Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks
100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA Amortisatsiooni leidmine: AM= AMA+AMH AMA amortisatsioon autol, AMH amortisatsioon haagisel Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta. AM = (SMA*nAMA*L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5 AM= 32 344,8(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23 krooni Soetusmaksumusmeetod: Kus, SMA=1200000kr (soetusmaksumus autol) n SM 1 1 AMA= = = = 0,000000909= 0,091%/1000km 1000 km L 1100000 5 SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel) LAMA=1 100 000km LAMH= 700 000 km n 1 1
Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, Mesosfäär temp. Langeb -80kraadini, sest õhk on hõre, tekivad ööpilved. tekivad ööpilved. Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on Termosfäär- temp. Sõltub molekulide liikum., rõhk on olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega olematu, virmalised tekivad, mis on seotud päikesetuultega ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. ja jälgitavad poolustel. 1000km õhkkonna kogupaksus. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirguse spektraalne koostis 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Päikesekiirguse muutumine atmf-s Päikesekiirguse muutumine atmf-s U
tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid • kakaopulbrit • kakaod • šokolaadi • õitest valmistatakse jooki, mis aitab väsimuse vastu
hapnikust, väävlist ÖÖPÄEVA PIKKUS 24 h 9 h 50 min AASTA PIKKUS (Maa 11.85 365, liigaastal 366 ööpäevades) PÖÖRLEMINE Kiirelt ümber oma telje Ümber polaartelje KAASLASED 63 kuud, suurimad IO, Euroopa, Kuu Ganymedese, Callisto ATMOSFÄÄRI OLEMASOLU 1000km paksune atmosfäär, Atmosfäär koosneb gaasidest ja JA KOOSTIS vesinikust ja hapnikust lisadest. ( peamiselt nendest) VEE OLEMASOLU Puudub vee olemasolu Gaasilises, tahkes ja vedelas olekus TEMPERATUUR (kõrgeim, Keskmine -140 kraadi Kõrgeim 58 kraadi, keskmine
ekvaatori juures 15-16 km. Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab osoonikiht. Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris
See muidugi tähendab, et Päikest saab uurida hoopis põhjalikumalt ja täpsemate meetoditega kui teisi tähti. Mõnekümne valgusaasta kauguselt vaadatuna paistaks Päike üsna igava tähena, mille heleduses ei esineks märgatavaid muutusi ja mis pakuks uurijatele huvi peamiselt statistilisest seisukohast. Maalt vaadates ei paista aga Päike sugugi nii rahulik. Tema nähtav pind - fotosfäär - keeb pidevalt nagu pudrupada, tekitades umbes 1000km läbimõõduga mullikesi. Päike on ainuke täht, mida saab uurida lähemalt inimese poolt väljasaadetud aparaatidega. Nagu kõik tähed, saadab ka Päike pidevalt oma ainet maailmaruumi. Päike kaotab sel viisil igal aastal 2x10astmes13 tonni. Tavaline, ent ometi eriline - Päike on meie jaoks kahtlemata eriline täht, Galaktikas siiski täiesti tavaline. Kui veel
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda
Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui 1000km/h. Heledad kõrgpilved koosnevad tahkunud metaani kristallidest. Neptuunil on sinine metaanatmosfäär, mis on tormilisem ja dünaamilisem kui Uraanil. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes kuni 2000km/h. Neptuunil avastati kaks tumedat laiku. Suurem neist on maakera läbimõõduga ala, mille nimetus on Suur Tume Laik
1. Lorentsi jõu suund on vasaku käe reegli abil F2↘ ( kagu suunas ) 2. Andmed Lahendus v = 1000km/s | 1 ) Leian Lorentzi jõu elektroni jaoks B = 50mT = 50x10ast-3 | F = qvB sin a q = 1,6 x 10ast-19 | F = 1,6 x 10ast-19 x 1 000 000 x 50000 x 1 = a = 90kraadi = 1 | = 1,6 x 10ast-19 x 5 x 10ast-3 = 8 x 10 ast-9 ------------------------------------- Leian : Fn - ? v : lorentsi jõu suurus on 8 x 10ast-9 3. C 4. C 5. Induktsiooni elektromootorjõud
Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk orkaanid ja taifuunid. Need on võimsad õhukeerised palavvöötmes. Nende läbimõõt on 2-3 korda väiksem kui parasvöötme tsüklonitel(u 1000km). Lisaks tugevale tuulele esinevad tugevad paduvihmad, üleujutused. Tsüklonid tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temp. on on kõrge(üle +26C). Tsüklonil on kindel ehitus. Ta on võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Kogu seda ala katavad paksud rünksajupilved. Keskel on tsükloni silm, u 50 km läbimõõduga ala, kus on tuulevaikne ja selge. Silma ümber on sein, kus on kõige tugevamad tuuled ja sademed.
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet
* Kuu faasid Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e
rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Iguaçu juga on oluline turismiobjekt. Ligi pääseb nii jalgsi, autoga kui ka paadiga. 4)Brasiilia on arengumaa ning seal valitseb suur majanduslik ebavõrdsus. 5)Suurim kaubasadam on Tubarao. Brasiiliat läbivad ka suured jõed nagu Amazonas, Sao Francisco, mille ääres asuvad ka suurlinnad, seega on levinud jõetransport. Võrreldes Euroopa ja Põhja-Ameerikaga on raudtee- ja õhutransport vähelevinud ja arenenud. Raudteevõrgustiku tihedus on ainult 4-8 km 1000km² kohta. Autosid on Brasiilias 100-250 tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus,
. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km. Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri. Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid
Magnetväli: Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Pind: Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Kaaslased: Phobos ja Deimos Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli: Olemas, päikesesüsteemi planeetide tugevaim Pind: Gaasiline 90% vesinikku ja 10% heeliumit Kaaslased: 63 - suurimad on Io, Europa, Ganymede ja Callisto Vesi: Väikesed veehulgad atmosfääri ülemistes kihtides Saturn Gravitatsioon: 10.44 m/s² 1.065 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 10h 32min Temp: Kesk. temp on -180 C
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna paksus 1000km Aluspinna albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. (kõige kõrgem lumel (0,9) ja kõige väiksem veel (0,05-0,1)) Maa soojuskiirgus aluspinna temp õhutemp suhe. Atmosfääri vastukiirgus soojendab või jahutab maapinda Efektiivne kiirgus Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.(tavaliselt positiivne) Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. (tervikuna on
üksnes ähmane sirp.ka kõige tugevamate teleskoopidega pole võimalik näha pinnavorme mis asuvad seal. Magnetväljade olemasolu Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud palju suurem või Päike palju heledam, olles väljakutseks üldtunnustatud arusaamale Päikese ja planeetide tekkimisest. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri.Magnetföör ulatub pisut üle 1000km võrra planeedi pinna kohale Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks väävel
seega surmavalt. · Mesosfääris (5085km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet
alajaamu. Alalisvooluliinid või vahelülid on vajalikud ühendamaks mittesünkroonselt talitlevaid elektrisüsteeme ning samuti on alalisvool vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suurte mahutuvuse tõttu võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%. Import suurenes samas 31% 292 gigavatt-tunnini. Impordis oli Läti osa 36%, Leedu 32% ja Soomest 32%.
Russia sold Alaska to the United States in 1867. It is the initiative from William H. Seward the United States Secretary of State. It is known that Russia agreed to sell the Alaska to United States because Russia was in very difficult financial problem. Russia agreed to sell Alaska to the United States for $7.2 millions or about 4.74 dollars for a square kilometer. Australia. 1. Each and every part of Australia is within a distance of 1000km from ocean or a beach. 2. 30,028 square km of land is under cattle ranch. This area size is almost the same as that of the whole Belgium. 3. People of Queensland in Australia are called "Banana Benders", and "Sand Gropers" is the name given to the people from Western Australia. 4. There are nearly 20,000,000 people in Australia, of which approximately 80% live in cities next to the sea. 5. Australia has, probably, the lowest population density of any country in the world, ie, 2
Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega 3.Patagoonia Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad, järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. .......................................................... ...............
Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile iseloomulikud pöörised. Pöörise-graanuli keskosast tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000km. 5)Milline on Päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. temp 4kC- 400k C 2)kroon ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale 2mlj C. 6)Kuidas Päike pöörleb? Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana (ekvaatoril T=25 päeva, 60-ndal laiuskraadil T=29
ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb 0 kraadini,p=1mb-ni. Osoonikiht. Mesosfäär-50-85km. Temp langeb 80kraadini,hõreõhk, p=0,01mb-ni. Helkivad ööpilved. Termosfäär- 860km.-1000km. Õhurõhk tõuseb .läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.eksosfäär- kosmos.ilm ja kliima õhutemp. Termomeeret, õhurõhk- mmHg, õhuniiskus-hügnomeeter, sademed-sademed mm, lumi cm, tuul m/s, tuulelipp, anemomeeter, pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab
- Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas 1. Talvemussoon - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond) - Esineb kuivaperiood 2. Suvemussoon - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond) - Vihmaperiood Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km) Tsüklon ...ehk madalrõhkkond on õhu keeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu tuuled puhuvad äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ja kaasnevas sademed. Tavaliselt liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus läänest itta. Ilm Eestis: 1. Talvel - sula, sajab, tuuline 2
tsentriks ei ole Pluuto, masskese asub Pluuto lähedal; mõlemad on suured lumapallid, mis on kosmilise tolmuga segatud; Charon on 2x väiksem Pluutost; Koostiselt sarnanevad rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet? V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist. V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale
Kuu paistab niimoodi Päikesega peaaegu ühesuurune jättes Päikesest näha vaid teema ,,krooni". /5/ Esimest korda tõestati, et Maa on kera kujuline ja ümber selle on võimalik sõita kui 1522. aastal jõudis tagasi 1519. aastal teele asunud laev ,,Victoria", mille juhiks oli Fernão Magal- hães. See näitas ka, et Maa ümbermõõt on surem kui seda ennem arvati 5 olevat. Ümber maakera on umbes 1000km paksune õhukiht, mida nimetatakse atmosfääriks, see koosneb erinevatest gaasidest. Kuna maa omab külgetõmbejõudu siis tõmbab ta enda poole ka õhku ja see avaldab rõhku, mida nimetatakse õhurõhuks. Tuul ehk õhu liikumine tekib tänu sellele, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale. /12/ Maal on kaaslane Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 29 ööpäeva ja 12 tundi
Riigi rahaühikuks on kroon(ISK) ja "Lofsöngur" (islandi keeles 'Ülistuslaul') ehk "Ó Gu vors lands" ('Oo, meie maa Jumal') on Islandi riigihümn. Islandi riigilipp Islandi riigivapp 2. ASUKOHT Island asub Atlandi Ookeani põhjaosas, Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel, põhjapolaarjoone lähedal 63. Ja 66- põhilaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad talle ka lähedal asuvad väikesaared. Sotimaani on Islandilt 800km ja Norra rannikuni 1000km. Kanada asustatud alad on teisel pool umbes 2000km kaugusel. Island asub lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis on vulkaaniline saar Atlandi Ookeanis Islandi saarest lõunas. 3. RAHVASTIK Islandi pealinnas Reykjavíkis elab umbes 114 000 asukat. Reykjavík ja selle lähilinnad Mosfellsbær, Kópavogur, Gararbær, Seltjarnarnes ja Hafnarfjörur moodustavad tihedalt asustatud asula ca 185 000 elanikuga
spiraalsetele orbiitidele ümber magnetvälja jõujoonte. Lähenemisel magnetpoolusele nende liikumine aeglustub ja nad suunduvad tagasi, kuni teine magnetpoolus nad jälle tagasi peegeldab jne. Nii nad kontsentreeruvad Maa lähedale niinimetatud kiirgusvöönditesse, ohustades mingil määral kosmoselendureid ja nende aparatuuri. Need lõksupüütud osakesed on enamuses prootonid ja elektronid. Pooluste lähedal algab sisemine kiirgusvöönd 100km kõrguselt, ekvaatoril umbes 1000km kõrguselt.[3] Kuid siiski, kosmilisi kiiri on täheldatud palju suurema energiaga kui supernoova jäägid suudavad genereerida ja see kust need ultra-kõrged energiad tulevad on siiani suur küsimus. Võibolla need tulevad väljastpoolt Galaktikat, aktiivsetelt galaktilistelt tuumadelt, kvasaritelt (üliere objekt meie universumi äärel, mis kiirgab suurel hulgal energiat) või radioaktiivsete kiirte puhangust.[2] 4
enda ümber. Atmosfääri funktsioonid: · elu alalhoidmine Maa peal · liiga külma ja sooja eest kaitse · kaitse meteoriitide eest · kaitse kiirguste eest (nt. osoonikiht kaitseb UV-kiirguse eest) 9. Asteroidid- ehk väikeplaneedid. Taevakehad, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Võib olla tekkinud ühe seal eksisteerinud plahvatamisel- Phaeton. Suurim neist on Ceres (diam. 1000km) väiksemate läbimõõdud 200-300 m. Komeedid ehk sabaga tähed. Taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese mööda väga piklikke orbiite. Mõned neist satuvad Päikese lähedusse ka juhuslikult- mitteperioodilised komeedid. Ülejäänud on perioodilised. Tuntuim on Halley komeet. Periood on 75. a., viimati 1986 a .Komeedid koosnevad tolmuosakestest, kividest, jääst ja külmunud gaasidest. Tal on pea, tuum ja saba
· Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp. kõrguse kasvades tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. 5) Päikesekiirgus - päikeselt lähtub elektromagnetilinekiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: · Silmaga nähtav laineala - kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56%. · UV-kiirgus - osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimestel päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjustavalt (nahavähk). · Infrapunane kiirgus - 36% kogu kiirgusest
Sellest kõrgemal esineb temperatuuri inversiooni kiht, kus temperatuur kõrgusega tõuseb. Selle nähtuse põhjuseks peetakse osoonikihti, mis asub enam vähem samal kõrgusel. Kõrgemal toimub temperatuuri langus kuni stratosfääri ülemise piirini. Kihti 40-80km nimetatakse mesosfääriks. Üleminek termosfääriks on mesopaus. Kolmandat sfääri nimetatakse seal rohkesti leiduvate ioonide tõttu termosfäär.Ioonideks nimetatakse elektriliselt laetud aatomeid. Ulatub kuni 1000km kõrgusele ja jaotatakse vastavalt ioonide hulgale erinevateks kihtideks. (Raadioside seisukohalt on ionosfääril suur tähtsus, sest sealt peegelduvad tagasi maapinnalt saadetud raadiolained.) Kõige kõrgemaks sfääriks on eksosfäär, mis algab u 1000km kõrguselt. Seda iseloomustab õhu suur hõredus, õhuosakesed ei suuda koos püsida ja osa neist lahkub Maa atmosfäärist. Päikesekiirgus ja selle nõrgenemine atmosfääris Päike on Maale ainsaks mõjuvaks energiaallikaks
3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi. Nende graanulite läbimõõt on 1000km. Päikese pinnal on ka heledamad laigud faklid -, mida on Päikese pinnal vähem, kuid nad on veel kuumemad gaasipilved, sest neil on kõrgem temperatuur kui graanulitel. 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: 1) kromosfäär, mille temperatuur on natukene madalam Päikese temperatuurist. Täieliku päikesevarjutuse ajal tuleb hõre vesinik (kromosfäär) nähtavale.
o MESOSFÄÄR (50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36%
Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline . Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaa-ni, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht,milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda ( kivimitest ) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C .Jupiter
maismaa või merepind ehk aluspind, ülemist piiri on aga raske hinnata. Atmosfääri olemasolu kohta otsustatakse õhu tiheduse järgi (Maapinnal on tihedus = 1,24 1,30kg/m3). Alates kõrgustest 60-70tuhat km läheb tihedus ühtlaselt üle planeetidevahelise ruumi tiheduseks (10-21kg/m3). Sellisel kõrgusel on molekulide vaba tee pikkused tuhanded kilomeetrid. Satelliitide ja sondide lennud näitavad, et atmosfäär ulatub kuni 3000km-ni (Väga levinud kõrguse väärtus on 1000km). Atmosfäär ei ole ideaalne sfäär, ta on Päikesele vastassuunas välja venitatud. Arvatakse, et see väljasopistus kujutab endast lämmastiku ja hapniku kogumit. Maa ,,gaasilise saba" pikkus on ligikaudu 120*106m. Maa atmosfäär on pöördellipsoid, mille pikem pooltelg 1,2korda suurem kui lühem. Maa atmosfääri mass on 5,27*1018kg. Soojal poolaastal 1010kg võrra suurem kui külmal poolaastal (bioloogilised protsessid aktiviseeruvad). Atmosfääri mass jaotub sesoonselt
du midi, mis läbi EdelaPrantsusmaa ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga. merkantilism valitsev majanduspoliitika 17.saj, colbertism, riig poolt korraldatud majandus süsteem, kus on monopolid, keeruline tollisüsteem. Tooreainet oli kasulik sissevedade > sellest midagi valmistada > toodang välja vedada/ väljapoole müüa 18.saj lõpuks oli Prantsusmaal 1000km kanaleid. 1651 Inglismaal navigatsiooni akt Inglismaale tohtis kaupa importida vaid Inglise laevadega. 41) Millised dünastiad valitsesid milliseid riike? 1) Bourbon Prantsusmaa 2) Tudor Inglismaa 3) Hannover Inglismaa 4) Habsburg Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad 5) Hohenzollern Preisimaa
mõõtmed on väiksemad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on suuremad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on samad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud mõõtmed ei ole võrreldavad, kuna standardid käsitlevad veeremite gabariitide piirmõõtmeid täiesti erinevate põhimõtete alusel Eesti raudteede kogupikkus on ligikaudu 500km 1000km 1500km 2000km Millest sõltub kasutatava rongikoosseisu pikkus? varuteede pikkus jaamades ja veduri (te) tõmbejõud veduri (te) tõmbejõud ja haakeseadme tüüp veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused varuteede pikkus jaamades, veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused Milline veduritüüp on Euroopas enamlevinud? diiselvedurid elektrivedurid diisel- ja elektriveduri kombinatsioon (hübriidvedurid) eriotstarbelised vedurid
CORIOLISE JÕUD - Tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje - Muudab liikumise suunda - Ei muuda liikumise kiirust - Mida suurem tuule kiirus, seda suurem FC - Ekvaatoril 0, poolusel maksimaalne. - Põhjapoolkeral kallutab iga liikumist algsuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule Hõõrdejõud- vastupidine õhu liikumise suunale Tsentrifugaaljõud- peab arvestama, kui tsükloni või antitsükloni läbimõõt on 1000km või väiksem. Eriti troopiliste tsüklonite puhul; Gradienttuul- vabas atmosfääris, kus hõõrdejõud peaaegu puudub, tasakaalustab Coriolise jõud gradientjõu; liikumine toimub piki isebaare; kui isobaarid on sirged, siis geostroofiline tuul; 13 TUUL MAALÄHEDASES ÕHUKIHIS Tsüklonis e
enam ei lange 8-9km polaaralade kohal eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär ookeanide summaarne veekogus on umbes 1,4x 10 km³ Veekiht kus temp. väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte
4 tihedamat vööndit, 10 000 väiksemat vööndit . Jupiter nn punane laik ligikaudu 25000 km läbimõõt, tormid pöörlevad temas ringiratast, u 12 päevaga teeb ringi ära. Uraan pöörleb vastupidiselt, pöörlemistasand on külili e telg on orbiidi tasandil. ASTEROIDID, KOMEEDID, METEOORID( meteoriidid) ASTEROIDID ehk väikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupriteri vahel . Suuremaid on kuskil 3000tk, massilt kokku 0,1 Maad. Suurim asteroid on Ceres- läbimõõt on 1000km. Väiksemad kuskil mõnisada m läbimõõtu. Arvatakse, et 1) kunagi asus seal planeet, mis lendas tükkideks 2) kui planeedid tekkisid ei suutnud need massid moodustada planeeti. KOMEEDID ehk sabaga täht. Ta liigub väga väljavenitatud ellipsit pidi, mille ühes fookuses on Päike. Seetõttu on komeet nähtav lühikest aega, et seejärel kaduda aastateks kosmose sügavusse. Algul on ta nähtav heleda laiguna. Päikesele lähenedes tekib Päikesest eemale suunatud saba.
[tähistus poolringiline] Tsüklonid ja antitsüklonid on võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurühk maapinna lähedal madalam, mistõttu õhk liigub keeriselt keskosa poole, Coriolise jõu mõjul põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tõusev õhuvool, õhk jahtub, kaasnevad pilved ja sademed. [Tsükloni ja orkaani erinevus: parasvöötme tsüklonitega võrreldes on orkaanide läbimõõt (keskmiselt 1000km) 2- 3 korda väiksem, kuid õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Orkaanides on tuul selle tõttu äärmiselt tugev , üle 100 km/h. Marutuulele lisanduvad paduvihmad. Orkaanid tekivad ookeanide kohal ja liiguvad idavoolus, käändudes poolustele. Tsüklonid liiguvad läänevoolus läänest itta.] Antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast kõrgem ja seepärast liiguvad õhuvoolud keskosast äärealade poole. Toob kaasa selged ja külmad ilmad. 6
Kuu tagumine külg 7 Kuu reljeef Kuu põhivärvus on tumehall, mõnevõrra on ka rohekaid ja pruunikaid toone. Kuu pinnal täheldatavaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on suhteliselt tasased madalad alad (läbimõõt kuni 1000km), kus on kraatreid, pragusid ja valle, kuid vett neis ei leidu. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered umbes 30%, tagaküljel on neid ainult 3% (paar väikest merd, sh. Moskva ja Unistuse meri). Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad (mägede suhteline kõrgus küünib 8-9 km-ni), seal on rohkesti kraatreid. Suuri lameda põhjaga kraatreid nimetatake tsirkideks. Paljude kraatrite keskel on üks või mitu mäetippu. Mitmest kraatrist lähtuvad väljapaiskunud
Kaanele sattunud elektrolüüt juhib voolu nii palju, et aku tühjeneb täielikult 10...20 päevaga. Võimaluse korral tuleks elektrolüüt nuuskpiirituse või naatriumkarbonaadi 5%-lise vesilahusega neutraliseerida ja seejärel pesta ning kuivatada nii, et kemikaalid ei satu aku sisemusse. Elektrolüüdi taseme kontroll · Vähese elektrolüüdiga element sulfateerub, liigne elektrolüüt ei püsi aga akus. Nendel autodel, mille akudesse tuleb lisada destilleeritud vett suvel sagedamini kui 1000km läbisõidu järel ja talvel sagedamini kui 3000km tagant, kontrollitakse generaatori pinget. NB! Kunagi ei vaadata akusse lahtise tule valguses, sest purki kogunenud gaas võib plahvatada ja pritsida hapet silma. Väldi ka elektrolüüdi sattumist riietele ning katmata kehaosadele Väävelhape on väga sööbiva toimega. Ventilatsiooniavade puhastamine ·Aku kaane märgumise põhjuseks võivad olla ummistunud tuulutusavad ja tihendusmastiksi praod. Üksik
teame. Mandreid ääristab madalaveeline mandrilava (vee sügavus ligi 200m; ala laius u 100-200(?)km). Madrilava laskub mandrinõlva kaudu mandrijalamile (laius 1000km; 51% on umbes 4000m sügav, seal elab palju erinevaid organisme. Seda liigestavad siis ookeanid ja keskmäestikud, mis kerkivad ookeanipõhjast kuni 2000km kõrgusele). B - mandrilava C - mandrinõlv E - mandrijalam
poole(on keskaheliku lähedal). Lisaks ka mõlemal pool mandril basaltplatoo. Yellowstone'i kuum täpp ja Kolumbia basaltplatoo. Tsentrifuugeksperimentide ja arvutimodelleerimistega on uuritud vahevöö pluumi arengut. Pluum koosneb osaliselt sulanud ja osaliselt tahkest massist. 10 Pluumi pea põhjustab umbes 1000km läbimõõduga ala kerkimise maakoorel, kus keskmine osa kerkib umbes 1km. See võib saada jooneliseks ahelaks või basaltplatooks. Magnetiliste mõõtmiste järgi saab mõõta laavade vanust ja määrata magmalist aktiivsust minevikus, ning eri päritoluga magmade osakaalu. Praegu on platoode arvel 5-10% vahevöö magmast, 85-145 Ma.t. aga ~50%. Sel perioodil oli ka väga pikaajaline maa magnetvälja ühesuunalise orienteerituse periood.
Väga kaugele ei minda, sest seal juba teised tingimused. Kui vanemad on järglaste andmiseni suutnud ellu jääda selles piirkonnas, on ka järglastele selles piirkonnas ellujäämine garanteeritud. Kes ei pea kaugele minema, ei pea rebukotti kandma, kinnituvad ja uus elu – seda staadiumit kõikjal. Kui larvistaadiumi pikkuseks on kuni 6 tundi, siis larv võib liikuda kuni 0,1 km kaugusele, kui 1-2 päeva, siis isegi 1 km, kui 1-2 nädalat, siis kuni 10 km ja kui aasta, siis kuni 1000km. Vesikeskkonnas elavatel larvidel on võime aktiivselt toituda dispersiooni ajal. Mida pikem on larvi teekond, seda suurem tõenäosus, et süüakse ära ja seda vähem neid järele jääb. Mida kaugemale nad rändavad, seda rohkem neid produtseeritakse ja seda väiksemad nad on. Dispersioon pole larvistaadiumi ainus funktsioon. Ka planktonil on larvistaadium – see on arengujärk, mis erineb täiskasvanust morfoloogiliselt
annaabi.ee 
