Merkuuri powrpointi esitlus (0)

Merkuur
Tutvustus
Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem
planeet päikesesüsteemis.
Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt
Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele
taevavõlvil.
Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km
kaugus päikesest on 57,9 miljon km
Pinna temperatuur on +350C
Pöörlemisperiood on 58,65 päeva
Tiirlemis periood on 87,97 päeva
kaaslasi Merkuuril ei ole.
Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist.
Pinnavorm
Merkuuri pind sarnaneb Kuu
pinnaga.Seal on tervate piirjoontega
kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda
katab tolm.
Merkuuri pind on tervikuna väga
vana. Merkuuri kraatrid on suuremad
kui Kuul, sest Päikesele lähemal
liiguvad taevakehad kiiremini.
Kõige silmatorkavam kraater
Merkuuril on palavuse nõgu, mille
läbimõõt on umbes 1550km.Kraater
tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle
100km läbimõõduga taevakehaga.
Merkuuril on tohutuid
käänulisi,kaarekujulisi astanguid, mis
nähtavasti tekkisid siis kui Merkuuri
tuum jahtus ja tõmbus kokku tekitades
koorele kurrud.
Suuremat osa Merkuuri pinnast
katavad erinevatel aegadel tekkinud
tasandikud.
Pöörlemine/Tiirlemine
Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja
15,5tundi.
58,6462 ööpäeva
58 ööpäeva
15 tundi ja 36 minutit.
Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3
tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev
(ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) --
176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil
ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine
Merkuuri taevas.
Atmosfääri koostis
Heelium
argoon Vesinik
neoon
Atmosfääri kaalium
koostis
süsinikdioksiid Naatrium
hapnik
Atmosfäär
Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre.
Gaasimolekulid põrkuvad pinnaga
sagedamini kui üksteisega.Võib öelda,et
Merkuuril atmofäär praktiliselt puudub.Nagu
näitavad tehtud eksperimendid on Merkuuri rõhk
Maa omast 500miljardit korda väiksem,mis meil
tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku.
Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatuid
luiteid või muid tuule poolt tekkivaid pinnavorme
seega arvatakse,et merkuuril pole ka varem
olnud märkimisväärset atmosfääri.
Vaadeldavus
Maalt on väga raske näha
Merkuuri,sest suurema osa ajast
pole ta Päikese säras eristatav.
Merkuuri on võimalik
vaadelda Maalt kahel või kolmel
perioodil lühikest aega. Eestis on
ta jälgitav ainult kevadisel või
sügisel pööripäeval, mil hämarik
on lühike.
Ta on nähtav pikksilmaga ja
ka palja silmaga. Ta paistab oranzi
värvi tähena. Teleskoobis on näha
üksnes ähmane sirp.ka kõige
tugevamate teleskoopidega pole
võimalik näha pinnavorme mis
asuvad seal.
Magnetväljade olemasolu
Merkuuri magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas
Merkuur on kunagi olnud palju suurem või Päike palju heledam, olles
väljakutseks üldtunnustatud arusaamale Päikese ja planeetide tekkimisest.
Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7kraadi kaldu ning moodustab
magnetosfääri.Magnetföör ulatub pisut üle 1000km võrra planeedi pinna
kohale
Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu
magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see
magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt
tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum
piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelas olekus. Võib-olla
tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, näiteks
väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus.
On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast
dünamoefektist, mis on nüüdseks lakanud, kuid jätnud endast järele
tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti.
Valguse tagasi peegeldus
Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta
peegeldab päikesevalgusest ainult 5­6%. Planeedi pind
on tumedam isegi basaldist.
Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on
veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast
kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse
kompenseerib valgustatud ala suurus. (veenuse puhul
on olukord vastupidine)
Kasutatud materjal
http://wapedia.mobi/et/Merkuur?t=13.
http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur#Heledus
http://www.google.ee/imgres?
imgurl=http://geology.com/rocks/pictures/basalt.jpg&imgref
url=http://geology.com/rocks/basalt.shtml&usg=__d5Vqmb
gfBi-
CJdafXDAdbJ24ZpY=&h=420&w=560&sz=34&hl=et&start=
0&zoom=1&tbnid=g-
g29R79Xor0aM:&tbnh=136&tbnw=167&prev=/images
%3Fq%3Dbasalt%26hl%3Det%26biw%3D1276%26bih
%3D717%26gbv%3D2%26tbs
%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=172&oei=k2EgTf-
SMMax8gOD2viDBw&page=1&ndsp=24&ved=1t:429,r:3,s:
0&tx=92&ty=85
http://www.google.ee/imgres?
imgurl=http://www.hot.ee/rideflatland/mosaic1.jpg&imgrefur
l=http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/kirjad.html
%3Fnr%3D2%26aasta
%3D2005&usg=__Mluk9gQX02OMkdxEVJYIBhuidCE=&h
=1354&w=1094&sz=97&hl=et&start=25&zoom=1&tbnid=C
Zpcyw441tiMsM:&tbnh=136&tbnw=107&prev=/images
%3Fq%3Dmerkuur%2Bteleskoobis%26hl%3Det%26biw
%3D1276%26bih%3D717%26gbv%3D2%26tbs
%3Disch:1&itbs=1&iact=rc&dur=297&ei=y2EgTbCFL47pO
c3oubYJ&oei=vWEgTZvcLIei8QPZnLWFBw&esq=3&page
=2&ndsp=27&ved=1t:429,r:14,s:25&tx=70&ty=107
nasa photo
http://voyag.blogspot.com/2006_08_01_voyag_archive.htm
l
Sisukord
Tiitel leht
Tutvustus
Pinnavorm
pöörlemine ja tiirlemine
atmosfääri koostis
atmosfäär
vaadeldavus
magnetvälja olemasolu
Valguse tagasi peegeldus
Kasutatud materjalid