Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud
*Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus
Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus. Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks. 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises. 1905. aasta revolutsioon 1905. a. tähtsamad sündmused Eestis: *tööliste streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud) * oktoober 1905 ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt) * 16
Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti
Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu)
02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel?
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee
Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val
Novembri 1917. aasta otsuses Eestis kõrgeimaks võimukandjaks. Oma volitused anti edasi Maapäeva vanematekogule. Iseseisvusmanifest 24. veebruar 1918 . Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. Liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. 23. veebruaril loeti ette manifest Pärnus, 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Jüri Vilmsiga. 25. veebruar oli pidulik päev majadel lehvisid sini-must-valged lipud, helistati kirikukelli, peeti aktusi ja jumalateenistusi, keskpäeval toimus sõjaväeparaad.
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.)
poolehoidu rahvuslikele jõududele. 15. nov. 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused, Maapäev aeti jõuga laiali. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uus pealetung algas 18. veeb. 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati,
Tehti ettepanek töötada välja uus konstitutsioon, mis looks ka presidendi ametikoha ja vähendaks parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. 1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, kes tahtsid parandada oma liikmeskonna majanduslikku olukorda, jäädvustada sõjamälestusi. Seejärel hakkas EVKL tormiliselt arenema. Vabadussõjalased süüdistasid poliitikuid korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. EVKL muutus suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. Ametlikuks juhiks oli Andres Larka, tegelikku juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale
26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus 25. veebr – sakslaste sissemarss Tallinna Eesmärgiks Balti hertsogiriik Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat) ◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste
Suureks probleemiks oli endiselt tööpuudus. Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus
(laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud
5) Asunike koondis eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus, kaitseseisukohad, õigus eraomandusele ja streigivabadusele, ühinemise-, koosolekute-, usu-ja sõnavabadus)
6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62
juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril. Seisnes selles, et kui ennem olid edukad venelased, siis nüüd said edukaks eestlased ning läksid üle vastupealetungile. Eesti sai abi Inglismaalt, Soomelt, Taanilt ja Rootsilt. 7. Mis oli Asutav Kogu? Selle põhiülesanded? Tähtsaimad vastuvõetud seadused? Asutav kogu oli Eesti vabariigi esimene valitsus. Selle põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus. Põhiseadus. 8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda? 1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr'i vahel. 9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus? 1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri, Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 10. Selgita mõisted: Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi. manifest ametlik teadeanne, näiteks 23
Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4. Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneldi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kuntslikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia. Autoritaarne Eesti 1. Võrdle 1924. Aasta riigipöördekatset ja 1934. Aasta riigipööret. 1924. aasta 1. Detsembri 1934
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)
Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast
omandi pihta. Maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine suuromanike ja välisriigi kodanike vara äravõtmine. Kontroll suurettevõtete üle. Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Delegatsiooni juht Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis. Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA Enamlaste võimumonopoli kehtestamine Tsensuur ja arestid. Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". Asutava Kogu laialiajamine 1918. a alguses. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine 1918 Naistele valimisõigus Töölistele 8-tunnine tööpäev Õigeusu kiriku lahutamine riigist Kodusõda 1918 -1920/22 Valgekaartlikud armeed võitlesid tsaari-Venemaa taastamise eest, maa, ettevõtete jm tagasi saamise eest. Siberis (Koltsak), Lõuna-Venemaal (Denikin, Wrangel), Loode-Venemaal (Judenits)
koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu
saksamaa ja usa majanduseles Venemaa Monarhia Venestamine Venemaa kaotas Suhteliselt kiire baltikumis, vene-jaapani areng soomes, poolas sõja 1904-1905 1905 revolutsioon teravad Lahendamata maa vastuolud küsimus mitme euroopa riigiga Itaalia Monarhia Aktiivne Põhja itaalias oli koloniaal väliskapitali
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12
SISEPOLIITILINE KRIIS Ülemaailmne majanduskriis aastail 1929-1933 pani Eesti majanduse raskesse olukorda ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur Sirk Vabadusristi kavaler ja erakordselt osav kõnemees ning erukindral Andres Larka. Nad taotlesid kõva käe valitsust ja suure võimuga presidenti. Nende ideoloogias ja rituaalides oli fasismi elemente, domineeris äge rahvuslus ja erakondadevaenulikkus. Lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Nad ohustasid vanade parteide juhtpositsioone, erakonnad moodustasid relvastatud üksusi. Tekkis kui mitte kodusõja, siis vähemalt avalike kokkupõrgete oht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
