Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "15 – 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, rämpstoit, vitamiinid, toitumisharjumused, hommikuti, eluviisid, sööd, söömine, marjad, kapsas, aastaste, tervislikud, uurisin, tervislikest, kirjutasin, uurimust, trenni, porgand, puuviljad, tomat, söön, keila, toiduainetes, sport, seedetrakti, toidukorda, nendest, spargelkapsas, kõrvits, paprika, kibuvitsa, kartulid, õlid, astelpajuLaagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine.........................................................................................
Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas. Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt
..................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud..................................................................................................................... 6 2.2.2 Süsivesikud............................................................................................................. 6 2.2.3 Vitamiinid................................................................................................................. 6 2.3 Teadlikkus tervislikust toitumisest.................................................................................. 7 3 kOKKUVÕTE....................................................................................................................... 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Küsimustik on ehitatud üles 9-le küsimusele. Küsitluse sihtrühmaks olid 14-17 aastased õpilased, kes käivad 8.-9. klassides. Kokku vastas küsitlusele 39-õpilast. Alljärgnevates diagrammides on välja toodud küsimustele vastanud õpilaste vastuste kokkuvõte Joonis 1. Joonis 2. Mis meenub Teile mõistega "Tervislik toitumine"? Paljudele õpilastel meenus tervislike toituga mitmekesine toitumine. Ja et saada vajalikud vitamiinid tervislikust toidust. Muidugi ka regulaarsed söögikorrad vähemalt 3 korda päevas. Õpilasetele meenus ka seda, mida tuleks võimalikult vähe teha ei tohiks süüa rämpstoitu, alkoholi tuleks võimalikult vähe tarvitada. Mõnele õpilasele ei meenunud midagi tervisliku toitumisega. Joonis 3. Joonis 4. Joonis 5. Joonis 6. Joonis 7. Joonis 8. 8.2 Tulemuste kokkuvõte Tulemusi analüüsides sain teada, mida 8.-9
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas.
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................9
tarbida pigem vähestes kogustes, kuna just sool on südamehaiguste riskitegur ja kaltsiumi imendumise alandaja. Lisaks tuleks süüa kiudainerikast toitu, mis tekitab suhteliselt kiiresti täiskõhu tunde, reguleerib seedimist ja vere lipiidisisaldust ning on veel mitmeti kasuks. Kui tarbitakse palju kiudainerikast toitu, tuleks tarbida ka suhteliselt suures koguses vett. Parimad toiduained, mis sisaldavad palju kiudaineid on kaerakliid ja õunad. Kõik organismile vajalikud vitamiinid võiks saada looduslikest saadustest. Ehk siis aed- ja teraviljadest ning punasest lihast, olgu see siis sea-, lamba- või loomaliha. 1 Aive Luigela on oma artiklis kirjutanud, et toitudes esinevad ained ei lõhustu ega imendu soolestikus täielikult. Selleks, et seda protsessi soodustada, tuleks lihatoitude juurde süüa õigeid lisandeid ja toidu valmistamisviisiks peaks olema hautamine/keetmine. Korraga ei tohi
Sulle võib küll meeldida su praegune eluviis, kuid võib garanteerida, et tervislik eluviis muudaks selle veelgi meeldivamaks. 3 Tervislik toitumine Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained. (1) Ei pea olema toitumisspetsialist, et nentida: sellel kuidas me sööme, on oluline mõju sellele, kuidas me jaksame. Kes kahtleb, võib teha katse: sööb ühel tööpäeval lõunaks kartulit koos kopsaka lihatükiga, ujutatuna üle rammusa kastmega, teisel päeval aga kala või kana koos köögiviljasalatiga ja joob juurde värskelt pressitud toormahla. Pärast esimese päeva lõunasööki tikub uni silma; maos seeduks justkui suur kivi nagu
5. Kas te kasutate lisaaineid? jah ei harva 10% 51% 38% 9 Joonis 6. Tulemusest on näha, et pooled spotlased kasutavad lisaaineid (valk, proteiin, veretablet, massipulber, omega 3, A,B,C,D vitamiinid, magneesium, kaltsium, rauatabletid, spordijoogid) - neid lisaaineid tarvitatakse kõige rohkem. 39% ei tarvita erinavaid lisaaineid ja 10% tarvitavad harva. Põhjuseks toodi, et kogu aeg ei ole vaja lisaaineid. Vitamiine on vaja tarvitada, et keha saaks oma vajalikud ained ning et keha toimiks normaalselt, lihased ja organism saaks kätte kõik vajalikud ained, et energia tootmine oleks efektiivne (1, lk 7). 6. Kui tihti tarvitate rämpstoitu nädalas?
eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel
...................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7 Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid..................7 Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!...............................................
................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS........................................................................
Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
sportlikule taustale. Väga oluline on jälgida pulsisagedust, mitte liikumise kiirust. Kui pulss liiga kõrgeks läheb, tuleb jooksutempot langetada ja vajadusel ka kõndida. Pulss ei tohiks tõusta üle 150 löögi minutis. 4 2. Jooskija tervislik toitumine Tõenäoliselt on mõistliku toidusedeli algtõed teada – vähemalt teoorias. Kuid kas tundub siiski päris tihti, et tervislikult toitumine kogu päeva vältel on raske. Kuigi sööd korralikult suurem osa päevast, tuleb ikka ette neid nn. musti hetki, mil mingil põhjusel lased rihma lõdvaks. Leidsin ühe huvitava artikli kus on toodud etapid kuidas tervislikult toituda. Kümme etappi on: 1. Prioriteedid 2.Söö planeeritult 3. Ära oota nälga 4. Kindlusta tervisliku toidu kättesaadavus 5. Söö hommikusööki 6. Joo vett 7. Söö õigesti enne treeningut 8. ... ja peale trenni 9. Unusta dieedid 10. Õpi oma vigadest
2 = i =1 DISPERSIOON: n ANDMEKIRJELDUS Küsitluses osalenud vastasid järgmistele küsimustele: 1. Mis soost oled? 2. Kui vana oled? 3. Kus klassis käid? 4. Mida pead tevislikuks eluviisiks? 5. Kas sa pead oma eluviisi tervislikuks? 6. Mitu tundi nädalas teed sporti? 7. Mitu korda aastas oled haige? 8. Kas valid, mida sööd? 9. Kas pead NRG koolitoitu tervislikuks? 10. Kuidas saaks muuta NRG koolitoitu tervislikumaks? Küsimuste vastusevariandid: 1. Mis soost oled? Mees/Naine 4. Mida pead tervislikuks eluviisiks? 1 õige toitumine 2 kehaline aktiivsus/liikumine 3 hea tervis 4 kõik eelnevad vastusevariandid 5. Kas pead enda eluviisi tervislikuks? Jah/Ei 7. Mitu korda oled aastas haige? 1 pole üldse haige 2 1-2 korda
Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.(Raukas, Uibo, Raal:2006: 107) 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha? Igas elueas on oluline tutvustada tasakaalustatud toitumist, kuid on tõestusi, et eriti oluline on seda teha noores eas, kuna: · toidu eelistused kujunevad välja põhiliselt noores eas ning on mõjutatud suhtumisest, uskumustest ja käitumisest. · väärad toitumisharjumused nooruses võivad halvasti mõjutada hilisemat tervist, soodustada diabeedi, südamehaiguste, vähi ja teiste haiguste teket. Laps õpib sööma seda, mida talle pakutakse tihti. Kahjuks, pärast lapse keeldumist mingist tüüpilisest toidust, eemaldavad vanemad selle lapse toidumenüüst. Võib-olla sellepärast, et nad ei taha raisata ei toitu, ega ka raha. Kuid katsed on näidanud, et korduvalt lapsele pakutud toit hakkab talle lõpuks meeldima.
Tervislik toit Iga inimene tahab näha välja ilus ja olla normaalkaalus. Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem
näitama. Söömise hetkel mängib suurt rolli lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ja kas lapsel on kõht tühi või mitte. Lapsel võiks olla 3 toidukorda ja vahepalad tervislikud, näiteks kuivatatud puuviljad või värsked, jogurt, õuna, porgandit. Samuti peaks olema lapsel võimalus tarbida puhast joogivett. Morss, mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks. Tervisliku toitumise juurde kuulub ikka erinevaid müüte. Toon mõned välja: Müüt: Söömine pärast kella 8 õhtut teeb paksuks. Tegelikult: Ei ole tähtis, millal sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist või joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi on see, et õhtul pole kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und. Müüt: Sokolaad teeb paksuks. Tegelikult: Igasugune sokolaadi söömine rikub talje õigepea, kuid tükite tumedat kõrge kakaosisaldusega sokolaadi päevas võib eemale hoida südamehaigusi. Müüt: Hamburger on rämpstoit.
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu.
Eine on vitamiinide sisalduselt madal ja vaatamata oma suurele energiasisaldusele on kiudainete ja valkude sisalduselt väga väike. See tähendab aga seda, et pärast eine söömist ei püsi kõht kaua täis vaid läheb kiiremini tühjaks kui tavalist toitu süües. On ilmselge, et palju kasulikum oleks valida lõunasöögiks näiteks praad ja supp, millede kalorsus on palju madalam ja samas kiudainete ning vitamiinidesisaldus tunduvalt suurem. KASULIKUD TOIDUD Arvates, et mõndade toitude söömine või tarbimine peaks olema täiesti välistatud, pole täielikult paikapanev. Kindlasti on toite ilma milleta inimene võib elada, kuid optimaalselt õiges soovitatud koguses on lubatud tarbida kõiki toite. Parim viis tervislikuks toitumiseks on esmalt tarbida päevas kolm korralikku toidukorda ja ka väikeseid vahepalasid ja vedelikku söögikordade vahepeal suure näljatunde vältimiseks. Miks näljatunne halb on? Näljatunde tekkel tunneb meie organism, et varud on
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad
Mõisted Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus tunnuse kõigi väärtuste summa ja objektide arvu x1 + x 2 + .... + x n x= jagatis. n Mediaan Me arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Mood Mo tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus. Minimaalne element xmin tunnuste väärtuste hulgas vähim. Maksimaalne element xmax tunnuste väärtuste hulgas maksimaalne. Variatsioonirida järjestatud kasvavate või kahanevate väärtuste jada. Variatsioonikordaja Variatsioonirea ulatus u maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Sagedustabel näitab, mitmel korral saab antud tunnus antud väärtuse. Korrelatsioon kasutatakse statistikas võrdlemisel. Näitab, kas uuritavate objektide puhul on tegemist mingite sarnaste ilmingutega või mitte. ( x1 - x )( y1 - y ) + ( x 2 - x )( y 2 - y = +... + ( x n - x )( y n - y ) r= n x y Dispersioon
Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu pidurdumine ja vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Parimateks allikateks on maks, või, munad ja piim. Vitamiin D soodustab luude kasvu, hammaste moodustumist ja on oluline südametegevusele ja närvisüsteemile. Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine, lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas, munas, juustus, seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned.
minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid ning minu söödavas toidus leidub optimaalsetes kogustes nii valke, süsivesikuid, rasvu ja mineraalaineid. SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS.............................................................................................
Esimese ringi läbimisel ei ole ette nähtud takistuse ületamist. Meeste takistus on 0,914 m kõrge ja naistel 0,762 m kõrge ja vähemalt 3,96 m lai. Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk, naistel 3,06 m ja 3,66 m lai. Jooksja peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi [4]. 1.3. Jooksja toitumine Toit on inimese peamine energiaallikas. Organism vajab vähemalt 40 toitainet, mida jaotatakse 6 gruppi. Nendeks on valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalid ja vesi [1]. Kõik need nimetatud toitained on jooksjale väga vajalikud. Jooksmisega tegelejate toit peab olema täisväärtuslik ega tohi anda tühje kaloreid. Seega peaks iga regulaarselt jooksmas käiv inimene hoiduma peamiselt suhkrust ja alkoholist. Suhkruid sisaldavad sokolaadid, koogid, keeks, pannkoogid, vorst, munakollane. Süsivesikud on tähtsamaiks energiaallikaks nii kehalisel kui ka vaimsel tööl. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast
juhtudel kindlasti vajalik mõningate toidulisandite (vitamiinide) lisatarbimine. · Soovitav on kasutada firmade tooteid, kes on tuntud hea maine poolest ning kasutavad õigeid tootmismeetodeid. · Toidulisandid, mida reklaamitakse kui ''lihasmassi suurendavaid'' ja ''rasva põletavaid'', sisaldavad kõige tõenäolisemalt keelatud aineid · Ei tohiks kasutada tundmatu päritoluga ja markeerimata tooteid · Puhtad vitamiinid ja mineraalid pole keelatud, kuid sportlastel on soovitatav kasutada üheseid tooteid ning vältida teiste ainetega kombineeritud variante 5 2. VÕISTLUSPÄEV Võistluspäeval tuleks pöörata tavalisest suuremat tähelepanu toidule mida tarbitakse. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust ei too kasu, kuna tühjenevad
tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Mäng 2. Minnakse saali. Õpetajad tutvustavad lastele tervislikke puuvilju ning sellega seoses toimub mäng ,,Apelsinid, hurraa!'', mis toimub ,,Veerevad apelsinid'' lastelaulu saatel. 13.00-15.00 : Lõunauinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15
............................................................................................................ 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained. Tervislikust toitumisest ainuüksi ei piisa kehalise korras olu hoidmiseks. Ei tohi unustada
...................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Paljud noored vanemad ei teadvusta endale, kui olulised on lapse õiged toitumisharjumused ja kuivõrd need võivad määrata lapse toitumiskäitumist täiskasvanuks saades, sest lapseeas väljakujunenud toitumisharjumused saadavad inimest kogu elu ning täiskasvanueas on neid väga raske muuta. Tuleb juba väga varakult hakata jälgima, mida oma lapsele pakkuda, sest ka paljud toitumishäired ja kalduvus ülekaalulisusele hilisemas vanuses saavad alguse just lapseeas välja kujunenud toitumisharjumustest.
funktsioneerimiseks. Kui sa ei anna enda kehale kvaliteetset kütust või ei tee seda õige koguses, ei tunne sa enda ka nii tervem kui võiksid. Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab, et toit peab optimaalsel kulinaarsel töötlemisel olema võimalikult mitmekesine ja värske, sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid peamisi toitaineid: valgud, süsivesikud, rasvad, kiudaine, vesi, vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid.(Pantsenko, 2005) Tavaliselt söövad inimesed kahel põhjusel: neil on tõeline nälg või nad söövad, et rahuldada oma isu, mis võib olla seotud mingi käitumusliku harjumusega või välissignaaliga (toidu nägemine, toidu lõhn, toidu reklaam, söömisega seotud koht või aeg jne).(Viru, 2001). Toit peab olema võimalikult mitmekesine. Ärge kartke aeg-ajalt oma harjumusi muuta. Tervisliku toitumise põhitõed: · Mitmekesine toit
tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. · Toidupüramiidi korrused mida tuleks jälgida : Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid HOMMIKUSÖÖGI TÄHTSUS
Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne. Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt. Leiva ja teraviljatoodetest eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt. Väldi magusaid saiakesi, torti, võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt. Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba. · Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4
Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks müramine, ronimine või jooksmine väikelapsele, suuremale pallimängud, võistlusspordialad, kõndimine vms. Laps liigub meelsasti, kui selleks on sobiv aeg ja keskkond. Lasteaeda ja kooli jalgsi käimine on kasulik(Aaviksoo, 2006). Tervislik toitumine Kehalise aktiivsusega kulutatud energia üks taastamise võimalusi on tervislik toitumine. Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige 7 toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südame-veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme(Aaviksoo, 2006). Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab,
annaabi.ee 
