koostis väävli ühendid ja silikaatsed kivimid atmosfäärirõhk - 10-9 baari magnetväli - võimalik IO Kuna Iol asub üle 400 aktiivse vulkaani on ta geoloogiliselt üks kõige aktiivsemaid taevakehasid kogu päikesesüsteemis. See ülisuur geoloogiline aktiivsus tuleneb Io sisemuses toimuvast tugevast hõõrdumisest, mida põhjustavad tema enda gravitatsioon ning Jupiteri teiste Galileo kuude Europa, Ganymede ja Callisto üksteisevaheline kokkutõmbejõud.
settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km, noorem, pidevalt uueneb, peamiselt kilpvulkaanid. Islandi saar, tekkis niimodi, et vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island asetseb ookeani keskahelikul ning veel kuuma täpi kohal. Eestis ei esine tugevaid maavärinaid kuna me pole ühegi laama nn. Äärealas.. MÕISTED: astenosfäär Maa vahevöö üleval osas olev osa mis on plastiliselt käituv
Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras, Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50km distantsil. 1936. aastal lisandus olümpiaprogrammi 4x10 teatesuusatamine. 1952. aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10km distantsil). 1956. aastal asendati meeste 18 km distants 15km distantsiga ning võeti kavva naiste 3x5km teatesuusatamine. 1964. aastal lisandus naiste 5km distants ning 1976.aastal suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925.aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937
2) on tugev abstraktsioon, sellist väärtust ei pruugi tunnusel esineda 16 Koostada pingerida alljärgneva tabeli põhjal Õppeaine Maht Ain Paul Tiit tundides Matemaatik 80 5 4 5 a Füüsika 60 4 3 3 Keemia 40 3 5 4 17 Jalgrattur sõitis 48km kiirusega 16km/h, 60km keskmise kiirusega 15km/h ja 65km kiirusega 13km/h. Arvuta jalgratturi keskmine kiirus. 18 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähis Me Kui variatsioonireas on elemente paarisarv, siis mediaaniks on kahe keskmise liikme poolsumma. 19 Mediaani eelised: 1) lihtsamini leitav 2) vähem mõjutatud eranditest 20 Mediaani puudused:
sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil. Kristina Smigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
jne. · Alkohol Energiavajadus erinevatel spordialadel võib kõikuda väga suures ulatuses 3000 kilokalorist kuni 12000 kilokalorini. Näiteks: · Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal. · Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) · Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal · Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal · Korvpallur 5500kcal · Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes
Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist, kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja
Troopiline tsükoln ehk orkaan ehk taifuun-palavvöötmes esinev võimas õhukeeris, mille läbimõõt on kesmiselt 1000 km ja tuule kiirus väga suur. Tekib sooja ookeani kohal ning põhjustab maismaale liikudes tohutuid purustusi ja paduvihma tõttu üleujutusi. Tropopaus- troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine, 10-15km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tsunami-rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Tulv-veetaseme juhuslik lähiajaline järsk tõus. Tuuleerosioon ehk deflatsioon-kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakanne hõreda või puuduva taimkattega maa-alalt tormituulte toimel. Vahevöö ehk mantel-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest
puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika
puhtaimaks esindajaks. Tema valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas Louis XIV rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast. Selle järgi oli kuningas jumala esindaja maa peal ja ei olnud ühegi inimese ees aruandekohustuslik. Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. *Päikesekuninga õukond Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse, sellest sai absolutismi keskpunkt ja eeskuju teistele Euroopa monarhidele. Õukonnelu keskpunktis asus Louis XIV ise, keda tema välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. Louis XIV toredusearmastus andis tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika
Pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane (rasv, kolesterool jm), paneeritud road (snitsel) Alkohol Spordialadel erinev energiakulu · Erinevatel spordialadel 3000....12000kcal o Jalgrattur 160km päevas 4680kcal, maantee jalgratturite päevane energiakulu üle 6000kcal. o Tour de France pikimad etapid 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) o Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal o Korvpallur 5500kcal o Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal Spordialade jaotus vastavalt energiakulule · Madala intensiivsusega alad (alla 7cal/min) o Sulgpall, piljard, jõusaal, kõnd 3-6km/t, golf, ratsutamine, tants, ujumine · Keskmise intensiivsusega alad (8 12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall,
Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp Babüloonia Vana-Babüloonia- maailma vanim seaduste kogu Uus-Babüloonia- Selle lõi Nabopolassar I EGIPTUS Hakkasid aega arvestama iga uue vaarao valitsemisest alates • Tsivilisatisoon tekkis Niiluse jõe orus • Jagunes Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptuseks • Mõlemat poolt Niilust 8-15km alal oli tsivilisatisoon (asutus) • Asustus oli viljakal alal väga suur • Egiptus eksisteeris kaua aega suletud süsteemina Aafrika kirdeosas • Egiptuses räägitakse araabia keelt • Egiptuse ajalugu periodiseeritakse järgmiselt • Varadünastiline periood ( u 3000-2650 eKr) Ühtse Egiptuse tekkimine kuningas Meenese juhtimisel. Pealinn Memphis • Vanariigi periood ( u 2650-2130 eKr) 3 - 6 dünastiat. Suurte
Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba)
annaabi.ee 
