Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
ÜLEVAADE EESTIS ILMUVATEST AJALEHDEDEST Nimi: Postimees Keel: eesti Hind: 12.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede, Laupäev Kodulehekülg: www.postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www...
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja halva ilma eest, sai puitu ning toitu. Vanal ajal saadi enamik vajalikke esemeid metsast, kõik puud millest tehti tööriistu ja varjualuseid saadi ka metsast. Metsa rikkus sõltub mulla rikkusest ja taimedest. Vähe on metsi kus pole inimese käsi mängus olnud, kuid palju neid mida on inimene ise loonud....
Sotsiaalne tarkvara Mis on sotsiaalne tarkvara? Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist esuhtlust. Sellise suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrooniliste materjalide loomine. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid enamlevinud sotsiaalse tarkvara gruppe ja põhjalikumalt tööd konkreetsete programmidega. http://et.wikibooks.org/wiki/Sotsiaalne_tarkvara Jaotus: 1) Kasutajapoolne sisu (,,Make It") 2) Kaardistamine teemade järgi (,,Name It") 3) Koostöö (,,Work on It") 4) Online otsing (,,Find It") 1.2.1 Kasutajapoolne sisu (,,Make It") ,,Make It" mehhanismil põhinevad Wikid, blogid, RSS infovood, foorumid, knowhow'd. Wikide levik igasse teemavaldkonda on olnud ootamatult kiire ning nende mastaapsust võib võrrelda olemasolevate entsüklopeediatega, eristudes viimastest toimuvate uuenduste ning laie...
Võimalusterohke tulevik peitub inimeses endas. Võimalusterohke tulevik peitub inimeses endas. Kas see väide ikka vastab tõele. On inimesi, kes on nõus selle väitega ja on ka neid, kes arvavad, et see on täiesti võimatu. Mina aga võin vabalt väita, et tulevik on valikuterohke ainult osadele inimestele ja osadele mitte. Osadele on nende tulevik juba ettemääratud. Tulevik on väga võimalusterohke inimestele, kes teevad oma tuleviku heaks kõik, mis võimalik. Käivad koolis, õivad palju ja saavad häid indeid. Inimesed, kellel on hea suhtlemisoskus ja saavad kõigiga hästi läbi. Imiesed, kes tegelevad väga paljude kooliväliste tegevustega (õpilasesindus, erinevad trennid, näite-ja muusikaringid jne), inimesed, kellel on head vanemad, kellel on kontakte tähtsate inimestega tähtsates asutustes ja koolides. Lühidalt õeldes on väga võimalusterohke tulevik vaid ideaalsetel inimestel. Aga samas, kui on inimesel olemas kõik varemnimetatud om...
Raha Paljudel noortel on tähtsal kohal raha. Selle eest saab endale süüa, riideid, kooliasju ja muud vajalikku osta. Kuna noortel puudub raha teenimise võimalus, saavad nad vanematelt taskuraha. Kindlasti on paljudel teismelistel probleemiks, et taskuraha, mida vanemad annavad, jääb väheseks. Mõni, kes saab rohkem taskuraha, ei oska selle väärtust hinnata ja raiskab selle kohe ära, sest teab, et võib vanematelt alati juurde küsida. On ka neid, kes saavad vähem ja nad hindavad seda paremini. Üldiselt saavad kooliõpilased oma taskuraha vastavalt vanusele ja vanemate "rahakoti suuruse'' järgi. Nüüd tekib küsimus, mille peale nad siis taskuraha kulutavad? Algklasside õpilased ostavad selle raha eest kindlasti maiustusi ja igasuguseid erinevaid mänguasju. Teismelised on rahaga juba natuke hoolsamad. Nemad tahavad praktilisemaid asju- koguvad raha millegi suurema asja ostmiseks või ...
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb ni...
Tänapäeva globaalprobleemid Maailm on üks suur ühiskond ja igas ühiskonnas on palju erinevaid probleeme. Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide leevendamise üks võimalus on see, et inimesed peaksid vähem autodega sõitma ja rohkem jalgsi liikuma, või siis ühistransporti ...
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb a...
TARBIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 10.klassid Teemad on seotud isikumajandusega mida see tähendab? KES ON TARBIJA? arutelu TARBIJAKAITSESEADUS peab tagama tarbija õiguste kaitsmise Eestis. GARANTII? arutelu KOHUSTUSLIK NÕUE arutelu https://www.riigiteataja.ee/akt/28619 ÕIGUS vs KOHUSTUS arutelu/näited. Sinu kui tarbija põhiõigused on (tarbijakaitseseadus): 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral; 6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahj...
Õnn Igaühe jaoks on õnn erineva tähendusega. Õnn on see mis teeb Sind õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid mis on see mis teeb meid õnnelikuks? Paljusid inimesi teeb rõõmsaks see, kui nad veedavad aega oma perega. Neil võibolla pole töö või hobide kõrvalt aega, et perega koos olla. Seepärast on see nende inimeste jaoks tähtis ja rõõmus hetk, kui nad on koos perega. Mõnda teeb õnnelikuks hoopis raha. Näiteks kodutul kellel pole raha et osta süüa või muud eluks vajalikku. Paljud neist kerjavad muusikat tehes, tantsides või millegi muuga mis võib möödakäijaid naeratama panna. Osad lahked ja helded inimesed annavad neile raha niisama, heast südamest. Kuid leidub kindlasti ka hetki mil abivajaja leiab raha, näiteks maast. Paljusid paneb naeratama ka lihtsalt toit. Näiteks vaesel perel, kellel on küll soe kodu, kuid toiduks raha ei jätku. Ma arvan et keegi poleks rõõmus tühja kõhuga, sest me kõik vaja...
Kooselu Kooselu vorme on mitmeid. Kõige tavalisem kooselu vorm on tänapäeval vaba abielu. Vanasti ei julgetud sellest isegi kõva häälega rääkida. Naistele kes kasvatasid oma lapsi üksi vaadati halvustava pilguga. Suhete vormid ja tavad on palju muutunud ja on ka tänapäeval erinevates riikides erinevad. Näiteks on Araabias õigus ühel mehel võtta endale nii palju naisi kui ülal jõuab pidada. Kui keegi julgeks välja pakkuma sellise variandi näiteks Eestis laidetakse see kiiresti maha. Eestis on kahe naise pidamine (teise inimesega seksuaalvahekorras olemine) isegi seadusega karistatav abielus olevat isikule. Kuid siiski on sellel tänapäeval populaarseks saanud kooselu vormil suur puudus. Nimelt see, et vaba abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse se...
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Elame infoajastul. Kuhu edasi? Elame ajastul, kus tehnoloogia muudab elu lihtsamaks ja kiiremaks kui ei kunagi varem. On võimalik suhelda ookeanitaguste inimestega vahetult, võime ennast lihtsa plastiktüki abil identifitseerida, võime kogu oma elu korraldada lahkumata kodust. Vaatamata kõigele sellele tekib inimesel ikkagi küsimus: ,,Kuhu veel edasi saaks minna? Mismoodi saaks veel paremini?" Sellele küsimusele on nii optimistlikke kui ka pessimistlike vastajaid. Kas kõik lähebki aina paremaks või võib tulla ka tagasilööke? Minimaalsete mõõtmetega, kuid võimas arvuti, peopesast väiksem kõike võimaldav mobiiltelefon, suurtel ekraanidel olevad reklaamid, digitaliseeritud dokumentatsioon jne need on meie igapäevased kasutusvahendid nii kodus, tööl või koolis, tänavatel kui ka igal pool mujal. Praegu me ei kujutaks vist ette, et peaksime kellegagi suhtlemiseks ilmtingimata näost näkku kohtuma või äärmi...
Kas vaesus sünnitab vaesust? Inimene ei saa valida, kellena kus ta sünnib. Inimloom peab leppima oma päritolu, geenide, rikkuse ja vaesusega. Just perekonnal on minu meelest väga suur roll uue inimese kujundamisel - inimlaps, kes on sündinud jõukasse keskkonda, kus on lapsepõlvest alates elatud raha ning võimu keskel, ei oska hinnata vaimseid väärtusi. Tihti jäetakse kõrvale lähedaste armastus, hoolimine ja uhkus saavutuste üle, mis ei ole seotud rahaga . Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi raha. Raha on minu jaoks kõigest paber, mille abil saame osta toitu ja muud eluks vajalikku. Paber, mis pimestab inimesi seestpoolt. Selle pärast ma kaldungi arvama, et kui asja vaadata materiaalsest poolest, siis ma ei usu, et vaesus sünnitab vaesust . Kui inimesel piisavalt otsustusvõimet ja pealehakkamist, siis on kõik võimalik. Kui asja aga intellektuaalsest poolest vaadata, siis ma arvan, et s...
Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 16291699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevat...
Me ei ole maad saanud kingituseks oma vanematelt, vaid võtnud selle laenuks oma lastelastelt Paljude arvates praegu Maal elavad generatsioonid on ainukesed, kelle eest peaks hoolt kandma või kelle elu peab mugavaks muutma. Tulevaste põlvkondade peale ei mõelda. Praeguse elustiili juures me hävitame nende jaoks vajalikku keskkonda. Alates 1892. aastast on naftat kasutatud kui auto kütust. Sellega kaasnes ka väga suur nafta kasutuse kasv. Viimase 50 aastaga on see tõusnud aga väga suure kiirusega. Naftat kasutatakse enamasti bensiini tootmise, kuid seda tehakse ka plasti tootmisel. Tükk aega on räägitud sellest, et nafta saab otsa, kuid keegi ei kuula seda. Raamatu “Beyond the Limits” (piiride taga) ennustas 1992. aastal, et nafta saab otsa 2031. aastaks. Ning siiani on kõik paika pidanud, kõik need ennustused. Kui nafta otsa saab, peavad autod alternatiivkütust kasutama hakkama, plastmassi asemel ...
Virtuaalmaailm- kujutab endast kasu või ohtu? Mida saab virtuaalmaailm ühele isikule pakkuda? Kui palju võimalusi on selleks ja milliseid ohte need endaga kaasa toovad? Internetis on väga palju e-poode, kust saab endale vajalikke tooteid soetada. Sealt leiab aksessuaare, riideid, arvutitarbeid, kontoritarbeid ja kõike muud vajalikku. Sealt üldiselt leiab kõik, mida hing ihkab. Enamus firmade e-poed esindavad vahendusfirmasid, kuna nad müüvad tooteid odavamalt kui need mujal maksta võivad. Reklaam on internetis üks vägagi suure tähtsusega asi, mida võib leida pea igalt veebilehelt. Eelkõige on see kasulik nendele, kes alles alustavad oma firma tegemisega või karjääri rajamisega ja tahavad kiiresti tuntuks saada. Reklaamid on need, mis panevad inimesi ostma paljusid tooteid, näiteks läheb inimene poodi kui mingi asi mis tal vaja võib minna on kasvõi poole odavam. Internetil on palju plusse, nende hulgas o...
Virtuaalmaailm tänapäeval ja tulevikus ning mis on selle voorused ja ohud Virtuaalmaailma kuulub praegu väga palju inimesi, see tähendab, et umbes 30 miljonit inimest kasutab iga päev virtuaalset maailma. See arv on tegelikkuses tohutult suur, kuid tänapäeval on juba võimatu ilma arvutita ja virtuaalse maailmata olla, kuna sealt saab väga palju infot ja kiiresti vajalikku otsida. Mida saab virtuaalses maailmas korda saata? Tänapäeval on paljud vanaisad-vanaemad ehk pensionärid ära õppinud virtuaalse maailma kasutamise just sellepärast, et nende lapsed või lapselapsed on neid nö tagant utsitanud. Sealt saab ju kätte ka sellist infot, mida ajalehtedes pole. See võibki põhjus olla, miks paljud enam ajalehti koju ei telli. Internetis ju ei kulu nende peale nii palju raha, kui päriselus. Mõnes mõttes on see odavam, kui loeme ajalehti-ajakirju või muud kirjandusega seotud teemasid Internetis, kuid inimesed v...
Kas raha teeb õnnelikuks? Tänapäeva ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli. Mitte keegi ei kujutaks oma elu ette ilma selleta. Raha on juba aegade algusest olnud üks mõjuvõimu ja edukuse näitajaid ning inimkond liigub selles suunas, kus raha tähtsus päev-päevalt üha rohkem tõuseb. Raha on üks teemasid ,mis ei jäta külmaks meist mitte kui kedagi. Arvatakse ,et vaid raha suudab inimesi õnnelikuks teha, aga kas see on nõnda? Suurel hulgal raha omamine võib rikkuda inimeste vahelisi suhteid. Sageli võib kuulda, kuidas on lahmatanud nii mõnigi skandaal ,näiteks päranduse jagamise käigus. Raha on muutnud inimese ahneks ,omakasupüüdlikuks ning südametuks .Unustatakse kõik head suhted ja see mis ,on tegelikult oluline. Teada on fakt ,et absoluutselt mitte keegi ei suudaks elada üksinduses. Varem või hiljem vajab iga inimene kellegi tuge ,või lihtsalt vestluskaaslast.Raha ei suuda pakkuda meile selliseid hinge...
CMR (Customer relationship management) CRM CRM kliendihaldussüsteem on raamistik, mis võimaldab Sinu firmal saada maksimaalset kasu kõigi kliendiga seotud äriprotsesside efektiivsemaks muutmisel. CRM süsteemi juurutamine algab CRM strateegiast - Sinu firma saab maksimaalset kasu vaid siis, kui kliendikeskne mõtlemine on paigas. Kliendihaldustarkvara võimaldab luua tõeliselt mitmekülgse ja põhjaliku kliendihaldussüsteemi, mis seotuna majandustarkvara ja ärianalüüsisüsteemiga annab Sinu firmale võimaluse omada terviklikku ülevaadet kõigist kliendiga seotud küsimustest. CRM on terviklik kliendihalduslahendus, mis hõlmab kogu müügiprotsessi alates esimesest kontaktist kuni müügijärgse teeninduseni. CRM koosneb Müügi-, Turunduse- ning Teenindusmoodulist. Kliendiandmed Kontaktisikud Ülesanded Märkmed ja kommentaarid Dokumendid ja internetilingid Müügivõimalused Finantsinfo Kliendiga seotud tooted Kliendi lepingud ...
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linn...
Naise muutumine ajas Vanasti peeti naist vaid kodu hoidjaks ja laste sünnitajaks, kuid naiste tähtsus ühiskonnas on aegade jooksul palju muutunud. Tänapäeval on oluline haridus ja hea töökoht ning alles pärast nende omandamist mõeldakse pere loomisele. Võib tõdeda, et tänapäeval on naise roll mehega küllaltki võrdne ning erinevate sugupoolte õigused on võrdsustunud. Kunagi olid naiste ja meeste õigused erinevad, tänapäeval on need aga muutunud sarnasemaks. Enam ei tehta vahet meeste ja naiste oskustel. Samamoodi nagu abikaasad, ollakse võimelised kala püüdma, keevitama ja ettevõtet juhtima. Kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saaks. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Naiste roll ühiskonnas o...
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise...
Bermuuda kolmnurk ja infraheli Bermuuda Kolmnurk, mida kutsutakse ka Saatana Kolmnurgaks või Saatana Mereks, on peaaegu 1.5 miljoni ruutmiili (1.2 miljoni ruutkilomeetri) suurune piirkond Atlandi Ookeanis. Pisut loperguse kolmnurgakujulise ala tippudeks on Florida poolsaar, Bermuda saared ja Puerto Rico. Väidetavasti olla sellel alal mingi müstiline võime neelata laevu, lennukeid ja paate nii , et nende kadumise põhjustest ei jää vähimaidki jälgi. Legendi järgi on selles piirkonnas hukkunud erakorraliselt palju laevu ja inimesi. Kui palju täpselt sõltub sellest kui suurt ala arvestada ka mis ajahetkest õnnetusi lugeda. Arvamused müstilise piirkonna suuruse üle kõiguvad 500,000 ruutmiili ja 1.5 miljoni ruutmiili vahel. Mõnede hinnangul algas selle piirkonna müsteerium juba Kolumbuse ajal . Igal juhul hinnatakse, et viimase 500 aasta jooksul on selles piirkonnas juhtunud 200-1000 õnnetust . Howard Rosenberg...
Rikkuse ja vaesuse tähendus inimese elus Minu arust on inimese jaoks rikkuse ja vaesuse tähendus erinev, see tuleneb sellest, mida keegi peab tähtsaks või tähtsusetuks, olenevast oma väärtushinnangutest. Mõnele tähendab rikkus suurt materiaalset väärtust - raha, teise inimese jaoks on see vähem tähtis, kuid ta peab rikkuseks hoopis perekonda ja teda ümbritsevaid inimesi, aga kolmandad peavad tähtsaks teadmisi ja laia silmaringi. Inimene ei saa valida, kellena ja kus ta sünnib. Kindlasti mängib see suurt rolli, kas ollakse sündinud vaesesse perekonda või rikasse perekonda. Rikkas ja võimukas perekonnas elanud inimene ei oska alati hinnata vaimseid väärtusi. Tihti ei hooli nad lähedaste armastusest ja hoolivusest. Nende jaoks tähendab rikkus just materiaalseid väärtusi. Inimene, kes on juba sündinud rikasse perekonda, peab tunduvalt vähem elus vaeva nägema kui vaesest perest pärit laps. Rikkal inimesel on kergem...
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täie...
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
Turundus -Turundus on see kui me uurime välja mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. -Turunduse põhimõtteks on müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele, kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kui võimalik. Turunduses mängib suurt rolli kiire kohanemine vastavalt turu nõudlusele ja selles suunas ka tegutseda. Turundusel on ettevõttes täita kaks põhilist ülesannet : -Tagada, et kõik ettevõtte tegevused oleksid suunatud sellele, et toota kliendile vajalikku toodangut - Oma toodang reklaami, aktiivset müüki ja vajalikke jaotuskanaleid kasutades turul positsioneerida Vaid need tooted, mis on kliendile vajalikud toovad ettevõttele turuedu. Turundus jaguneb kaheks: -Laiemas mõistes on turundus kõikvõimalik tegevus vahetuse korraldamisel. -Kitsamas mõistes peetakse seda turukeskuse juhtimiseks Turunduse eri funktsioonid -Ost, tähendab seotust, millegi omandamisega, mis on vajalik edasimüügiks ...
Jüri Gümnaasium SPORT Referaat Koostaja: Stiina Vard Klass: 8.r klass Juhendaja: õpetaja Anu Rebane Jüri 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Sport................................................................................................................... 4 2.1. Spordi ajalugu.............................................................................................. 4 2.2. Spordi ajalugu Eestis.................................................................................... 4 2.3. Spordirajatised............................................................................................. 4 2.4. Spordiga kaasnevad nähtused.....................................................................5 3. Kokkuvõte.................................
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loot...
Mis viib varastamiseni? Varastamiseni võib viia palju erinevaid mõtteid. Tihtipeale ei tehtagi seda, et saada materiaalset kasu, vaid põhjused on teised. Tavaline inimene on stereotüübis kinni, et varastavad ainult vaesed, kuid reaalsus on hoopis teine. Tungiv soov varastada võib tulla ka kleptomaaniast. See on käitumishäire, mis tekitab inimeses soovi varastada. Tavaliselt annab probleem endast märku teismeeas või varjases täiskasvanueas; vahel ka väikestel lastel. Tihti seostatakse kleptomaaniat ka teiste psüühiliste häiretega; põhiliselt söömis- ja ärevushäiretega, kuid ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Kleptomaanil on tung varastada, ta ei pea sellest mingit kasu saama, see on sundtegu. Selle käitumishäire puhul on vargused järjepidavad. Kleptomaania all kannatavad inimesed ei pöördu üldiselt abi järele, sest peavad seda häbiväärseks. Teine viis kus on sõltuvus mängus seoses varastamisega on alkoholi- ja nakrooti...
Tehnika minu elus Läbi ajaloo on mitmed inimesed üritanud midagi uut ja vajalikku valmis meisterdada. See on neil ka õnnestunud ja viinud tänapäeva ühiskonnas innovaatiliste leiutisteni. Areng on olnud meeletu viiamse saja aasta jooksul. Tehnika arengule on kõvasti kaasa aidanud sõjad. Üks tähelepanuväärsemaid fakte teaduse ja tehnika arengust on tuumaenergia. Nagu öeldaksegi, igal asjal on oma head ja vead, nii ka sellel. Tuumaenergia on võimas, kuid ohtlik. Tuumaenergia võeti kasutusele aatomielektrijaamade ehitamiseks kuid eelkõige võimsate pommide valmistamiseks. Kuid kuidas see mõjutab minu igapäevaelu? Igal koolipäeval äratab mind äratuskell. Ilma selleta oleks minul võimatu ärgata õigel ajal. Peale piinavat äratust loivan ennast kööki ning avan kraani, kust voolab külm vesi, millega loputan oma näo ning täidan veekeetja. Klõpsti tänu imelisele elektrile ja tehnikale kannus läheb mõne minuti pär...
Muutused Rooma ühiskonnas kuningriigi ja vabariigi ajal Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks l...
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu · Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tege...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Eesti on internetikasutajate hulgas eesrindlik maa. Postimees kirjutab, et kui pea kõigis Euroopa Liidu riikides kasutavad mehed internetti naistest rohkem, siis Eestis on see protsent peaaegu võrdne- regulaarselt kasutab internetti 57 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Iseenest on ju tore, et nii paljudel on olemas ligipääs ineternetile ja seeläbi ka põhimõtteliselt kogu maailmale. Aga nagu igal heal asjal, on ka internetil oma varjuküljed. Alustades vitruaalmaailma võludest, pean esimesena mainima kiiret ligipääsu vajalikule infole. Olgu selleks siis uudiste lugemine või uurimustööde kirjutamine. Internet on mugav viis kodust lahkumata ka näiteks sõpradega suhtlemiseks. Enamikel noortest on olemas MSN ja kasutajakontod mõnes portaalis, suuremal osal muidugi rate.ee-s, aga leidub ka teisi populaarseid suhtluskohti. Paljud inimesed kasutavad internetti tutvu...
Tervise Arengu Instituut Täidab Tervise Arengu Instituut ,,TEIP" Hiiu 42, 11619 TALLINN ............./............./............. Projekti valdkond ........................................ . Kontaktisik: Reelika Viitamees Tel. 6593972 Taotluse esitamise aeg E-mail: [email protected] 2012 ............... ·PROJEKTI NIMETUS: SKI Saab Ka Ilma ·PROJEKTI JUHT Ees- ja perekonnanimi: Telefon: E-post: Vanus: ·KOOL Kooli aadress: Klass: Koolipoolne juhendaja: (ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist edendavasse võrgustikku? ·PROJEKTI TEGEVUS ...
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkus...
Kaitsekõne Lugupeetud uurimustööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. Mina olen 8. klassi õpilane Kristen Kanep ja minu uurimustöö valmis teema KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI. Slaid 2 (Teema valiku põhjendus) Ma valisin selle teema sellepärast, et mind on väiksest saati huvitanud suured laevad. Samuti on mu unistus saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (u...
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga. Igatahes mõtlemisainet see kõik pakub.. Sama järsku nagu olmeegid tulid, nad ka kadusid.. Kuhu? Ajalugu on põletatud sõna otseses mõttes. Kui hispaanlased tungisid Lõuna-Ameerikasse, oli selline lahe vend nagu Diego de Landa, kes sai hakkama sellega, et põletas ära tuhandeid maajade käsikirju, piltkirjakogumikke ja hier...
SALLIE McFAGUE 1.) ,,Isikuline vägi" (personal power)- ,, Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energia koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria, mis on energia poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib. Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil mujal universumis saab teha järelduse, et suunatud vägi eksisteerib antud hetkel ainult Maal. Maale loodud väga keerukad harmoonilised protsessid on suunatud väe poolt loodud. Ma usun, et osad nendes protsessidest ja süsteemidest on hakanud iseennast nö. taastootma ja vabanenud suunatud...
On see tõsi, et mõned meist on võrdsemad kui teised? Nõukogude Eesti ühiskond elas sõnade järgi võrdselt, aga mõned olid võrdsemad kui teised. Olid olemas koolid, kus intelligentide lastele võimaldati õppida võõrkeeli, olid erihaiglad, kus raviti "paremaid" inimesi. See ja palju muud on inimestega kaasa tulnud ka tänapäeva. Igal inimesel on õigus elule ja õigustele. Kuid ikka ja alati on ühed võrdsemad kui teised. Meil kõigil ei ole võrdseid õigusi. Tänu sellele käibki pidev kemplemine organisatsioonide, parteide ja riikide vahel. Ja milleks? Selleks, et tagada endale suuremad õigused, mille abil on lihtsam teisi ära kasutada. Eluks kõige vajalikum asi raha, teeb ühed inimesed võrdsemaks kui teised. Üldjuhul saavad need, kellel on raha, kõike. Ma ei räägi siinkohal asjadest, mida osta ei saa. Neil on autod, uhked majad, riided jne. Samas kui teisel pole ei maja ega autot. Terve maailm on täis ebavõrdsust. Miks pe...
Saksa Tehnoloogia kool Mari Aasma Anoreksia Referaat Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Nälgimine nõuab tahtejõudu........................................................................4 Millised on anorektikud................................................................................5 Anoreksia tavalisemad sümptomid..............................................................5 Anoreksia ravi..........
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Pinnamood 4. Kliima 5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias . Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud ig...
**Koool** INIMESED JA INTERNET Uurimistöö **** 8b Juhendaja: ******** Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
KAS OLED MEELDIV KAASLANE? 1. Su sõbranna on oma poisiga tülli läinud ja vajab lohutust. Kuidas käitud? A. Lähed tema juurde ja lohutad, kuidas oskad. B. Kutsud ta diskole - see on sinu meelest parim võimalus muret unustada, C. Soovid, et ta kurdaks oma muret kellelegi teisele. D. Ei võta paar päeva telefoni vastu, kuna sul ei ole talle midagi öelda. E. Sind ei huvita teise inimese probleemid. 2. Kas sulle meeldivad sünnipäevad ja muud pidustused? A. Need on mõnusad. B. Meeldiv vaheldus hallis argipäevas. C. Vastikud kohustused. D. Nii igav. E. Teisi on tore meeles pidada. 3. Sul on palju tegemist, aga vanaema on hädas ja palub sind appi. Mida teed? A. Üritad telefonitsi asja lahendada. B. Ütled otse, et sul ei ole aega. C. Lubad talle hiljem helistada. D. Lubad minna otsekohe, kui aega saad. E. Jätad oma asjad sinnapaika ja jooksed. 4. Mis on sinu suurim unistus? A. Leida parandamatutele haigustele roh...
Ruumiline foto on ikka etem kui tasapinnaline Aavo Murutalu http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=493%3Aruumiline- foto-on-ikka-etem-kui-tasapinnaline&catid=69%3Amaerts-2011&Itemid=27 Miljonid turistid naudivad iga päev hingematvaid vaateid ja muud meelikõitvat. Keegi ei sule selle kõige vaatamiseks ühte silma. Paraku koju mälestuseks viiakse ühe silma koha pealt tehtud võte ehk lame, mitte ruumiline pilt. On's tegu saamatusega? Või raskustega teaduse- tehnika saavutusi igapäevaellu sulandada? Juba 1589 olevat rooma arhitekt Goicomo della Porta tõestanud, et mõlema silma pildid teadvuses liituvad, ja kirjeldanud ka stereopaare. Tänane olukord sarnaneb minu meelest mõneti ajaga, mil fotograafiat veel eriti ei tuntud ja kõike tähelepanuväärset või muidu vajalikku joonistati või maaliti. Ehk ollakse liialt mugandunud näiteks ei viitsi keegi enam jamada nii, nagu prantslane Niépce seda tegi? Maailma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
