100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
249817
Õppematerjali autor
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart
....5 5.Isklik elu: mehele minek ja lapsed vs. Karjäär..................................7 6.Tunnustused.......................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................9 Kasutatud allikad.................................................................................10 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Olümpiamäng ud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmame is trivõ is tlus e d Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21
...3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Õde Katrin tegeleb samuti suusatamisega, kuigi noorteklassis on Katrinil paremaid tulemusi ette näidata, pole tema karjääris nii säravaid medaleid kui Kristinal. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Karjäär: Esimesed suuremad tiitlivõidud pärinevad 1995. aastast kui ta võitis 2 hõbedat Juuniorite MM'l.
murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Click to edit Master text styles Second level Veerpalu on Eesti kõigi Third level aegade edukaim Fourth level Fifth level meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Kuld2002-15 km klassika Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti endine suusasportlane. Kuld2006-10 km klassikatehnika Kuld2006-7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe2010-10 km vabatehnika Gerd Kanter
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .................................
23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstariaunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid