Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile Majandus inimsuhete süsteem hüvede tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise eesmärgil Maailma majandus suurte ulatuslike rahvamajandusi siduvate tootmis-, jaotus-, vahetus-, ja tarbimissüsteem Majandusgeograafia- tegeleb kindla piirkonna majandamisega, kuidas majandamine sõltub sealsest asendist, inimestest jne... KORILUS Argaalne varaargaalne ja hilisargaalne Tähendab põllumajandus ühiskonda Industraalne varaindrust ja hilisindrust tähendab tööstus ühiskonda Postiindrustriaalne infoühiskond Varaagraalne rändkarjandus , alepõllundumajandus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine Hilisagraalne taime- ja loomakasvatus ühinesid, tööloomad, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Tööstusajastu tehnoloogia täiustumine, üleminek massitoomisele Varaindrustaalne tv- mitmevälja süsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taimede ja looma sortide aretamine Hilisindrustaa...
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega e...
Sissejuhatus. Geograafia jaguneb ühiskonnageograafiaks ja loodusgeograafiaks. · ühiskonnageograafia uurib inimeste käitumist ja mõju keskkonnale. · majandus inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. Majandus jaguneb makroökonoomikaks ja mikroökonoomikaks. · makroökonoomika ühiskonna tasandil majandusprotsesside uurimine. · mikroökonoomika ettevõtete tasandil majandusnähtuste uurimine. Maailma majandusgeograafia uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. · globaliseerumine ülemaailmastumine. Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan...
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Kõrgeim arengutase saavutati 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutuli...
1. Muutused ühiskonnas Inimühiskonna etapid on · Põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel · Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majanduse...
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmis...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...